EL audiitorid: vanad tegematajätmised võivad mõjutada 2015. aastast kasutusele võetavaid toetuskavasid
Olemasolevate toetuste jagamine liikmesriikide vahel ei olnud alati
kooskõlas ELi poliitikaeesmärkidega ning toetusõigusi arvutati mõnikord
valesti.
„Ühtne otsemaksete kava võeti kasutusele aastal 2005 ning sellega asendati enamik varasemaid põllumajandustootmisega seotud otsetoetuseid. ÜPP 2003. aasta reformi 2008. aastal tehtud läbivaatamine, mida tuntakse ka tervisekontrolli nime all, laiendas ühtset otsemaksete kava ka põllumajandussektoritele, kus kava ei olnud siiani kasutusele võetud või oli seda tehtud vaid osaliselt.
Liikmesriikidel oli märkimisväärne kaalutlusõigus toetusõiguste eraldamisel ja arvutamisel, kuid komisjonil lasub siiski lõppvastutus põllumajandustootjatele ELi toetuse maksmise eest. Kontrollikoda leidis, et komisjon ei võtnud vastu selgeid rakenduseeskirju ning ei ole teinud asjakohast järelevalvet liikmesriikide üle seoses perioodi 2010-2012 ligi 4,2 miljardi euro suuruse toetuse jagamisega põllumajandustootjate vahel.
Seetõttu ei olnud liikmesriikide määratletud kriteeriumid alati kooskõlas ELi põhimõtetega, eelkõige põllumajandustootjate võrdse kohtlemise, proportsionaalsuse ja usaldusväärse finantsjuhtimise osas, ning toetusõigusi arvutati mõnikord valesti,” ütles aruande eest vastutav kontrollikoja liige Augustyn Kubik.
„See võib oluliselt mõjutada ka uusi, 2015. aastal kasutusele võetavaid põllumajandustootjatele mõeldud toetuskavasid.”
Põllumajandustootjatele makstavate tootmistoetuste lahtisidumine tootmiskohustusest ja ühtse otsemaksete kava kasutuselevõtt olid 2003. aasta ÜPP reformi keskseks osaks. Ühtse otsemaksete kava peamine eesmärk oli muuta poliitilist suundumust turutoetuselt põllumajandustootjate tootmiskohustusest lahtiseotud sissetulekutoetusele, parandades seeläbi põllumajandustootjate turule suunatust ning edendades detsentraliseerimist.
Siiani on ühtne otsemaksete kava kasutusele võetud 18 liikmesriigis ning moodustab 54% ELi põllumajanduse ja maaelu arengu kogueelarvest. Ühtse otsemaksete kava raames eraldatud toetus ei sõltu tegelikust põllumajandustoodangust (on sellest n-ö lahti seotud) ning toetuse saamiseks peavad põllumajandustootjal olema toetusõigused ja toetuskõlblik maa.
Ühtne otsemaksete kava on jõus kuni 2014. aasta lõpuni. Alates 2015. aastast asendatakse see uue põhitoetuskavaga, mis põhineb samuti toetusõigustel. Liikmesriigid võivad teatud tingimustel toetusõiguste praeguse väärtuse uude süsteemi üle kanda. Ühtse otsemaksete kava toetuste arvutamine võib seega mõjutada tulevasi makseid põllumajandustootjatele kuni 2021. aastani.
ELi audiitorid soovitavad komisjonil:
- tagada ÜPP meetmete järjepidev rakendamine tulevaste uute otsemaksete kavade raames. Selleks peab komisjon koostama asjakohasel tasandil selged suunised ning kohustama liikmesriike tõendama, et heakskiidetud kriteeriumid on objektiivsed ja mittediskrimineerivad, hoides ära turu või konkurentsi moonutamist;
- mõjusalt kontrollida vastavust kehtivatele piirmääradele ning kasutada nõuetele vastavuse kontrollimisel terviklikumat lähenemisviisi, milles pööratakse tähelepanu ka toetusõigustega seotud kavaga kaasnevatele spetsiifilistele riskidele ning võetakse nõuetele mittevastavuse juhtudel kiiremini järelmeetmeid;
- nõuda nende toetusõiguste korrigeerimist, mida ei arvutatud vastavalt kehtivatele eeskirjadele, ning alusetult eraldatud toetusõiguste ja põhjendamatult tehtud ühtse otsemaksete kava maksete tagasinõudmist, eriti süsteemsete vigade puhul;
- hoolitseda selle eest, et makseasutused kiidaksid heaks selged menetlused arvutuste aluseks olevate andmete usaldusväärsuse ning liikmesriikide eraldatud toetusõiguste täpsuse mõjusaks kontrollimiseks.
