Põliste loomade austajad otsivad hülgekoeri

                     
Põliste loomade austajad otsivad hülgekoeri
Soome hülgekoer. Foto: Tanja Konttinen

Soomes tegeletakse põlise hülgekoera päästmisega juba mõnda aega. Ka eesti põliste loomade huvilised on asunud jälgi ajama – ehk on siingi rannikualadel alles veel mõne omal ajal meestega koos hülgeid küttinud koera järeltulijad.

„Soome viimased hülgekoerad leiti Seiskari saarelt. Ka Ruhnu saarel oli veel 10 aastat tagasi selline koer olemas,“ kirjutab Pandivere pärandkulutuuri kodulehel MTÜ Maadjas eestvedaja Annika Michelson.

„Kui Virumaa rannikul või saartel veel elab sellised koeri ja inimesed teavad, et koer põlvneb hülgeküttimiskoerast, siis andke mulle neist e-kirja teel (annika.michelson[at]gmail.com) teada,“ palub Annika Michelson.

Koeri, keda vanasti hüljeste küttimiseks kasutati, oli kahesuguseid. Soome lahe saarte hülgekoerad olid valdavalt tumedad, mustad valgete laikudega, pigem lühi- kui pikakarvalised. Nad ei haukunud, vaid näitasid jahimeestele jääs kätte kohti, kus olid hüljeste hingamisaugud.

Eesti Lääneranniku ja Soome läänesaarestiku hülgekoerad olid heledamad või valged ja haukusid. Soome hülgekoeri uurinud Juha Rosenqvisti arvates võis tegemist olla laplaste juurest pärit koertega, kuna laplased käisid Soome läänerannikul hülgeid küttimas. Ka Botnia lahe äärsed hülgekoerad olid valge karvaga.

Eesti Rahva Muuseumi andmetel kasutati hüljeste püügil erilisi hülgekoeri, kes lõhna järgi hülged jää peal üles leidsid. Kõige agaramad hülgekütid Eestis olid rannarootslased Ruhnus, aga ka Kihnu, Vormsi ja põhjaranniku elanikud.

Kuigi hülgekoerad pole Soomes tõuna ega põlise koerana tunnustatud, on seal loodud hülgekoerte ühing - Seiskarinkoirakerho ry. Ühingu taotleb hülgekoera tunnustamist põliseks koeraks.

Hülgekoertest tehtud fotosid saab vaadata Soome seiskarinkoeraühingu ja Pandivere pärandkultuuri kodulehelt.

Praegu on hülgepüük Eestis küll keelatud, kuid põlise hülgekoera abi saaks kasutada näiteks loodusfotograafid. „Hea abikoera ja kannatliku meele abil õnnestub  ilusa pildi saamine ehk kergemini,“ sõnab Michelson.

MTÜ Maadjas loodi 2010. aastal, selle eesmärgiks on nii üldlevinud kui kadumisohus põliste taimede ja koduloomade uurimine ja nende kohta andmete kogumine, samuti nende püsimajäämiseks piisava arvukuse ja leviku saavutamine.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maaleht - viimased uudised
Enn Tupp: Kõik olid Vene vägede minekust huvitatud, aga aidata ei tahtnud keegi
Pöördelisel ajal kaitseministrina töötanud Enn Tupp on veendunud, et omaaegse jäägrikriisi lavastajad istusid Moskvas, seda korraldanud resident toimetas aga Eestis. Jäägrikriis oli katse Vene vägede väljaviimist edasi lükata.
“Kõik olid küll huvitatud, et Vene väed saaks välja, aga keegi ei tahtnud sellega tegelda,” tunnistab viimaste Vene vägede lahkumise aegne kaitseminister Enn Tupp 20 aastat hiljem. “Keegi ei tahtnud kaasa aidata. Küll oli selle üle hea kaagutada.”
Raamatud
28. august 2014 05:15
Raamatud
Supilinna armastajad.
Kas Eestit ohustavad tsunamid?
28. august 2014 05:15
Kas Eestit ohustavad tsunamid?
Näeb küll hirmutav välja, kuid tsunamist on asi kaugel. Pigem annab see pildi nn ajuveest tormi ajal.
Jaapani lõunaosa inimesed elavad juba paar nädalat tsunami-kartuses. Ka Eestit on tabanud hiidlained, õnneks tillukesed ja harvad.
Taassünd Sinimäel: pommid, luukered ja tähtajad
Sõjaaegsed leiud on Sinimäe kooli avamise nihutanud kaugemale kooli algusest.
Eestis pole ühtegi teist kooli, mille taassündi oleks ilmestanud mürsulaadung ja luu­kerede lasu.
Õpetaja nagu Hunt Kriimsilm!
28. august 2014 05:15
Õpetaja nagu Hunt Kriimsilm!
Rõõm kohtuda: Puhja gümnaasiumi algklasside õpetaja Lea Järv ootab esimesse klassi 24 õpilast. Koolilastele on koolitöö alati täiskohaga, kuid õpetajad peavad tihti leppima osalise töökoormusega.
Kaugemate maanurkade koolid on sageli hädas nõuetele vastavate pedagoogide leidmisega. Paradoksaalsel moel on õpetajate puuduse põhjuseks asjaolu, et kokkuvõttes on neid Eestis... liiga palju.
Korilasel peenike peos
28. august 2014 05:15
Korilasel peenike peos
Metsaandide kokkuostuga tegelev Andrei Vertepov tunnistab, et kui kukeseeni Setumaal veel jagub, siis mustikatest pole kippu ega kõppu.
Lumeta talv, külm kevad ja põuane suvi surub korilased nurka – marju pole ja seenegagi on kehvad lood.
Kui Obama tuleks külla, mis teeksite…
Hetk enne seda, kui eestlased ja venelased Kiviõli bussijaamas Obama pildi vaatamise järel kahte lehe löövad ning kumbki omas keeles ja oma nurgas teda kiitma või laitma hakkavad.
Virulased kutsuksid Ameerika presidendi nii kartulit võtma kui ka viskit mekkima. Välistatud pole aga ka laus-sõimust osasaamine.
Jaak Uudmäe: Elus ei saa kõike surmtõsiselt võtta
Kogu pere rõõmsalt koos: Mariann ja Jaanus, nende ees seisab tütar Lisete, pereema Maie ja pereisa Jaak, Jana, Meelis, Merylin, Evelyn ja Jaak Joonas.
Sportlasena maailma tipus olnud Jaak Uudmäe räägib oma 60 aasta juubeli künnisel, miks ta otsustas sealt tipust nii varakult lahkuda.
Mis Eestist tegelikult noil päevil välja viidi?
Vene vägede lahkumine Eestist 1994. aasta augustis. Pildil sõjatehnika rongile­laadimine Kloogal.
20 AASTAT VENE VÄGEDE LAHKUMISEST: 31. augustil 1994 pidid olema Eesti Vabariigist läinud viimased väeosad
Tublimad metsamajandajad said pärjad kaela
Peaauhinnaga kaasneva tiitli pälvis seekord Lääne-Virumaal talupidamisega tegelev perekond Muusikus – Hallan ja Marje. Käte ja hingega põllul ja metsas, võiks nende kohta öelda – kõige ehedam maa sool. Auhinnaga käis kaasas korralik Husqvarna 5. seeria profisaag, mille andis üle Erametsaliidu juhatuse liige Taavi Ehrpais (vasakul).
Augusti keskel pidasid erametsade majandajad oma igasuvist kokku-tulekut, mis traditsiooniliselt tipnes tänavuste parimate ja tublimate metsamajandajate väljakuulutamisega.
Unelmate reisid Eesti kunstis
28. august 2014 05:15
Unelmate reisid Eesti kunstis
Enn Kunila kogusse kuuluvad ka Richard Uutmaa “Võrguparandajad” ja Ado Vabbe “Järve kaldal”.
Mitte kõigil ei õnnestu teoks teha oma unelmate reise, kuid ka hea kunstiteos võib üllatavaid vaateid ja emotsioone pakkuda.
ETV ja ETV2: värsked sarjad, hulk kultuuri
“Pealtnägija” meeskonda kuulub sellest sügisest Anna Gavronski. (vasakult teine). Saatejuhtidea jätkavad Roald Johannson, Mihkel Kärmas, Piret Järvis ja Rasmus Kagge.
Septembri esimesest nädalast alates on ETV vaatajate ees taas “Terevisioon”, “Ringvaade”, “Pealtnägija”, “Kahekõne”, “OP!”, “Tõuse ja sära!” ja teised varasemast tuttavad saated igaüks oma harjumuspärasel ajal.
Välismaa metsakaja
28. august 2014 05:15
Männiku metsatalu suitsusaun Viljandimaal
Pilt on illustreeriv
Eesti metsakaja
28. august 2014 05:15
Männiku metsatalu suitsusaun Viljandimaal
Pilt on illustreeriv