Põliste loomade austajad otsivad hülgekoeri

                     
Põliste loomade austajad otsivad hülgekoeri
Soome hülgekoer. Foto: Tanja Konttinen

Soomes tegeletakse põlise hülgekoera päästmisega juba mõnda aega. Ka eesti põliste loomade huvilised on asunud jälgi ajama – ehk on siingi rannikualadel alles veel mõne omal ajal meestega koos hülgeid küttinud koera järeltulijad.

„Soome viimased hülgekoerad leiti Seiskari saarelt. Ka Ruhnu saarel oli veel 10 aastat tagasi selline koer olemas,“ kirjutab Pandivere pärandkulutuuri kodulehel MTÜ Maadjas eestvedaja Annika Michelson.

„Kui Virumaa rannikul või saartel veel elab sellised koeri ja inimesed teavad, et koer põlvneb hülgeküttimiskoerast, siis andke mulle neist e-kirja teel (annika.michelson[at]gmail.com) teada,“ palub Annika Michelson.

Koeri, keda vanasti hüljeste küttimiseks kasutati, oli kahesuguseid. Soome lahe saarte hülgekoerad olid valdavalt tumedad, mustad valgete laikudega, pigem lühi- kui pikakarvalised. Nad ei haukunud, vaid näitasid jahimeestele jääs kätte kohti, kus olid hüljeste hingamisaugud.

Eesti Lääneranniku ja Soome läänesaarestiku hülgekoerad olid heledamad või valged ja haukusid. Soome hülgekoeri uurinud Juha Rosenqvisti arvates võis tegemist olla laplaste juurest pärit koertega, kuna laplased käisid Soome läänerannikul hülgeid küttimas. Ka Botnia lahe äärsed hülgekoerad olid valge karvaga.

Eesti Rahva Muuseumi andmetel kasutati hüljeste püügil erilisi hülgekoeri, kes lõhna järgi hülged jää peal üles leidsid. Kõige agaramad hülgekütid Eestis olid rannarootslased Ruhnus, aga ka Kihnu, Vormsi ja põhjaranniku elanikud.

Kuigi hülgekoerad pole Soomes tõuna ega põlise koerana tunnustatud, on seal loodud hülgekoerte ühing - Seiskarinkoirakerho ry. Ühingu taotleb hülgekoera tunnustamist põliseks koeraks.

Hülgekoertest tehtud fotosid saab vaadata Soome seiskarinkoeraühingu ja Pandivere pärandkultuuri kodulehelt.

Praegu on hülgepüük Eestis küll keelatud, kuid põlise hülgekoera abi saaks kasutada näiteks loodusfotograafid. „Hea abikoera ja kannatliku meele abil õnnestub  ilusa pildi saamine ehk kergemini,“ sõnab Michelson.

MTÜ Maadjas loodi 2010. aastal, selle eesmärgiks on nii üldlevinud kui kadumisohus põliste taimede ja koduloomade uurimine ja nende kohta andmete kogumine, samuti nende püsimajäämiseks piisava arvukuse ja leviku saavutamine.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maaleht - viimased uudised
VIDEO: Ratsaspordi tulevikulootused näitavad taset
Parim täkk, parim kaheaastane täkk, takistussõidu tulevikulootus ja publiku lemmik Carell N 2 omanike esindajatega - Peeter Raid (vasakul) ja Siim Nõmmoja (paremal esiplaanil). Tagaplaanil seisab hobuse esitaja Ants Sähka.
Laupäeval, 18. oktoobril Kurtnas toimunud noorte eesti sporthobuste ülevaatuse finaalis võidutsesid kahe kasvataja - Gunnar Klettenbergi ja Kaasiku Talupidaja OÜ - kasvatatud hobused.
PÄEVPILT: Täna saavad pooleaastaseks kaksikud varsad Conrad ja Criminal
Varsad Conrad ja Criminal ((isa Contatour JP, 2012. aasta parim noor eesti sporthobuse täkk; ema Shu Shanelle) emapiima imemas.
Täna, 20. oktoobril tähistavad pooleaastast sünnipäeva ülestõusmispüha hommikul Lääne-Virumaal Pallase Tallides sündinud kaksikud täkkvarsad.
TEE ISE: Tuletegija head abilised
19. oktoober 2014 12:15
TEE ISE: Tuletegija head abilised
Süüteroosidega on tuld parem süüdata kui ajalehtedega, sest need põlevad kauem.
Soe suvi on möödas ning kaugel pole enam aeg, mil tuleb tihedamalt pliidi või ahju alla tuld tegema hakata.
Stella K. Wadowsky
Ajakirjanik ja blogija Stella K. Wadowsky. Temalgi on põhjust täna nimepäeva tähistada.
Head Stella nimepäeva!