Valgamaal korraldatakse heategevuslik jõululaat vana-tori hobuse heaks

                     
Vana-tori hobune. Foto: Vana-Tori Hobuse Ühing
Vana-tori hobune. Foto: Vana-Tori Hobuse Ühing

Vanatüübilise tori hobuse säilitamise eest seisev Vana-Tori Hobuse Ühing on võtnud nõuks väljasuremisohus olev hobusetõug jõululaada kaudu rahvale lähemale tuua.

Heategevuslik jõululaat peetakse laupäeval, 18. detsembril kella 11-15 Valgamaal Kuigatsi külas Hargo talus. Laadal saab lisaks jõuluostude tegemisele vaadata Eesti suurima vana-tori hobusekasvanduse raskeid soojaverelisi suksusid ning kuulata lugusid tõu minevikust ja tulevikust.

Veel kaks aastat tagasi oli Eestis 200 puhasaretatud vana-tori hobust, nüüdseks on neid alles vähem kui 80. Viimase 15 aasta jooksul on sündinud vaid 20 puhasaretatud vana-tori varssa, neist 15 Hargo talus asuvas kasvanduses. 2009. aastal ei sündinud aga ühtki vana-tori varssa.

Puhasaretus on tõuaretuse meetod, mille puhul isas- ja emasloom kuuluvad samasse tõugu, st on geneetiliselt sugulased. Puhasaretust ehk suletud tõuraamatuga aretust on kogu maailma hobusekasvatuses, kus eesmärgiks aretus, pikemat aega kasutatud vaid väga üksikutes tõugudes, näiteks inglise täisvereline ja araabia täisvereline hobune. Oma tõuraamatud on aga sulgenud mitmed tõuühingud, kelle eesmärgiks omapära säilitamine (šetlandi poni, friisi hobune, norra fjordihobune, soome hobune jt). Ka vana-tori hobune võiks nende hulka kuuluda.

Hetkel on tori hobuse tõuraamat n-ö avatud ning jagatud kahte ossa – A ehk säilitusprogrammis osalevatele universaalsetele vanatüübilistele hobustele, kelles enamus pole siiski puhasaretatud, ja B ehk aretusprogrammis osalevatele hobustele, kelle hulgas on ka aretusprogrammis tunnustatud täkud teistest tõugudest.

Vana-Tori Hobuse Ühing tahab säilitada just sellise välimiku ja iseloomuga hobust, keda võib ennesõjaaegsetel koltunud fotodel vankrit või saani vedamas näha. See võimsa välimikuga hobune on suurepärase iseloomuga ja rahumeelne loom, kes kuulub meie kultuuripärandisse samamoodi nagu rahvatantsud või külaarhitektuur.

Vana-Tori Hobuse Ühingusse kuulub pea 100 inimest, kellest kõik ei ole sugugi hobuseomanikud, kuid keda ühendab ühine eesmärk: säilitada vana-tori hobune.

Fakte tori hobusest:

1856. aastal alustati Tori Hobusekasvanduses töö- kui ratsahobuseks sobiva hobusetõu aretust, millest kujunes tori hobusetõug. Tähtsaimaks kasutatud täkuks võib nimetada täkk Hetmani, kelle abil tõug muutus välimikult ühtlaseks, samas tõusis vastupidavus ja tööjõudlus.

1930. aastatel võeti kasutusse viis postjee-bretooni täkku (Loots, Uhke, Virk, Tugev, Sammur) eesmärgiga tori hobuse massiivsust vastavalt turunõudlusele tõsta, samas säilitades jõulised allüürid ja ühtlustades tõu välimikuomadusi.

1970. aastatel otsustati verevärskenduse eesmärgil mõõdukalt lisada vana-hannoveri veresust, kasutades tori tõule suhteliselt sarnase tüübiga hobust.

1990. aastate alguses langes tori hobuse populatsioon järsult kolhooside lagunemise ja puuduliku tõuaretuspoliitika tõttu.

Vana-tori hobuse säilitamise eesmärgiks on hoida ajalooliselt väärtuslik kultuurtõug muutusteta ning säilitada tori hobuse populatsioonis enne 1945. aastat pärit genofond, milles on lubatud vaid 25% vana-hannoveri veresust.

Allikas: Vana-Tori Hobuse Ühing

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maaleht - viimased uudised
Prantsusmaal astuvad võistlustulle 14 Eesti noort meistrit
Foto: Eesti meeskond Tallinna Lennujaamas enne võistlustele sõitu. Fotol vasakult esimeses reas Gristel Jaanus (trükkal) Roland Roman Puiestik (mehhatroonik), Martin Siilak (graafiline disainer), Diana Tšistjakova (restoraniteenindaja), Moonika Tohvri (fl
Täna algasid Prantsusmaal Lille linnas Euroopa kutsevõistlused EuroSkills 2014. Võistlustel osalevad rohkem kui nelisada õpilast 25 riigist, Eestit esindavad 14 noort meistrit.
Küsitlus: Kes oli teie parim õpetaja?
Lauri Nebel
Pole oma – astu ametist maha! (3)
2. oktoober 2014 12:03
Pole oma – astu ametist maha!
Puhja vallavolikogu esimees Vahur Jaakma toetas läinud nädalal vallavanema umbusaldamist, nüüd ootab umbusaldamishääletus teda ennast.
Pärast suvepuhkusi on lahti läinud vallajuhtide umbusaldamine. Ilmselt mängivad siin oma osa lähenevad Riigikogu valimised.
Angla tuulikumäe kitsepere
Angla tuulikumäe kitsepere
Head farmiloomade päeva!
Söödikud krüsanteemidel
2. oktoober 2014 09:00
Söödikud krüsanteemidel
Täiskasvanud kaevandikärbes võib aastas ilmale tuua kolm põlvkonda järglasi.
Minu krüsanteemidel tekkisid lehtedele valged looklevad triibud.
Reform tehtud - üks piirkonnapolitseinik kuue valla kohta
Üks Põlvamaa piirkonnapolitseinikest Veronika Kadastik on pärit Põlvamaalt. Tallinnas elanuna ning Lasnamäel kaupluses töötanuna naasis ta kodukohta, lõpetas Paikuse politseikooli, nüüd aga aitab hoida korraga kuue valla turvalisust.
Politseijuhid lubavad 1. oktoobrist suuri muutusi toonud reformi tulemusena turvalisuse kasvu, aastaid konstaablina töötanud vallavanem Taimo Tugi aga kardab, et politsei kaugenemisel rahvast võib asi halval juhul jõuda omakohtuni.
Raamatud
2. oktoober 2014 05:15
Raamatud
Armastus, seks ja truudusetus.
Juristi nõuanne
2. oktoober 2014 05:15
Juristi nõuanne
Ivo Mahhov
Valli Lember-Bogatkina: Mind on pintsel püsti hoidnud
Praegu maalib Valli oma ateljees teost nimega “Sillerdus”, mille helk hakkab igale sisseastujale silma. “Sillerduse” taga seina ääres on sadu teoseid Eesti kunstiajalugu läbi Valli käe ja pintsli.
Kõik, kes sellest 1921. aastal sündinud ja jätkuvalt maalivast daamist – Valli Lember-Bogatkinast − räägivad, kasutavad tema iseloomustamiseks ülivõrret “kõige”.
Õpetaja tõi lavale Mendelejevi tabeli
Laura Herm on leegitsev õpetaja selle sõna kõige otsesemas mõttes. Tegu pole siiski fakiiri või tsirkusekunstnikuga. Lihtsalt hea loodusainete tundja ja populariseerijaga.
Kui seni peeti teatritöö tippsaavutuseks telefoniraamatu lavastamist, siis Rakvere reaalgümnaasiumis on hakkama saadud veelgi enamaga – lavalaudadele seati keemiliste elementide tabel.
Tiidu olulised onud
2. oktoober 2014 05:15
Tiidu olulised onud
Tiit Lääne võib oma sugulaste üle uhke olla: ühes käes olev ketas sümboliseerib tema kettaheitjast onu Otto Erimaad, teises käes olev raamat aga maalikunstnik Osvald Läänet.
Paduvere küla mees Tiit Lääne Jõgevamaalt on Eesti üks kõvemaid raamatukoostajaid. Nüüd lõi ta lettidele teose isa vennast, kunstnik Osvald Läänest.
Turul vihmavarju ja kindaid otsimas
Soe sviiter sobib jaheda sügisilma riietuseks hästi.
Alanud sügis tõi kaasa jahedad sügisilmad.
Õnnelikus koolis on kiiksuga õpetajad!
Direktor Viljar Aro trepile ilmudes läheb õpilastega kohe ladusaks jutuks ning nii saab praktikas kinnituse direktori ennist ajakirjanikule öeldu: õpetaja asi on õpilast märgata!
Viljar Aro (57) on 35 aastat olnud pedagoog ja 25 aastat Saaremaa ühisgümnaasiumi direktor. Tal on kolm kõrgharidust ning usk, et rõõmu ja kireta pole õpetajal koolis midagi peale hakata.
Rändkaupmehed ehmatasid kohalikke (1)
2. oktoober 2014 05:15
Rändkaupmehed ehmatasid kohalikke
Töömehed Jüri Almre ja Valmar Haava imestavad, kuidas oli võõrastele meestele nii hästi teada nende töökoja asukoht.
Kaks Viljandimaal ringi sõitnud kaubikut tekitasid kahtlusi, et teoksil on vargaluure. Tegelikult osutusid kaubikumeeskonnad autojuppide kokkuostjaiks, kes tulnud Kirgiisiast.
Sügisilmad algasid täpselt kalendri järgi
Loodusring kalendri kuupäevadest alati ei hooli, vaid sokutab mõnikord sügisvärve ka suvesse.
Sarnaselt tänavusega on suvi ka varem täpselt pööripäeval järsult sügiseks üle läinud, kuid seda on juhtunud siiski üsna harva.
Arrivederci Italia, Bonjour France!
UNESCO maailmapärandi hulka arvatud Matera koobaslinn Itaalias oli reisi üks põnevamaid avastusi.
Võiks öelda, et Maa­lehele on kombeks kaks reisi korraga.