Eesti sporthobune on kõige uuem siinmail aretatud hobusetõug

                     

Eesti sisukaim lehetellimus vaid 3,99 € kuus! Ainulaadne digipakett sisaldab täismahus ligipääsu Maalehe, Eesti Päevalehe ja Eesti Ekspressi artiklitele veebis, tahvelarvutis ja mobiilis. Telli kohe »

Eesti sporthobune on kõige uuem siinmail aretatud hobusetõug
Suvel näeb Raigo Kollom noorhobuste ülevaatusel palju tulevikulootusi. Ta loodab nende hulgast leida selliseid, kellega tippratsutaja tahaks sõita ja võita, mitte ainult edasimüügiks treenida.
Foto: Ago Ruus

Kümme aastat tagasi alguse saanud uue hobusetõu, eesti sporthobuse juures pole tähtis mitte tõupuhtus, vaid võimalikult head saavutused spordis.

Hoolimata kõrgest aretuseesmärgist, Maarjamaal sündinud sporthobustel suuri saavutusi veel ette näidata pole. Küll aga on Euroopas teada eesti sporthobuste tõuraamat. Ilmselt seetõttu, et kohalik selts on tõuraamatuga Maailma Sporthobuste Kasvatajate Föderatsiooni liige. Näiteks möödunud aastal registreeriti eesti sporthobuste tõuraamatus 48 Tšehhis Obora hobusekasvanduses sündinud varssa. Põhjust selleks andis usaldus raamatu vastu ning seltsi kuulumine maailmaorganisatsiooni liikmete hulka. “Tõuraamatu tuntus annab turueelise. Selles osas oleme arenenud kiiremini, kui on tõusnud meie hobuste kvaliteet,” selgitab Eesti Sporthobuste Kasvatajate Seltsi juhatuse esimees Raigo Kollom tšehhide otsuse tagamaid. Ida-Euroopast kuuluvad maailmaorganisatsiooni vaid vähesed tõuraamatud ja nende pidajad. Endisest Nõukogude Liidust oli Eesti Sporthobuste Kasvatajate Selts esimene – 2005 saadi ühinenud liikme, 2010 täisliikme staatus. Eesti seltsi abile toetudes ühinesid läti hobuse tõuraamatut pidavad organisatsioonid föderatsiooniga kolm aastat tagasi. Ja rohkem neid endiselt nõukogudemaalt polegi. Kahte tüüpi sportlikud ratsud Kõigi soojavereliste hobuste aretuslik eesmärk on võimalikult head sportlikud saavutused. Aina paremate tulemuste otsinguil on aretajad aegade jooksul sporthobuste soontesse voolama pannud väga paljude eri tõugude verd. Kuid inglise või araabia täisverelised esivanemad, olgu või väga kaugetes põlvedes, on alati olemas. Põhimõtteliselt võib sportlikud ratsud jaotada kaheks – saavutushobused ja sporthobused.
Tasulise artikli edasi lugemiseks palun vajuta siia!
Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.

Tasulise artikli edasi lugemiseks palun vajuta siia!

Nimi
Kommenteerimistingimused

Maaleht - viimased uudised
Huumus näitab mulla kvaliteeti
Alates 1990. aastate keskpaigast on meil sõnnikut umbes kolm korda vähem, kui oleks tarvis huumusbilansi tasakaalus hoidmiseks. Seega on huumusevaru säilitamiseks vaja peale tavapärase sõnniku kasutada üha enam alternatiivseid väetisi.
See, et huumus on mulla olulisim kvaliteedimärk, on levinud arusaam. Ent mis on selle taga tegelikult?
Vargad tagastasid pihta pandud paadi
Paat
Külaskäik Eesti vanima viupesa juurde
See lehtede vahelt vilksamisi paistev oksahunnik 16 meetri kõrgusel kase otsas on tegelikult Eesti vanim viupesa, kust 32 aasta jooksul on tuule tiibade alla saanud 39 noort hiireviud.
Neeruti maastiku­kaitsealal Patermäe nõlval asub Eesti vanim viupesa. Et Eesti Ornito­loogiaühing valis viu 2015. aasta linnuks, on juuli alguses just õige aeg selle rekordpesa juurest läbi astuda.