Aretuses kasutatavatelt hobustelt hakatakse senisest enam DNA-proove võtma

                     
Aretuses kasutatavatelt hobustelt hakatakse senisest enam DNA-proove võtma
tori hobusekasvandus, hobune
Foto: Karin Kaljuläte

Möödunud reedel, 14. jaanuaril Tartus toimunud Eesti Hobusekasvatajate Seltsi tori hobuse haruseltsi teabepäeval sai hobusekasvatajatele selgeks, et senisest tunduvalt enam tuleb aretuses kasutatavate hobuste tuvastamiseks kasutada geneetilist meetodit.

„On täiesti võimalik, et me ei tea alati 100protsendiliselt, milline täkk on konkreetse varsa isa. Täkku ei saa ju tagasi hoida, kui ta mära juurde satub,“ ütles Eesti Maaülikooli professor Haldja Viinalass, rääkides hobuste geneetilise identifitseerimise ja hobuste põlvnemisandemete õigsuse kontrolli vajadusest.

Hobustelt DNA-proovide võtmise vajadust kinnitas ka Eesti Hobusekasvatajate Seltsi aretusspetsialist Andres Kallaste. Ta tõi näiteks Saksamaa, kus DNA-proovid on juba asunud asendama aretustöö läbiviimiseks vajalikke jõudluskatseid: „Usun, et selline praktika leiab peatses tulevikus tee ka Eestisse. DNA-proovide analüüsimine on hobusekasvatajale ühekordne väljaminek, kuid see on tulevikku arvestades oluline.“

Teabepäeval tutvustati haruseltsi liikmetele ja teistele huvilistele 2010. aasta lõpul kinnitatud uut tori hobuse säilitus- ja aretusprogrammi ning sellest tulenevaid muudatusi hobuste identifitseerimisel, eriti rõhutati tori hobuse edasises aretus- ja säilitustöös geneetilise tuvastamise vajadust.

Tori hobuse haruseltsi üldkoosolek otsustati kokku kutsuda 24. veebruaril Tartus, märkimaks Vabariigi aastapäeva, tori hobuse tähtsust Vabadussõjas ning omaaegse Eesti Ratsarügemendi korralduses.

Allikas: Eesti Hobusekasvatajate Selts

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maaleht - viimased uudised
Mehed, mõelge rohkem tervisele!
Kord või paar nädalas ujula külastamine tuleb kasuks iga mehe tervisele.
Kui 2007 oli meie meeste keskmine eluiga 67 eluaastat, siis nüüdseks on see ületanud 70 aasta piiri.
Kihnu naise päev maksab 100 eurot
SA Kihnu Kultuuriruum juhataja Mare Mätas hakkas väsima üheks saare ning tema kultuuri elavaks sümboliks olemisest. Nüüd leidis ta abinõu, kuidasmoodi tema ja ta võrgustiku inimeste piiritu lahkus ka millekski materiaalseks muuta.
Kui lähed Kihnu saarele ja soovid seal muu hulgas veeta päevakese ühes Uiõ-Matu Marega ehk Mare Mätasega, pane sada eurot kõrvale.
Unistus raudtee-Eestist: rööpad igasse tõmbekeskusse
Sõjaeelse Eesti Vabariigi ajal ehitatud raud- teedest tähtsaim on tänaseni kasutusel olev Tartu–Petseri (Koidula) lõik.
Kui kõik raudtee ehitamise plaanid oleks teoks tehtud ja kõik ehitatud raudteed alles, võiksime rongiga sõita peaaegu igasse tõmbekeskusse.
“Tuna & täna” päevakild: 18.04.2014
Tunne Euroopat. Palju teab eestlane Euroopa riike?
Head voldemaripäeva!
Traktor Massey Ferguson MF 7600 seeria
Massey Ferguson sammub esireas kütuse- ja keskkonnasäästu võimaldava SCR-tehnoloogia arendamises – heitgaasid suunduvad uuesti silindrisse, mistõttu mootori ülekuumenemise oht on väiksem.
Seeriasse MF 7600 kuulub üheksa mudelit, millest igaühele on saadaval kolm eri taseme ja käigukastiga varustust, et need võimalikult hästi vastaksid põllumehe ja kasutaja soovidele.
Pensionäride ühiskoduga uuele ringile
Olga Tarto koos Meeksi vallavanema Aleksandr Suvoroviga Mehikoormas tulevast pensionäride ühiskodu vaatamas.
Kuna odava hooldekodu rajamine Missos lendas vastu taevast, leidis Olga Tarto oma südamesoovi teostamiseks uue koha Mehikoormas.
Uus MAK ei rakendu valudeta
17. aprill 2014 16:57
Uus MAK ei rakendu valudeta
Eesti Põllumeeste Keskliidu maakondlikud arvmusliidrid Saku mõisas koosviibimisel ja plaanide pidamisel. Paremal Juhan Särgava.
Juhan Särgava, kes mahetootjana on tõusnud ka Eesti Põllumeeste Keskliidu presidendiks, on tuleviku suhtes … mõõdukalt optimistlik.
Miljard eurot – on seda vähe või palju?
Põllumehe liisinguintressimäärad on teiste sektorite klientide laenude intressimääradest oluliselt madalamad.
Eesti reaalne majanduskasv 2013. aastal oli, võrreldes aasta varasemaga, +0,8%, nominaalhindades 18,4 miljardit eurot.
Mis on mulla happesus? (2)
17. aprill 2014 09:00