Ilmus hobuste värvusi ja kaaluprobleeme käsitlev artiklitekogumik

                     
Ilmus hobuste värvusi ja kaaluprobleeme käsitlev artiklitekogumik
CREATOR: gd-jpeg v1.0 (using IJG JPEG v70), quality = 100
Foto: Repro

Värskelt trükikojast tulnud kogumikus keskendutakse hobuste värvustele ja ülekaalulisusele, lisaks leiavad hobusekasvatajad sealt eesti tõugu sugutäkkude kataloogi, mida illustreerivad värvilised pildid.

Eesti hobuse suurimaid väärtusi on tema värvilisus. Kahjuks pole sellele senini piisavalt tähelepanu pööratud. Ometi võiks just see omadus olla üheks põhiliseks trumbiks eesti hobuse turustamisel – maailmas polegi eriti palju nii värvilisi hobusetõuge. Kogumikus avaldatud värvusteemalised artiklid on aga universaalsed, neis kirjapandu kehtib kõigi hobusetõugude kohta.

Artiklite autorid on juba aastaid põhjalikult eesti hobuse värvusi uurinud ja analüüsinud Ingrid Randlaht ning USAs Texase A&M Ülikooli Colleg Sationis töötav geneetik Terje Raudsepp, kelle eriliseks huviks on alati olnud hobuste värvusgeneetika.

Teiseks suureks teemaks, kuid juba negatiivse poole pealt, on hobuste ülekaalulisus, mida käsitleb Soome teadlane Markku Saastamoinen. Ajal, mil hobuse töökoormus on vähenenud miiniumini, tuleb kaalule hobuse tervise seisukohast lähtudes eriti tõsiselt tähelepanu pöörata. Just liigsöömisega kaasnevad uued, aastakümneid tagasi veel tundmatud hobuste tervisehädad (näiteks laminiit).

Kolmas tänapäevase hobusekasvatuse teema viib kogumiku lugeja täiesti uude valdkonda – hobusetõu kaubamärgi juurde. Suvi Louhelaineni kirjutis räägib soome hobuse tulevikust ja kaubamärgist. Viimane aeg on selle teemaga Eestiski tegelema hakata, kui tahame, et eesti hobune jääks püsima ka tulevastele põlvedele.

Eesti Hobusekasvatajate Seltsi aretustöö juhataja Andres Kallaste tutvustab praegu kasutuses olevaid sugutäkke liinaretuse seisukohast. Lisatud on värviliste fotodega illustreeritud sugutäkkude kataloog.

Kogumikus on avaldatud ka seni vähetuntud tekst eesti hobuse aretusest Aleksei Bellegarde sulest. Esmakordselt ilmus see 1940. aastal, kuid pakub hobusekasvatajale sellegipoolest üllatavalt kaasaegseid mõttearendusi.

Artiklite kogumiku „Eesti hobune 2011” väljaandja on Eesti Hobuse Kaitse Ühing, väljaandmist toetas EL Maaelu Arengu Fond. Ühingu liikmetele saadetakse trükis posti teel koju, kõik teised huvilised saavad seda aga tellida SIIT.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maaleht - viimased uudised
Juristi nõuanne
17. aprill 2014 05:15
Juristi nõuanne
Ivo Mahhov
Kihnu naise päev maksab 100 eurot
SA Kihnu Kultuuriruum juhataja Mare Mätas hakkas väsima üheks saare ning tema kultuuri elavaks sümboliks olemisest. Nüüd leidis ta abinõu, kuidasmoodi tema ja ta võrgustiku inimeste piiritu lahkus ka millekski materiaalseks muuta.
Kui lähed Kihnu saarele ja soovid seal muu hulgas veeta päevakese ühes Uiõ-Matu Marega ehk Mare Mätasega, pane sada eurot kõrvale.
Hobused ja ratsakool tõid ettevõtliku naise tiitli
Terje Saks soovitab laste inimesteks kasvatamiseks nad ratsutama tuua. Pildile jäi ta koos suksu Fantaga.
MTÜ ETNA Eestimaal hindas tiitliga ettevõtlik naine 2013 Terje Saksa, kes juhib Tartumaal tegutsevat ratsakooli.
Letil ja vorstis napib kodumaist liha
Lihaletis kaupu valides pole ostjal sageli aimugi, kust tooraine pärit. Tihtilugu võib vihje anda odav hind.
Tarbijad teavad, et turul ja poodides müüakse enamasti Eestist pärit sealiha ning ka toodetes kasutatakse kodumaist. Tõde võib aga olla ehmatav.
Tore, viimaks ometi läheb soojaks!
Narva neiu Diana Dobronravova rõõmustab ilusa kevadilma üle, sest ees seisab sõit Sillamäele sõbranna sünnipäevale.
Kevadpühad kingivad ilmamuutuse – kauaoodatud soojus värvib mõne päevaga muru roheliseks ja paneb pungad puudel kiiresti avanema.
Valik: värske ja kallis või külmutatud ja odav
Mingil imelikul põhjusel on Leedu redis poole kallim kui Hollandi oma. Aeg on sealmaal, et varsti peaks saama ka kodumaiseid.
Kuigi turulettidele on jõudnud juba esimesed uue hooaja köögiviljad, on need enamasti kaugetest maadest imporditud.
Pensionäride ühiskoduga uuele ringile
Olga Tarto koos Meeksi vallavanema Aleksandr Suvoroviga Mehikoormas tulevast pensionäride ühiskodu vaatamas.
Kuna odava hooldekodu rajamine Missos lendas vastu taevast, leidis Olga Tarto oma südamesoovi teostamiseks uue koha Mehikoormas.
Algul külasse, siis põhumajja elama
Maris ja Iisak Andreller usuvad, et peavad otsust linnast Säpina külla kolida õigeks ka aastate pärast.
Tallinna neiu armus väliseesti noormehesse ja meelitas tolle siia jääma, seejärel aga maale kolima.
Raamatud
17. aprill 2014 05:15
Raamatud
Sotši 2014. XXII taliolümpia- mängud.
Teadmisveerg Tuna & täna
17. aprill 2014 05:15
Unistus raudtee-Eestist: rööpad igasse tõmbekeskusse
Sõjaeelse Eesti Vabariigi ajal ehitatud raud- teedest tähtsaim on tänaseni kasutusel olev Tartu–Petseri (Koidula) lõik.
Kui kõik raudtee ehitamise plaanid oleks teoks tehtud ja kõik ehitatud raudteed alles, võiksime rongiga sõita peaaegu igasse tõmbekeskusse.