Minister: hobusekasvatajad peavad seljad kokku panema

                     
Minister: hobusekasvatajad peavad seljad kokku panema
Foto: Andres Putting

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder on kindel, et hobumajanduse tähtsus Eestis suureneb. Selle eelduseks on aga hobusekasvatajate omavaheline koostöö, riik saab olla partneri ja vaidluste korral ka vahemehe rollis.

Euroopas on riike, kus hobumajandus on suur majandusharu – Holland, Belgia, Taani. Kas Eestis võiks see samuti olla? Või pole meil mõtet unistada?

Unistada võib ja seda lausa peab tegema, ilma unistusteta arengut ei toimu. Hobumajandus on Eestis majandusharu, kus kogu potentsiaal pole veel kaugeltki ära kasutatud. See on maamajanduse tulevikuvaldkond. Ma mõtlen tõesti lootusrikkalt, et hobune toob linnast maale inimesed ja nendega koos ka raha. Sigalas noori daame ja tütarlapsi ei näe, tallis aga küll.
Praktiline, tootev põllumajandus vajab üha vähem inimesi, masinad teevad palju tööd ära. Hobused on aga emotsioone tekitavad loomad, kel on kaugemas tulevikus suur roll maa- ja regionaalpoliitikas.

Paraku peab ühiskond suuremahulise ja eduka hobumajanduse jaoks päris hästi arenenud olema. Vaba aega ja raha peab jaguma nii hobusekasvatajatel kui teistel inimestel. Meil on üheks takistuseks hetkel üldine madal ostujõud ja see, et inimestel on liiga vähe vaba aega.

Viimastel kuudel on erinevad hobuorganisatsioonid üksteisele sammu lähemale astunud, paar korda juba ühise laua taga istunud ja mõnedes küsimustes ka koostööd tegema hakanud. Milline see koostöö teie arvates olema peaks?

Hobuorganisatsioonid on olemas ja nad on ka täna meile partneriteks. Küll aga peab ütlema, et sektor on killustunud. Ühtset hobusekasvatuse sektori esindust pole olemas.

Kuid tunnistan, et me ei jõua kõigi organisatsioonidega eraldi tegeleda. Ootame, et meil oleks üks tugev partner, kes ettepanekuid teeb ja meiega läbi räägib, olles oma seisukohad eelnevalt erinevate hobuorganisatsioonidega läbi vaielnud. See on meie unistus ja soov. Mis ei välista, et erinevatel osapooltel on erinevad huvid, kuid me saame neid ka erinevalt käsitleda.

Oleme alustamas järgmiseks EL eelarveperioodiks (alates 2014) uue maaelu arengukava koostamist. Seal võiks hobumajandus sees olla samamoodi nagu teised põllumajandussektorid.
Ka tõuaretuses ja tõuraamatute pidamise alal saaks hobusekasvatajad senisest paremini koostööd teha. Tuleks selgeks vaielda, millised on ohustatud tõud, kas aretust ja säilitust saab koos käsitleda või peaksid need olema selgelt eraldi ja muud sellised asjad. Valdkondi, milles koostööd teha, jagub.

Ametnikega on sageli raske rääkida, nad ei julge öelda välja asju, mida peaks ütlema. Püüavad liiga viisakad olla. Ka selgitusi jagatakse vähe. Näiteks ei saa hobusekasvatajad aru sõnnikuhoidlate ehitamise nõuetest. Kas viga on suhtlemisoskuses, suhtumises või suutlikkuses?

Hobumajandus on Eestis küll väga väikesemahuline, kuid erinevad suunad ja mitmekesisus on selles olemas. Meil ei ole võimalik iga suuna peal palgal hoida pädevat ametnikku. Üks ametnik peab tegelema mitmete asjadega ning selle all kannatab tema pädevus.

See pole mitte ainult hobumajanduses nii, vaid ka karusloomakasvatuses, mesinduses ja mujal.

Ei maksa loota, et me saaksime lähiajal pädevaid ametnikke juurde võtta. Esiteks pole riigil selleks raha ja teiseks pole meil ka pädevaid inimesi saadaval. Hobuorganisatsioonidesse peab ka töötajaid jaguma.

Teine probleem on ametnike alahoidlikkus, mis pole seotud nende kompetentsiga. Eriti väljendunud on see neil, kel juba mõningane ametnikutöö kogemus olemas. Kuna valitsused ja ministrid vahetuvad, kaaluvad ametnikud oma igapäevatöös sageli, kui aktiivne ühe või teise poliitika elluviimisel olla võib. Kardetakse, et neid, kes eelmise valitsuse poliitika ellurakendamisel olnud väga aktiivsed, vaadatakse uues olukorras kui mittesoovitud isikuid.

Probleemiks on ka liigne ettevaatus ja kartus, eriti suhtlemisel esindusorganisatsioonidega, kes ametnike arvates võivad ministrile lähedased olla. Ma ei arva, et see tendents on väga suur, aga üksikutel juhtudel tunnetatav. Paljud ei taha ka konflikti sattuda ja püüavad kõigiga hästi läbi saada.

Üksikutel juhtudel on tegemist initsiatiivi puudusega, just selgitamisel, koolitamisel, nõuete tutvustamisel.

Umbes 10 aastat tagasi töötas ministeeriumi juures eesti hobuse komisjon. Probleemid ja erinevad seisukohad vaieldi selgeks ning eesti hobusel läheb täna hästi. Tori hobuse osas aga on hobusekasvatajad jätkuvalt erinevatel seisukohtadel. Kas ministeerium on valmis võtma vahemehe rolli ning moodustama tori hobuse komisjoni, kus asjad saaks sirgeks räägitud?

Jah, mõned keerulised küsimused on meil ka üksikute teiste loomaliikide, näiteks lammaste osas.

Nii hobuste kui lammaste puhul vaieldakse päris kirglikult. Ministeeriumi ametnikud ja poliitikud aga pole minu arvates õiged inimesed neid asju otsustama. Nõus, et seadusi võtavad lõpuks vastu poliitikud, kuid oleks naeruväärne, kui Riigikogu hakkaks hääletama selle üle, kas maalammas on säilinud või mitte. Seda peaks ikkagi ütlema teadlased, spetsialistid, eksperdid. Nende soovituste baasilt saavad poliitikud otsuse teha.

Ka tori hobuse puhul peaksid asjaomased spetsialistid seisukohad selgeks vaidlema. Kui meil endal eksperte ei jagu, tuleb abi paluda välismaalt.

Küll aga võiks ministeerium olla n-ö riikliku lepitaja rollis, kes ütleb, et nii sõbrad, nüüd istume maha ja räägime asjad sirgeks. Siis saab edasi minna ja areneda. Tunnistan, et vahemehe ja lepitaja rolli peaksime me täitma aktiivsemalt. See on üks võimalus tulevikus asju parandada.
Küll oleks hea, kui organisatsioonid annaks vahemehe vajadusest otse ministrile teada. Mõnikord on nii, et asjad ei jõua ametniku juurest ministrini. Ministri initsiatiivil saab siis osapooled kokku kutsuda.

Avaldatud toimetuse loal lühendatult ajakirjast Oma Hobu 3/2011. Täispikka versiooni saab saab lugeda ajakirjast.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maaleht - viimased uudised
Raamatud
2. oktoober 2014 05:15
Raamatud
Armastus, seks ja truudusetus.
Juristi nõuanne
2. oktoober 2014 05:15
Juristi nõuanne
Ivo Mahhov
Valli Lember-Bogatkina: Mind on pintsel püsti hoidnud
Praegu maalib Valli oma ateljees teost nimega “Sillerdus”, mille helk hakkab igale sisseastujale silma. “Sillerduse” taga seina ääres on sadu teoseid Eesti kunstiajalugu läbi Valli käe ja pintsli.
Kõik, kes sellest 1921. aastal sündinud ja jätkuvalt maalivast daamist – Valli Lember-Bogatkinast − räägivad, kasutavad tema iseloomustamiseks ülivõrret “kõige”.
Õpetaja tõi lavale Mendelejevi tabeli
Laura Herm on leegitsev õpetaja selle sõna kõige otsesemas mõttes. Tegu pole siiski fakiiri või tsirkusekunstnikuga. Lihtsalt hea loodusainete tundja ja populariseerijaga.
Kui seni peeti teatritöö tippsaavutuseks telefoniraamatu lavastamist, siis Rakvere reaalgümnaasiumis on hakkama saadud veelgi enamaga – lavalaudadele seati keemiliste elementide tabel.
Tiidu olulised onud
2. oktoober 2014 05:15
Tiidu olulised onud
Tiit Lääne võib oma sugulaste üle uhke olla: ühes käes olev ketas sümboliseerib tema kettaheitjast onu Otto Erimaad, teises käes olev raamat aga maalikunstnik Osvald Läänet.
Paduvere küla mees Tiit Lääne Jõgevamaalt on Eesti üks kõvemaid raamatukoostajaid. Nüüd lõi ta lettidele teose isa vennast, kunstnik Osvald Läänest.
Turul vihmavarju ja kindaid otsimas
Soe sviiter sobib jaheda sügisilma riietuseks hästi.
Alanud sügis tõi kaasa jahedad sügisilmad.
Õnnelikus koolis on kiiksuga õpetajad!
Direktor Viljar Aro trepile ilmudes läheb õpilastega kohe ladusaks jutuks ning nii saab praktikas kinnituse direktori ennist ajakirjanikule öeldu: õpetaja asi on õpilast märgata!
Viljar Aro (57) on 35 aastat olnud pedagoog ja 25 aastat Saaremaa ühisgümnaasiumi direktor. Tal on kolm kõrgharidust ning usk, et rõõmu ja kireta pole õpetajal koolis midagi peale hakata.
Piirkonnapolitseinik kuue valla kohta
Üks Põlvamaa piirkonnapolitseinikest Veronika Kadastik on pärit Põlvamaalt. Tallinnas elanuna ning Lasnamäel kaupluses töötanuna naasis ta kodukohta, lõpetas Paikuse politseikooli, nüüd aga aitab hoida korraga kuue valla turvalisust.
Politseijuhid lubavad 1. oktoobrist suuri muutusi toonud reformi tulemusena turvalisuse kasvu, aastaid konstaablina töötanud vallavanem Taimo Tugi aga kardab, et politsei kaugenemisel rahvast võib asi halval juhul jõuda omakohtuni.
Pole oma – astu ametist maha!
2. oktoober 2014 05:15
Pole oma – astu ametist maha!
Puhja vallavolikogu esimees Vahur Jaakma toetas läinud nädalal vallavanema umbusaldamist, nüüd ootab umbusaldamishääletus teda ennast.
Pärast suvepuhkusi on lahti läinud vallajuhtide umbusaldamine. Ilmselt mängivad siin oma osa lähenevad Riigikogu valimised.
Küsitlus: Kes oli teie parim õpetaja?
Lauri Nebel
Meeleheitel talunik: Elatise katteks võetakse viimnegi vara!
“Mind on nüüd igapidi süüdlaseks tehtud, aga mina ei läinud pere juurest ära, hoopis naine ja lapsed läksid,” kurdab taluperemees Ants Heinmäe tühjas majas köögilaua taga.
Harjumaa talumees Ants Heinmäe ei jaksa emaga välismaale kolinud lastele enam elatist maksta. Kohtutäitur arestis mehe osaühingu ja pani selle müüki.
Rändkaupmehed ehmatasid kohalikke
2. oktoober 2014 05:15
Rändkaupmehed ehmatasid kohalikke
Töömehed Jüri Almre ja Valmar Haava imestavad, kuidas oli võõrastele meestele nii hästi teada nende töökoja asukoht.
Kaks Viljandimaal ringi sõitnud kaubikut tekitasid kahtlusi, et teoksil on vargaluure. Tegelikult osutusid kaubikumeeskonnad autojuppide kokkuostjaiks, kes tulnud Kirgiisiast.
Sügisilmad algasid täpselt kalendri järgi
Loodusring kalendri kuupäevadest alati ei hooli, vaid sokutab mõnikord sügisvärve ka suvesse.
Sarnaselt tänavusega on suvi ka varem täpselt pööripäeval järsult sügiseks üle läinud, kuid seda on juhtunud siiski üsna harva.
Arrivederci Italia, Bonjour France!
UNESCO maailmapärandi hulka arvatud Matera koobaslinn Itaalias oli reisi üks põnevamaid avastusi.
Võiks öelda, et Maa­lehele on kombeks kaks reisi korraga.
Künnivõistlus ootab uuendusi
2. oktoober 2014 05:15
Künnivõistlus ootab uuendusi
Pöördadra võitjad Priit Puuorg ja Jüri Lai.
Tuleval aastal läheb Taani künni MMile sama meeskond kes tänavu.
Kahe näoga Bulgaaria – elu pärast sotsialismi
Väidetavalt ulatuvad Rila kloostri juured X sajandisse, selle asutajaks peetakse erak Ivani. Klooster rajati maakohta, kus paiknesid Ivani kasin eluruum ning hiljem haud.
Bulgaariasse võib reisida ja seal pakutavast rõõmu tunda küll, kui oma mälestused sotsialismiajast kõrvale heita.