Tori hobune on üks müüt

 (2)
                     

Eesti sisukaim lehetellimus vaid 3,99 € kuus! Ainulaadne digipakett sisaldab täismahus ligipääsu Maalehe, Eesti Päevalehe ja Eesti Ekspressi artiklitele veebis, tahvelarvutis ja mobiilis. Telli kohe »

Tori hobune on üks müüt
MTÜ Vana-Tori Hobuse Ühingu perenaine Ute Wohlrab on õnnelik – vanatüübilistest tori hobustest huvituvate inimeste arv suureneb iga päevaga.
Foto: Ago Ruus

Kui kaasaegne eestlane kusagil laadaplatsil või ratsavõistlusel hobust kohtab, on tõenäosus, et ette juhtub tori tõugu hobune, üsna väike.

Eesti Hobusekasvatajate Selts (EHS) räägib puhtatõulistest ja meie puhasaretatud tori hobustest. Puhtatõuline on loom siis, kui ta on aretusprogrammi järgi aretatud. Ka holsteini või hannoveri järglane võib olla puhtatõuline tori hobune, sest nende tõugude täkud olid omal ajal kogu tori tõule tunnustatud. Puhasaretatud looma puhul pole mitme põlvkonna vältel võõrast verd lisatud. Põlvkondade arv on kokkuleppeline. Tori tõugu hobuste välimus oli enne 1980ndaid, kui hakati katsetama teiste tõugude täkke, silmatorkavalt ühtlane. Nüüd on see kadunud. Väga veider, et tori hobuste tõuraamatud pole avalikud. Täkkude puhul leiab aretaja EHSi kodulehelt vaid isa, ema ja emaisa nimed. Õigete paaride valimisel on aga olulised ka kaugemad esivanemad, veresus, jõudluskatsete tulemused, füüsilised näitajad, järglased jm.
Tasulise artikli edasi lugemiseks palun vajuta siia!
Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.

Tasulise artikli edasi lugemiseks palun vajuta siia!

Nimi
Kommenteerimistingimused

Maaleht - viimased uudised
Mesilased põllul
Pööritsa:Mesinik Alexander Lepik ja põllumees Madis Ajaots leidsid mesilaste küsimuses mõlemaid rahuldava kompromissi ja lõid sõbralikult käed.Pildil:Madis Ajaotsa keerispeapõld.
Kuue aasta eest kolis Ene Lauri elumaja teise korruse seina sisse elama mesilaspere. Õuele ostetud vanasse tarusse nad ei läinud, selle valis oma koduks järgmine pere.
Huumus näitab mulla kvaliteeti
Alates 1990. aastate keskpaigast on meil sõnnikut umbes kolm korda vähem, kui oleks tarvis huumusbilansi tasakaalus hoidmiseks. Seega on huumusevaru säilitamiseks vaja peale tavapärase sõnniku kasutada üha enam alternatiivseid väetisi.
See, et huumus on mulla olulisim kvaliteedimärk, on levinud arusaam. Ent mis on selle taga tegelikult?