Aretuses kasutatavatelt hobustelt hakatakse senisest enam DNA-proove võtma

                     
Aretuses kasutatavatelt hobustelt hakatakse senisest enam DNA-proove võtma
tori hobusekasvandus, hobune
Foto: Karin Kaljuläte

Möödunud reedel, 14. jaanuaril Tartus toimunud Eesti Hobusekasvatajate Seltsi tori hobuse haruseltsi teabepäeval sai hobusekasvatajatele selgeks, et senisest tunduvalt enam tuleb aretuses kasutatavate hobuste tuvastamiseks kasutada geneetilist meetodit.

„On täiesti võimalik, et me ei tea alati 100protsendiliselt, milline täkk on konkreetse varsa isa. Täkku ei saa ju tagasi hoida, kui ta mära juurde satub,“ ütles Eesti Maaülikooli professor Haldja Viinalass, rääkides hobuste geneetilise identifitseerimise ja hobuste põlvnemisandemete õigsuse kontrolli vajadusest.

Hobustelt DNA-proovide võtmise vajadust kinnitas ka Eesti Hobusekasvatajate Seltsi aretusspetsialist Andres Kallaste. Ta tõi näiteks Saksamaa, kus DNA-proovid on juba asunud asendama aretustöö läbiviimiseks vajalikke jõudluskatseid: „Usun, et selline praktika leiab peatses tulevikus tee ka Eestisse. DNA-proovide analüüsimine on hobusekasvatajale ühekordne väljaminek, kuid see on tulevikku arvestades oluline.“

Teabepäeval tutvustati haruseltsi liikmetele ja teistele huvilistele 2010. aasta lõpul kinnitatud uut tori hobuse säilitus- ja aretusprogrammi ning sellest tulenevaid muudatusi hobuste identifitseerimisel, eriti rõhutati tori hobuse edasises aretus- ja säilitustöös geneetilise tuvastamise vajadust.

Tori hobuse haruseltsi üldkoosolek otsustati kokku kutsuda 24. veebruaril Tartus, märkimaks Vabariigi aastapäeva, tori hobuse tähtsust Vabadussõjas ning omaaegse Eesti Ratsarügemendi korralduses.

Allikas: Eesti Hobusekasvatajate Selts

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maaleht - viimased uudised
Tänapäeva võtmeküsimus: kari efektiivseks
Lõpliku hinnangu annab silo kvaliteedile lehm. Võib juhtuda, et lehma hinnang ei kattu silotootja arvamusega ja võib endaga kaasa tuua piimatoodangu languse.
Kõrged piimatoodangud ja madal hind sunnivad tootjaid kaaluma iga sööda ja söödalisandi puhul, mis maksab
üks söödaühik, mitu ühikut söödast suudab lehm omastada ja mitu ühikut lendab kõhutuule abil kosmosesse.
Meie toiduvili kasvab Eesti põldudel
Eesti suurim toiduteravilja töötleja Tartu Mill panustab viimastel aastatel suuresti toote­arendusele – lisaks tava­pärastele jahudele-tangudele on tootevalikusse lisandunud kuivsegud, millest saab lihtsalt valmistada mannavahtu, leivasuppi ja tainast vahvlite küpsetamiseks.
Toiduvilja töötlev ning pagaritoodeteks ja putrudeks toorainet valmistav AS Tartu Mill teenis Eesti toidusektori ettevõtete seas 2013. aastal suurima puhaskasumi – 2,4 miljonit eurot.
Viljaküllus paneb söödatootja laienema
Scandagra Eesti Viljandi söödatehase tootmisdirektor Rivo Pent märgib, et viimaste investeeringutega panustati söötade parema homogeen- suse saavutamisse – tigusid, kaale ja segajaid juhib arvuti, töö on täpne ja efektiivne. Mis puutub transportööride rauda, siis see on hästi kestnud ja kestab samamoodi veel palju aastaid.
AS Scandagra Eesti Viljandi söödatehas töötleb aastas keskeltläbi 75 000 tonni vilja, teravili annab ettevõtte käibest ca 21%.
<a href="http://blog.maaleht.ee/parnumaa/?p=69840" target="_blank">Täna möödub 70 aastat Otto Tiefi valitsuse viimasest istungist</a>
Heli Susi 22 septembril 2012 Tallinnas Metsakalmistul nimeta haudades puhkavatele Otto Tiefi valitsuse liikmetele ja kõrgetele riigiametnikele mälestusmärgi avamisel
Tänavusel vastupanuvõitluse päeval, 22. septembril möödub 70 aastat Otto Tiefi valitsuse viimasest istungist Põgari palvemajas Läänemaal.
Ivaski talu trump on kokkuhoidev pere
“Oma talus on ikka parem töötada kui kusagil palgatööl. Kui on vaja, rabame hilisõhtuni, aga kui vaja, saab korralikult puhata ka,” on Karmo ja Liana Põder rahul.
Liana ja Karmo Põder peavad Antsla vallas Rimmi külas Ivaski talu, kus koos elab neli põlvkonda ja 50pealine piimakari lüpsab kvaliteetset juustupiima.
Linnutee aadress on Laniakea
21. september 2014 08:53
Linnutee aadress on Laniakea
Laniakea superparve läbilõige. Punane värv tähistab tihedamaid piirkondi, tumesinine kosmilisi tühikuid, nool Linnutee asukohta.
Astronoomid on avastanud, et meie kodugalaktika Linnutee kuulub senitundmatusse määratu suurde süsteemi – Laniakea superparve.
Räpina loomemaja vein ja õlu lubati letile
Räpina loomemaja juhataja Leo Kütt kaeb valmivat kraami, ise pole mees aga juba 40 aastat humalavett joonud.
Räpina loomemajas saab õppida ka veini ja õlle valmistamist. Kohalikust toorainest kääritatud kraam on nüüd ka müügivalmis.
Saja aastaga Tallinna üks uus teatrimaja. Valmis!
Vaba Lava teatrimaja suur saal võimaldab 33meetrist lavasügavust. Kes lavastajatest on esimene selle võimaluse kasutaja? Publikul on, mida oodata ja vaadata.
Eelmine teatrimaja avati Tallinnas 101 aastat tagasi ja sai nimeks Estonia. Homme, 19. septembril avatakse järgmine, Telliskivi loomelinnakus, ja see kannab nime Vaba Lava.
Iga traktori kohta olgu sõiduauto (17)
20. september 2014 12:52
Iga traktori kohta olgu sõiduauto
Politsei on põllumasinaid väga tihedalt kontrollima hakanud. Erilise tähelepanu alla on võetud mõõdud ning saateauto olemasolu.
Põllumehed ei vaidlusta kehtivaid liiklusreegleid, küll aga leiavad, et põllumasinatega sõitmise määrused on elukauged, raskelt täidetavad ning tuleks üle vaadata.
Rakvere saunas sünnivad maailmakunsti šedöövrid
Ivo Ridalaan oma taiestega: Vincent van Goghi “Päevalilled”, fragment Sandro Botticelli hiigelmaalist “Kevad”, Emilie Vernoni “Daami portree”. Kunstniku käte all on Jan Vermeer van Delfti “Piimakallaja”, vasakul ja paremal seintel aga lisaks veel valik XVII sajandi Hollandi natüürmorte.
Soovite Konrad Mägi? Gustav Klimti? Vincent van Goghi? Pole probleemi – agronoomist mesinik Ivo Ridalaan maalib valmis.