Eesti maatõugu veised väärivad toetust

                     
Eesti maatõugu veised väärivad toetust
Foto: Bianca Mikovitš

Kahesajalt inimeselt Pärnus ja Kuressaares uuriti, kas nad oleksid nõus eesti maatõugu veiseid rahaliselt toetama. Enamus oli nõus seda tegema.

Augustis läbi viidud küsitluse eesmärgiks oli saada teavet, kas inimesed tunnevad eesti maatõugu veiseid ning kas nad oleksid nõus rahaliselt selle tõu säilitamist toetama.

„Kõigile intervjueeritavatele näidati nii eesti piimatõugude fotosid ning tutvustati eesti maatõugu, selle hetkeolukorda, tõu säilitamise eesmärke ja tegevust tõu säilitamisel,“ tutvustab ajakirjas Tõuloomakasvatus uuringu läbiviimise metoodikat Eesti Maaülikooli professor Haldja Viinalass.

Valida sai mitme erineva stsenaariumi vahel: tõu säilitamine tõuga seotud niššitoode abil, maakultuuri ja kultuuripärandi säilitamine, tõu säilitamine tõu senises levikupiirkonnas ja iseloomulikul põllu majandus maastikul, võimalus tõugu taastada sügavkülmutatud materjali (sperma, embrüod) olemasolul, elusloomade arv, mis tagaks tõu olemas oluveel vähemalt 50 aastaks ja ühekordne rahaline toetus.

Vastanutest 80% olid eesti maatõust kuulnud ja 56,6% olid ka ise maatõugu veiseid näinud, 30,5%
teadsid, et on joonud maa tõugu lehmade piima, tarbinud kohupiima vm toodet.

Maatõugu olid rahaliselt nõus toetama 82% küsitletutest, 18% vastanutest ei pidanud isiklikku panust tõu säilitamise hüvanguks võimalikuks või pidasid tõu säilitamise toetamist mittevajalikuks.

Küsitluse viis läbi Eesti Maaülikool osaliselt Euroopa Liidu poolt rahastatava uuringu „Jätkusuutlike Euroopa kohalike veisetõugude suunas“ (ingl k– Towards self-sustainable European regional cattle breeds) raames. Sarnaselt küsitleti inimesi veel kolmes riigis – Itaalias, Hispaanias ja Hollandis. Neljas riigis toimunud küsitluse analüüs valmib Milaano ülikoolis.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maaleht - viimased uudised
Turgutus aiatööst väsinud kätele
Võtke lusikatäis meresoola, värskeid või kuivatatud roosi kroonlehti, 2–3 lusikat piimapulbrit ja paar tilka oliiviõli. Valage see kõik üle sooja veega ning leotage käsi paarkümmend minutit.
Kui jalad on väsinud, siis leiame ikka hetke, et istuda ja jalgu puhata. Samas ei tohiks ka oma käsi unarusse jätta.
Milline on parim ilm mõrvaks? (4)
22. august 2014 15:50
Milline on parim ilm mõrvaks?
Ilma mõju kuritegudele teadis ka staardetektiiv Sherlock Holmes. Selles filmikaadris käib võitlus elu ja surma peale: Holmes (Vassili Livanov) on vastakuti oma põhivaenlase James Moriartyga (Viktor Jefremov).
Kas õnnetustel ja kuritegudel on seost ilmaoludega, sellele aitab vastuseid leida kohtumeteoroloogia.
Maainimese peas sünnivad pöörased lood
Läsna külateatri etendus “Kriminaalne lugu Pulli pubis” on jõudnud kohta, kus rahvas näeb 500eurost.
Kuhjavere X külateatrite festivalil Viljandimaal meeldisid publikule eriti need lood, mille trupid olid ise välja mõelnud ja lavale seadnud.
Mesilaste vaenlased: ilm, kiskjad ja rumal mesinik
Heiki Luhaga samal ajal alustas mesindusega vanem vend Raul Luha (pildil). Sel hooajal on ta üheksalt perelt saanud 54 kilo mett ja loodab enne suve lõppu veel korraliku saagi saada
Geograafilise asukoha ja ilma kõrval mängivad meesaagi kujunemisel väga suurt rolli mesiniku oskused ja hoolsus.
Kui Eesti tudengeid napib, õpetame hoopis võõrkeeles
TTÜ keemia- ja materjali- tehnoloogia teaduskonna polümeermaterjalide instituudi puidutöötlemise õppetooli juhataja professor Jaan Kers ootab rohkem tudengeid.
Eesti soost tudengite vähesus eriti tehnilistel erialadel sunnib ülikoole üha rohkem tähelepanu pöörama välismaalaste üliõpilaseks värbamisele.
Suvised hädad kurgi ja tomatiga
Punane kedriklest on kasvuhoones kurgi hävitanud – kurk on kolletunud, lehed kuivanud ja kaetud kahjuri võrgendiga.
Sooja saabumisega tekkis paljudes kasvuhoonetes õhupuudus ning suur haigus- ja kahjurioht.
Abi jõuab hädaliseni kiiremini
Paide päästekomando operatiivkorrapidaja Meelis Hints on saanud uut süsteemi kasutada kuu aega ning hindab seda heaks.
Uus kaardisüsteem suudab leida abivajaja ka metsade ja põldude vahelt, selleks tuleb helistada telefonil 112.
Kuidas ära tunda õiget Peipsi sibulat?
Stanislav Burlakovil on põhjust rahul olla: mullune sibula- saak oli Peipsi veeres hea, tänavune veelgi parem.
Lüübnitsa sibula-kasvatajad hoiatavad, et nende kauba pähe üritatakse pakkuda importmugulaid.