Eesti hobusel on juubeliaasta

                     
Eesti hobusel on juubeliaasta
hobune
Foto: Ago Ruus

Tänavu augustis möödub 90 aastat ajast, mil ettevõtlikud Läänemaa eesti hobuse kasvatajad koondusid ja asutasid Eesti Maahobuse Kasvatajate Seltsi, kirjutab Esthorse.ee.

1920. aastal Põllutööministeeriumi poolt korraldatud hobuste registreerimise järel selgus, et kõige enam oli säilinud kolme tõugu hobuseid: eesti, tori ja ardenni. Ametlikult tunnistati Põllutööministeeriumis peetud koosolekul ka vajadust luua ühtne eesti hobuse arenduskeskus. Sama meelt olid ka eesti hobuse kasvatajad.

Eestvedajateks said Libatses elav eesti maakarja entusiast ja seltsi asutamise mõtte algataja Hans Virkus, Läänemaa tollane riigimaade ülem A. Arrak ja mitmed teised tuntud tegelased ning 2. augustil 1921. aastal registreeriti Tallinna-Haapsalu Rahukogu poolt Eesti Maahobuste Kasvatajate Seltsi põhikiri.

See ajalooline kuupäev tähistabki eesti hobuse kasvatajate seas pöörangulist momenti, mil aretustöö sai uued perspektiivid ja pandi alus eesti hobuse tõuraamatule.

Seltsi esimene koosolek peeti Lääne Maavalitsuse ruumides Haapsalus 22. augustil 1921. aastal.

1926. aastal muudeti ühingu nimi Eesti Hobusekasvatuse Seltsiks ja 1929. aastal Eestihobuste Tõuseltsiks. Sellisena tegutses selts 1951. aastani, mil eesti hobune tunnistati tollaste võimude poolt mittevajalikuks ja selts likvideeriti.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maaleht - viimased uudised
Küsitlus: Kas olete juba jõudnud tänavu seenel käia?
Mari-Liis Veskus
Kasutamata kaevandus maksu alla! (3)
18. september 2014 13:28
Kasutamata kaevandus maksu alla!
Ehitusmaterjalide tootmine põhineb suuresti maapõuest ammutataval väärtusel, olgu selleks siis paekivi, kruus või liiv. Sestap mõjutab niigi ahtal jääl seisvat tööstussektorit igasugune kaevetasude suurendamine otseselt.
Kuna Eestis on küllalt juhtumeid, kus kaeveluba võetud, aga kaevandama pole hakatud, plaanib keskkonnaministeerium seda olukorda maksustamise kaudu muuta.
TÜLI NAABRITE VAHEL: krundi tõstmisest tekkinud liigvesi uputab naabri maid
Soone talu perenaine Varje Käsk ei saa enam nautida rahu ja vaikust, sest uued naabrid ei tegutse tema tahtmist mööda. Raudhürdi kinnistu omanik Dmitri Buhharov aga loetleb, keda kõiki on babuška nende krundile kutsunud − politsei, rohelised, looduskaitse. Nemad aga püüavad vaid endale korraliku kodu rajada.
Raasiku vallas Soone talus pensionipõlve pidav Varje Käsk on vastuollu pööranud vene rahvusest naabritega, kes krundi nii kõrgeks tõstnud, et liigvesi uputab Käski maid.
Naine võitleb üksi suurfarmi vastu
Tegija jõuab palju: ülemsootska, Seto Laste Kooli eestvedaja ning Tallinna Ülikooli kommunikatsiooniõppejõud Annela Laaneots võitleb Lääne-Virumaal Kõldu külas õiguse ja õigluse eest.
Kohtusse pöördunud Annela Laaneots ei ole nõus, et vald muutis üldplaneeringut, millega anti roheline tuli suurfarmi laiendamisele külas, kus ta lapsepõlve suved veetis.
Arste on vaja, mitte betooni! (5)
18. september 2014 07:00
Arste on vaja, mitte betooni!
Tamsalu vallavanemale Toomas Uudebergile jäid pärast hiljuti nurja läinud perearstiotsingut tühjad pihud.
Kuigi Eesti riik hakkab Brüsseli miljonite eest kohe-kohe uljalt tervisekeskuste tarvis uusi betoonkarpe valama, ei suuda ta praegustesse perearste leida.
Osale Kanal 2 uues saates
18. september 2014 05:15
erinevad asjad
Pilt on illustreeriv
Raamatud
18. september 2014 05:15
Raamatud
Linnulaul. Meie 150 linnuliiki ja nende häälitsused.
Juristi nõu
18. september 2014 05:15
Juristi nõu
IVO MAHHOV
Rakvere saunas sünnivad maailmakunsti šedöövrid
Ivo Ridalaan oma taiestega: Vincent van Goghi “Päevalilled”, fragment Sandro Botticelli hiigelmaalist “Kevad”, Emilie Vernoni “Daami portree”. Kunstniku käte all on Jan Vermeer van Delfti “Piimakallaja”, vasakul ja paremal seintel aga lisaks veel valik XVII sajandi Hollandi natüürmorte.
Soovite Konrad Mägi? Gustav Klimti? Vincent van Goghi? Pole probleemi – agronoomist mesinik Ivo Ridalaan maalib valmis.
Saja aastaga Tallinna üks uus teatrimaja. Valmis!
Vaba Lava teatrimaja suur saal võimaldab 33meetrist lavasügavust. Kes lavastajatest on esimene selle võimaluse kasutaja? Publikul on, mida oodata ja vaadata.
Eelmine teatrimaja avati Tallinnas 101 aastat tagasi ja sai nimeks Estonia. Homme, 19. septembril avatakse järgmine, Telliskivi loomelinnakus, ja see kannab nime Vaba Lava.