Hobusekasvatajatel on sõnnikumajandusega suur segadus
Kuigi veeseaduse kohaselt peab enam kui kümne loomühikuga loomapidamishoone juures olema vähemalt kaheksa kuu sõnnikukogust mahutav hoidla, leiab Saare maakonna suurim hobusekasvaja Martin Kivisoo, et hobusekasvatajaid see nõue ei puuduta, kirjutab Saarte Hääl. Umbes 300 hobust pidava Kivisoo sõnul ei pea Euroopa Liidu seadused hobusesõnnikut loodust reostavaks, mistõttu pole hobusekasvatajad ka PRIA-st toetust saanud sõnnikuhoidla ehitamiseks.
Kivisoo arvab ka, et hobusekasvatajatelt ei ole praegu võimalik sõnnikuhoidla ehitamist nõuda, kuna EL-i seadusi ei saa muuta päevapealt ja muutuste sisseviimiseks antakse aega.
Põllumajandusministeeriumi põllumajanduskeskkonna büroo peaspetsialisti Merje Põlma sõnul loetakse hobuslane (hobused, eeslid, sebrad ja nende ristandid) veterinaarkorralduse seaduse tähenduses põllumajandusloomaks, sõltumata sellest, kas hobuse pidamisel on põllumajanduslik või tõuaretuslik eesmärk. Seetõttu leivad nii põllumajandusministeerium kui ka keskkonnaministeerium, et hobuslastele peaksid kehtima samad sõnnikukäitlemise reeglid, mis näiteks veistelegi.
Erinevalt Martin Kivisoost ütles Eesti hobusekasvatajate seltsi president Hillar Kald, et hobusekasvatajatel peavad küll sõnnikuhoidlad olema, kuid nende ehitamiseks on aega 1. jaanuarini 2013. Kuna hobusepidajad Kaldi sõnul sõnnikuhoidlate ehitamiseks mingit toetust ei saa, siis on hoidlad praegu väga vähestel hobusekasvatajatel ning tähtajaks neid juurde ei rajata.
Hobusekasvatajate seltsi hinnangul on olukorra lahendamiseks kaks võimalust: kas antakse hobusekasvatajatele sõnnikuhoidla ehitamiseks toetust või pikendatakse hoidlate ehitamise tähtaega. Suurematel tallidel kulub sõnnikuhoidla ehituseks 5000–6000 eurot, seda raha pole hobusekasvatajatel kusagilt võtta.
