Esmakordselt Eestis: eesti hobuste ratsatraav

 (6)
                     
Esmakordselt Eestis: eesti hobuste ratsatraav
Foto: Ago Ruus

Neljapäeval, 30. juunil sai Tallinna Hipodroomil teoks juba eelmisel aastal hoo sisse võtnud üritus - eesti hobuste ratsatraavi võistlus.

Stardis oli kaheksa puhtatõulist eesti hobust – kõik pärit ühest ja samast Raplamaa tallist, mille omanikuks Jelena Lagutina.

Esialgu oli näha mõningastt võõristust nii hobuste poolel kui ka pealtvaatajate seas, aga kui stardiauto võistlejad stardisirgele tõi, läks tõsiseks jõuprooviks lahti. Enne võistlust oli suurimaks probleemiks, kas eesti hobune suudab  ikka jääda traavile ega kipu galopeerima nii pikal distantsil. Ratsanike põhiülesandeks saigi hobuste vaoshoidmine ja kihutamisele seekord eriti ei mõeldud.

Pealtvaatajate hulgas oli kuulda sõbralikku tögamist – „paksud“ eestlased on tulnud jalutuskäigule!

Monté-jooks on ratsatraav, kus kogu distantsi peavad ratsanik ja hobune läbima traavis. Ratsanikult nõuab aga traavi sõitmine suuremaid oskusi kui galopi kihutamine.

Võistlusest saab pikemalt lugeda ja selle käigust fotoreportaaži vaadata Eesti Hobuse Kaitse Ühingu kodulehelt.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maaleht - viimased uudised
Mesilaste vaenlased: ilm, kiskjad ja rumal mesinik
Heiki Luhaga samal ajal alustas mesindusega vanem vend Raul Luha (pildil). Sel hooajal on ta üheksalt perelt saanud 54 kilo mett ja loodab enne suve lõppu veel korraliku saagi saada
Geograafilise asukoha ja ilma kõrval mängivad meesaagi kujunemisel väga suurt rolli mesiniku oskused ja hoolsus.
Kui Eesti tudengeid napib, õpetame hoopis võõrkeeles
TTÜ keemia- ja materjali- tehnoloogia teaduskonna polümeermaterjalide instituudi puidutöötlemise õppetooli juhataja professor Jaan Kers ootab rohkem tudengeid.
Eesti soost tudengite vähesus eriti tehnilistel erialadel sunnib ülikoole üha rohkem tähelepanu pöörama välismaalaste üliõpilaseks värbamisele.
Suvised hädad kurgi ja tomatiga
Punane kedriklest on kasvuhoones kurgi hävitanud – kurk on kolletunud, lehed kuivanud ja kaetud kahjuri võrgendiga.
Sooja saabumisega tekkis paljudes kasvuhoonetes õhupuudus ning suur haigus- ja kahjurioht.
Abi jõuab hädaliseni kiiremini
Paide päästekomando operatiivkorrapidaja Meelis Hints on saanud uut süsteemi kasutada kuu aega ning hindab seda heaks.
Uus kaardisüsteem suudab leida abivajaja ka metsade ja põldude vahelt, selleks tuleb helistada telefonil 112.
Kuidas ära tunda õiget Peipsi sibulat?
Stanislav Burlakovil on põhjust rahul olla: mullune sibula- saak oli Peipsi veeres hea, tänavune veelgi parem.
Lüübnitsa sibula-kasvatajad hoiatavad, et nende kauba pähe üritatakse pakkuda importmugulaid.
Mesi voolab Kuremäelt Venemaale
Tagasihoidlik daam Kohtla-Järvelt väidab meeleti ääres, et kõik tema meevarud tulevad Kuremäelt. Tuttavate omad samuti. Ka Venemaa tuttavad toob ta kohale nii paiga pühadust kogema kui ka mett hankima.
Kuremäe kloostrist Venemaale suunduv meejuhe mulksub hoolimata sellest, kas Moskva Eesti toitu pooldab või põlgab.
Kas putšikolonnist pandi pihta soomuk?
Väga palju kohalik ajaleht Järva Teataja suurtest sündmustest tookord ei kirjutanud. Lisaks ilmus veel Järva Kodukaitse maleva ülema Villem Kelgo sulgest väike ülevaade, mis kuupäeval ja kellaajal kolonnid kuhugi sõitsid, kuid lähemalt juhtunut ei kirjeldatud.
Veel 23 aastat pärast augustiputši levib Järvamaal legend soomukist, mille Kaitseliidu kohalik malevkond olla Pihkvast Tallinna teel olnud kolonnist pihta pannud.
Kuidas sündis Balti keti hümn “Ärgake, Baltimaad!”
Laulu “Ärgake, Baltimaad!” algsest salvestusest pole fotosid õnnestunud leida. 1989. aasta lõpus esitasid seda Läti aasta parimate laulude saates Valdas Vasilauskas, Tarmo Pihlap ja Viktors Zemgals.
Veerand sajandi eest läbi Eesti, Läti ja Leedu kulgenud Balti kett seostub me mälus ühe kindla, just selle sündmuse tarvis kirjutatud rokklooga “Ärgake, Baltimaad!”. Ometi teame Eestis väga vähe selle autoreist ja esitajaist.