Põliste loomade austajad otsivad hülgekoeri

                     
Põliste loomade austajad otsivad hülgekoeri
Soome hülgekoer. Foto: Tanja Konttinen

Soomes tegeletakse põlise hülgekoera päästmisega juba mõnda aega. Ka eesti põliste loomade huvilised on asunud jälgi ajama – ehk on siingi rannikualadel alles veel mõne omal ajal meestega koos hülgeid küttinud koera järeltulijad.

„Soome viimased hülgekoerad leiti Seiskari saarelt. Ka Ruhnu saarel oli veel 10 aastat tagasi selline koer olemas,“ kirjutab Pandivere pärandkulutuuri kodulehel MTÜ Maadjas eestvedaja Annika Michelson.

„Kui Virumaa rannikul või saartel veel elab sellised koeri ja inimesed teavad, et koer põlvneb hülgeküttimiskoerast, siis andke mulle neist e-kirja teel (annika.michelson[at]gmail.com) teada,“ palub Annika Michelson.

Koeri, keda vanasti hüljeste küttimiseks kasutati, oli kahesuguseid. Soome lahe saarte hülgekoerad olid valdavalt tumedad, mustad valgete laikudega, pigem lühi- kui pikakarvalised. Nad ei haukunud, vaid näitasid jahimeestele jääs kätte kohti, kus olid hüljeste hingamisaugud.

Eesti Lääneranniku ja Soome läänesaarestiku hülgekoerad olid heledamad või valged ja haukusid. Soome hülgekoeri uurinud Juha Rosenqvisti arvates võis tegemist olla laplaste juurest pärit koertega, kuna laplased käisid Soome läänerannikul hülgeid küttimas. Ka Botnia lahe äärsed hülgekoerad olid valge karvaga.

Eesti Rahva Muuseumi andmetel kasutati hüljeste püügil erilisi hülgekoeri, kes lõhna järgi hülged jää peal üles leidsid. Kõige agaramad hülgekütid Eestis olid rannarootslased Ruhnus, aga ka Kihnu, Vormsi ja põhjaranniku elanikud.

Kuigi hülgekoerad pole Soomes tõuna ega põlise koerana tunnustatud, on seal loodud hülgekoerte ühing - Seiskarinkoirakerho ry. Ühingu taotleb hülgekoera tunnustamist põliseks koeraks.

Hülgekoertest tehtud fotosid saab vaadata Soome seiskarinkoeraühingu ja Pandivere pärandkultuuri kodulehelt.

Praegu on hülgepüük Eestis küll keelatud, kuid põlise hülgekoera abi saaks kasutada näiteks loodusfotograafid. „Hea abikoera ja kannatliku meele abil õnnestub  ilusa pildi saamine ehk kergemini,“ sõnab Michelson.

MTÜ Maadjas loodi 2010. aastal, selle eesmärgiks on nii üldlevinud kui kadumisohus põliste taimede ja koduloomade uurimine ja nende kohta andmete kogumine, samuti nende püsimajäämiseks piisava arvukuse ja leviku saavutamine.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maaleht - viimased uudised
Lapsed saavad rohkem puu- ja köögivilja
Otepää lasteaia mudilased Oliver, Kristina, Kerti, Merelle ja Margo armastavad värsket puu- ja köögivilja väga.
Saabuvast koolisügisest kasvab toetusraha, mille eest saab pakkuda värsket puu- ja köögivilja lasteaialastele ning 1.−5. klassi õpilastele.
Kuuma päeva kosutus
24. juuli 2014 13:21
Kuuma päeva kosutus
Kann külma teed võiks suvisel ajal külmkapis varuks olla, siis saab janu korral alati võtta. Soovi korral lisada puuvilju või jääkuubikuid. Jooki ei peagi serveerima tavapäraselt tassist, selleks sobib ka klaas. Kaval on hoida suvisel ajal paar klaasi alati sügavkülmas, sest niisugusest tassist jooki pakkudes ei muutu see nii kiiresti soojaks.
Kui suvesoojuses tundub, et vesi ei võta enam janu ära, annab kosutust mõnus jäätee, mida saab kodus ise teha.
Köögiviljade valmimine hilineb: kapsas ja porgand said külmašoki
“Kapsapead veel ei olegi, ainult lehed on laiali,” muretseb keskvalmiva kapsa põllul ASi Sagro tootmisjuht Madis Kahu, et juunikuus saadud külmašokk on lükanud saagi valmimise paari nädala võrra hilisemaks.
Aiandustalunikud kurdavad: porgand kidub, oad ei taha tõusta ning kurgid-kapsad avamaal kosuda. Jahe juuni­kuu pidurdas kodumaise köögivilja kasvamist kõvasti, nii et saagi valmimine hilineb varasemate aastatega võrreldes paarist nädalast kuni kuuni.
Helmen Kütt: Sain ametisse astudes petta
Eesti on võimas riik: meil on tervelt kaks kaitseministrit. Sotsiaalkaitse minister Helmen Kütt unistab sellest, et ta saaks õnnetusse sattunud tavainimeste tervist taastada samamoodi, nagu on see kaitseministril võimalik palgasõdurite puhul.
Sotsiaalkaitse minister Helmen Kütt (SDE) tunnistab, et sai ametit vastu võttes petta. Ta uskus võimupartneri juttu, et töövõimereformi kava on ka puudega inimestega läbi arutatud. Nüüd ütleb Kütt otse: reformi jõustumine tuleks edasi lükata.
Naine annetas muuseumile neitsist lehma
Haruldaste sarvedega lemmiklehma Mirdikest näitab Eesti Põllumajandus- muuseumi õuel muuseumi kommunikatsioonijuht Katrin Vask.
Eesti Põllumajandusmuuseumi töötajad said paraja üllatuse osaliseks, kui Puka lähedal elav maanaine otsustas annetada muuseumile oma lemmiklehma Mirdikese, keda lüpsta paraku ei saa.
Pärnu filmifestival – aeg elu üle mõelda
Festivali žüriikorüfee Edward Lucie-Smith (vasakult teine) on alati valmis põhjendama, miks filmis peab olema hea lugu.
Hiljuti üritasin dokumentaalfilmi teha.
Juristi nõuanne
24. juuli 2014 05:15
Juristi nõuanne
Ivo Mahhov