NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Teata sobimatust kommentaarist"!
TOP 1-8
Kommentaaride järjekord: parimad uuemad vanemad
  • Marja Hietakorpi

    28.03.2011 12:35
    Artiklis mainiti: "Mis paljudele teadmata, on see, et tori hobuse nimetust võib kanda ka selline loom, kelle soontes voolab enam kui 60% ulatuses hoopis mõnda teist tõugu hobuse veri... “Neid hobuseid on nii vähe, et tõule nad mingit mõju ei avalda,” sõnab Kallaste. “Võib-olla viis, võib-olla kuus. Aga võib-olla natuke rohkem, pole täpselt lugenud.”

    Kardan, et hr. Kallaste jõuaks lugemisel natuke kaugemalegi, kui ainult viieni-kuueni. Lugemise võiks alustada kasvõi sellest, et 2008.a. sündinud TA-varsadest (NB! TA) 17 pead ehk 29 % on üle 50 % võõrveresusega. Ja 2009.a. sündinud TA-varsadest 22 pead ehk 34 %.
    Vaata sama kasutaja kommentaare
    Vasta
  • vana-torihobune

    28.03.2011 12:44
    Lisan eelmisele:
    TA-varsad saavad maksumaksja taskust toetused.

    Ja kes seletab maksumaksjale lahti, miks hobune, kellel on 16 % tori veresust, saab toetust? Mis eesmärgiga selline hobune saab toetust?

    www.vana-torihobune.ee
    Vaata sama kasutaja kommentaare
    Vasta
  • mõistmatu

    28.03.2011 13:24
    huvitav asja kommenteerivad üks soomlane, teine sisserännanud saksa vibunina?! milline erialane haridus neil on, et üldse teemat kommenteerida
    Vasta
  • vana-torihobune

    28.03.2011 14:48
    ...kas köige tavalise ja lihtsama protsendi-arvestamise jaoks on Eestis eriala-haridus vajalik? Välismaal öpetatakse seda önneks algkoolis.
    Vaata sama kasutaja kommentaare
    Vasta
  • Marja Hietakorpi

    28.03.2011 15:08
    Lp. "mõistmatu",
    Enda hariduse kohta täpsustuseks, et peale Helsingi Ülikooli põllumajandusteaduskonna magistrikraadi olen omandanud Soomes Ypäjä Hobumajanduskoolis hobusekasvataja erihariduse (talliülem, erialaks hobusearetus ja -kasvatus). Lisaks läbinud hobuste kunstliku seemenduse kursused.

    Kui soovite lähemalt tutvust sobitada, võtke palun ühendust kasvõi Facebook'i kaudu. Pole vist põhjust hakata Maalehte risustama minu, "mõistmatu" või kellegi teise elulookirjeldustega?
    Vaata sama kasutaja kommentaare
    Vasta
  • Hämmingus

    30.03.2011 04:50
    kas köige tavalise ja lihtsama protsendi-arvestamise jaoks on Eestis eriala-haridus vajalik? Tundub, et on.
    Arvestama - Arvesse+võtt, arvesse+võetav
    Arvutama - kokku arvutama, summaks liitma
    Ei ole siiamaani aru saanud, mida Te taotlete? Millega Te oma tõuraamatu loote? Õdede-vendade, isade-emade, onude ja tädidega või?
    Kui Toote täiendust sisse, kuidas siis selle veresusega jääb? Ainult hämate.Tooge oma detailne nägemus lagedale ja saab ehk asjale selgust.Ja mis kuradi uus suund Teil võetud on, et maksumaksja taskust saavad toetust? Kui seadus näeb ette siis tuleb seda ka täita.Seda toetuse väärkasutust ma siin küll ei näe.Googeldage parem millised on eurotoetuste väärkasutused, kus aafrikasse tehakse suusakuurorte ja antarktikasse suvitusrandu.Üks Saksamaa suurfirma kes tegeleb teede ehitusega võtab igal aastal välja kümneid miljoneid eurosid põllumajandustoetust aga ettenähtud valdkonda ei pane sentigi.
    Vasta
  • Lp. Hämmingus

    31.03.2011 10:18
    ... vähemalt öpetati meid välismaal koolis ka, missugused sönad tasub lugeja kirjadel kasutada ja millised mitte.
    Vaata sama kasutaja kommentaare
    Vasta
  • vanatüübi tori omanik

    30.04.2012 13:12
    Lp. M.Hietakorpi ja vana-tori
    Hariduse omandamine ei tee veel inimest harituks.Räägite tori hobuse säilitamisest ja kaitsmisest.
    Kus siis on need teie ``õige`` verega varsad, miks peasäilitajal ( ikkagi üle 20 ``õige``hobuse karjas)
    sündis 2010a. ainult üks varss ja 2011a. mitte ühtegi.Teiste hobusekasvatajate tööd ja vaeva küll halvustate, aga omapoolne panus ( läbi sündivate varssade elab ju tõug edasi ) puudub.
    Tore et seda hobu promote, kuid seda ei maksa teha teisi hobusekasvatajaid halvustades ja toimivat süsteemi lõhkudes.
    Vasta
LISA OMA KOMMENTAAR
Selle artikli kohta on 8 kommentaari
Nimi
Kommenteerimistingimused

Maaleht - viimased uudised
Lapsed saavad rohkem puu- ja köögivilja
Otepää lasteaia mudilased Oliver, Kristina, Kerti, Merelle ja Margo armastavad värsket puu- ja köögivilja väga.
Saabuvast koolisügisest kasvab toetusraha, mille eest saab pakkuda värsket puu- ja köögivilja lasteaialastele ning 1.−5. klassi õpilastele.
Kuuma päeva kosutus
24. juuli 2014 13:21
Kuuma päeva kosutus
Kann külma teed võiks suvisel ajal külmkapis varuks olla, siis saab janu korral alati võtta. Soovi korral lisada puuvilju või jääkuubikuid. Jooki ei peagi serveerima tavapäraselt tassist, selleks sobib ka klaas. Kaval on hoida suvisel ajal paar klaasi alati sügavkülmas, sest niisugusest tassist jooki pakkudes ei muutu see nii kiiresti soojaks.
Kui suvesoojuses tundub, et vesi ei võta enam janu ära, annab kosutust mõnus jäätee, mida saab kodus ise teha.
Köögiviljade valmimine hilineb: kapsas ja porgand said külmašoki
“Kapsapead veel ei olegi, ainult lehed on laiali,” muretseb keskvalmiva kapsa põllul ASi Sagro tootmisjuht Madis Kahu, et juunikuus saadud külmašokk on lükanud saagi valmimise paari nädala võrra hilisemaks.
Aiandustalunikud kurdavad: porgand kidub, oad ei taha tõusta ning kurgid-kapsad avamaal kosuda. Jahe juuni­kuu pidurdas kodumaise köögivilja kasvamist kõvasti, nii et saagi valmimine hilineb varasemate aastatega võrreldes paarist nädalast kuni kuuni.
Helmen Kütt: Sain ametisse astudes petta
Eesti on võimas riik: meil on tervelt kaks kaitseministrit. Sotsiaalkaitse minister Helmen Kütt unistab sellest, et ta saaks õnnetusse sattunud tavainimeste tervist taastada samamoodi, nagu on see kaitseministril võimalik palgasõdurite puhul.
Sotsiaalkaitse minister Helmen Kütt (SDE) tunnistab, et sai ametit vastu võttes petta. Ta uskus võimupartneri juttu, et töövõimereformi kava on ka puudega inimestega läbi arutatud. Nüüd ütleb Kütt otse: reformi jõustumine tuleks edasi lükata.
Naine annetas muuseumile neitsist lehma
Haruldaste sarvedega lemmiklehma Mirdikest näitab Eesti Põllumajandus- muuseumi õuel muuseumi kommunikatsioonijuht Katrin Vask.
Eesti Põllumajandusmuuseumi töötajad said paraja üllatuse osaliseks, kui Puka lähedal elav maanaine otsustas annetada muuseumile oma lemmiklehma Mirdikese, keda lüpsta paraku ei saa.
Pärnu filmifestival – aeg elu üle mõelda
Festivali žüriikorüfee Edward Lucie-Smith (vasakult teine) on alati valmis põhjendama, miks filmis peab olema hea lugu.
Hiljuti üritasin dokumentaalfilmi teha.
Juristi nõuanne
24. juuli 2014 05:15
Juristi nõuanne
Ivo Mahhov