Kana kätte kaheksa muna hinnaga

 (7)
                     
Maaleht
Kana kätte kaheksa muna hinnaga
Äntu Mõisa autojuht Tarmo Jürgens müüb Eesti eri paigus kanu juba 15ndat aastat.
Foto: Raivo Tasso

Hiljutine munapaanika on maainimesed tavapärasest rohkem kanu ostma pannud, vaid sügavam Lõuna-Eesti on paanikast puutumata.

Mitmel pool Eestis on kanade järele suur nõudlus. Äntu Mõisa müügireisil Harjumaal sai juba kümnendas kauplemiskohas viimane neljasajast kanast otsa.

Saare-, Tartu- ja Ida-Virumaal osteti kõik kanad enne müügiringi lõppu ära. Järvamaal tõid müüjad linde juurde.

“Tundub, et munapaanika on rohkem kanu ostma pannud,” hindab Äntu Mõisa autojuht Tarmo Jürgens, kes on juba 15 aastat müünud kanu kõigis Eestimaa nurkades.

Sinna, kus linde puudu jäi, minnakse uuesti. “Sõidame sügiseni välja, nii et kõik saavad!”

Tänavu on plaanis müüa ­ 30 000 noorkana, kes on koorunud Ungaris ja sealt Eestisse sõidutatud. Äntu Mõisa enda kanakarja suuruseks on 6000 lindu.

Teistmoodi eluga harjunud

Jürgens tunnistab samas, et mitte igal pool Eestis ei põeta kanavaimustust. ­“Võru-, Valga- ja Põlvamaal ei osteta eriti,” tõdeb ta. Enne Võrru jõudmist oli ta sel hommikul juba 13 kohas käinud. Enamik neist olid “tühjad”, polnud ühtegi ostuhuvilist.

Võrus aga ostjaid leidus. Pensionipõlve pidav Vaike Arder oli ju juba aprillikuust peale Maalehe kuulutusekülgedel silma peal hoidnud.

Tema aias siblivad ringi üheksa kana ja üks kukk. Nüüd oleks viit noort munejat juurde vaja.

Arderid on proovinud ise tibusid suureks kasvatada, aga hindavad vaeva liiga suureks. Inkubaatori kanad ei ole head emad – kui neist mõni lähebki hauduma, ei viitsi nad tibude koorumiseni mune soojendada. See on Arderitel järele proovitud – munad läksid mädaks.

“Nad on teistmoodi eluga harjunud,” ütleb vabrikukanade kohta Vaike tütar Kaja Arder, kes sõidutab ema õigel päeval Võru turu juurde kanu ostma.

Äntu Mõis müüb tetra tõugu pruuni ja musta sulestikuga kolmekuuseid kanu. Valitseb sooline võrdõiguslikkus – nii kuked kui ka kanad maksavad 6.50.

Arderid valivad viis musta sulestikuga lindu, et uutel ja pruuni kuuega vanadel kanadel vahet teha.

Kõik ei lähe siiski nii lihtsalt – kaks lindu panevad plehku. Ühe saab Vaike Arder ise kätte, teise püüab kinni Maalehe fotograaf.

Tuttava taluniku käest on sööt juba varutud. “Kana ei söö poest ostetud tangu ja kaerahelvest,” tõdeb Vaike Arder.

Praegu kolmekuused kanad peaksid tubli söötmise korral munema hakkama juulis. “Kui juuliks ei hakka, siis jõuludeks ikka!” viskab Vaike.

Ka Võru vallas Käätso külas elavad Aili ja Ants Kaaristo on aastaid kanu pidanud. Nüüd oli kümmet noort juurde vaja.

“Võrus ei olnud munapaanikat,” ütleb naine välja tõenäolise põhjuse, miks siinkandis kanad väga hästi müügiks ei lähe. “Töötan ise poes ja meil on kogu aeg mune olnud.”

Seda viimast kinnitavad ka teised kanaostjad, nende seas Ene Pärnamets, kes võttis Mõniste vallast Sarust ette tee Võru turule.

“Munapaanika ei avalda siin mõju,” kinnitab naine, ostes seitse kana ja lastes need abikaasa Lembitul auto pakiruumi ­panna.

Enamik kümmekonnast ostjast Võrus on aga mehed, kelle kaasa on lindude järele saatnud. Ostetakse viis, kuus või seitse munejat ja taritakse need kaasavõetud kastis, korvis või kotis koju. Kel neljarattalist pole, seob kasti jalgratta pakiraamile.

Paljud pole kanu pidanud

Valgamaal tegutsev Linnu Talu müüb tänavu paarkümmend tuhat kana, kes juba kümme kuud munenud. Neil lindudel on praegu sabaalune paljas ja välimus rääbakas, kuna käes on sulgimise aeg. Seetõttu on ka hind madalam – müügiringi peal neli eurot. Tallu kohale minnes saab linnu ühe euroga kätte - see on praegu kaheksa muna hind.

“Kui ära sulgivad, munevad nad veel mõne aasta,” märgib Linnu Talu müügijuht Jarno Hermet.

Tema on tähele pannud, et tänavu ostavad inimesed kanu rohkem kui varasematel aastatel. “Palju on neid, kes pole varem kanu pidanud ja nüüd võtavad, kuna muna on poes kallis.”

Hermeti sõnul tõstsid nad munade hinda enne munadepühi 10–15% ja samale tasemele on see siiani jäänud. Seevastu paanikaaegne nõudlus on praeguseks vähenenud enam-vähem tavapäraseks.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maaleht - viimased uudised
Mis on mulla happesus?
17. aprill 2014 09:00
FOTOD: Koduemis ja metskult korraldasid seatembu
Simo talu peremees Tarmo Väljamaa ütleb vaevu nädala vanuseid triibikuid sülle võttes, et neis on tunda metslooma agressiivsust.
Läinud jõulude eel mõtles Järvamaa Lõõla küla Siimo talu peremees Tarmo Väljamaa siga veristada.
Uskumatu: lätlane tegi Rakverest balletilinna
“Uinuv kaunitar”, saab lihvi. Esiplaanil näitleja Volli Käro, sünniaas­taga 1940, kes liitus klassikalise balletiga hiljaaegu. Ülejäänud trupis osalejatel, sealhulgas Ene Saaberil (vasakul) ja loo autoril Rein Sikul on balleti­staaži enam kui kümme aastat. Trupijuht Janis Garancis pildil paremal.
Suvel seitsmekümneseks saav balletiõpetaja Janis Garancis toob Rakveres lavale kuuskümmend pisikest baleriini, rääkimata hallipäistest tantsijatest.
Gripp viis hauda 20 inimest (2)
17. aprill 2014 07:00
Gripp viis hauda 20 inimest
Jõgeva haigla vastuvõtuõde Laura Zalekešina näitab gripitüve kiirtestiga kindlakstegemise võimalust.
Selleaastane gripilaine polnud Eestis küll väga ulatuslik, kuid need, kes haigestusid, põdesid raskelt. Valdav oli nn seagripi viirus.
Juristi nõuanne
17. aprill 2014 05:15
Juristi nõuanne
Ivo Mahhov
Kihnu naise päev maksab 100 eurot
SA Kihnu Kultuuriruum juhataja Mare Mätas hakkas väsima üheks saare ning tema kultuuri elavaks sümboliks olemisest. Nüüd leidis ta abinõu, kuidasmoodi tema ja ta võrgustiku inimeste piiritu lahkus ka millekski materiaalseks muuta.
Kui lähed Kihnu saarele ja soovid seal muu hulgas veeta päevakese ühes Uiõ-Matu Marega ehk Mare Mätasega, pane sada eurot kõrvale.
Hobused ja ratsakool tõid ettevõtliku naise tiitli
Terje Saks soovitab laste inimesteks kasvatamiseks nad ratsutama tuua. Pildile jäi ta koos suksu Fantaga.
MTÜ ETNA Eestimaal hindas tiitliga ettevõtlik naine 2013 Terje Saksa, kes juhib Tartumaal tegutsevat ratsakooli.
Letil ja vorstis napib kodumaist liha
Lihaletis kaupu valides pole ostjal sageli aimugi, kust tooraine pärit. Tihtilugu võib vihje anda odav hind.
Tarbijad teavad, et turul ja poodides müüakse enamasti Eestist pärit sealiha ning ka toodetes kasutatakse kodumaist. Tõde võib aga olla ehmatav.
Tore, viimaks ometi läheb soojaks!
Narva neiu Diana Dobronravova rõõmustab ilusa kevadilma üle, sest ees seisab sõit Sillamäele sõbranna sünnipäevale.
Kevadpühad kingivad ilmamuutuse – kauaoodatud soojus värvib mõne päevaga muru roheliseks ja paneb pungad puudel kiiresti avanema.
Valik: värske ja kallis või külmutatud ja odav
Mingil imelikul põhjusel on Leedu redis poole kallim kui Hollandi oma. Aeg on sealmaal, et varsti peaks saama ka kodumaiseid.
Kuigi turulettidele on jõudnud juba esimesed uue hooaja köögiviljad, on need enamasti kaugetest maadest imporditud.
Pensionäride ühiskoduga uuele ringile
Olga Tarto koos Meeksi vallavanema Aleksandr Suvoroviga Mehikoormas tulevast pensionäride ühiskodu vaatamas.
Kuna odava hooldekodu rajamine Missos lendas vastu taevast, leidis Olga Tarto oma südamesoovi teostamiseks uue koha Mehikoormas.
Algul külasse, siis põhumajja elama
Maris ja Iisak Andreller usuvad, et peavad otsust linnast Säpina külla kolida õigeks ka aastate pärast.
Tallinna neiu armus väliseesti noormehesse ja meelitas tolle siia jääma, seejärel aga maale kolima.
Raamatud
17. aprill 2014 05:15
Raamatud
Sotši 2014. XXII taliolümpia- mängud.