Interneti ilmaennustaja hoiatab ja jagab soovitusi

 (1)
                     
Maaleht
Interneti ilmaennustaja hoiatab ja jagab soovitusi
Martin Rand koos sõpradega mõtles välja ilmaennustustarkvara.
Foto: Erakogu

Ilmaennustustarkvara WeatherMe lõid kolm Eesti noormeest, kes tahtsid turule tuua täpse programmi, mis aitab vilja- ja rapsikasvatajatel planeerida igapäevaseid põllutöid.

Internetipõhise ilmaennustustarkvara WeatherMe tootejuht Martin Rand selgitab, et mõte sai alguse eelmise aasta augustis programmeerimisüritusel “Garaaž 48”, kuhu tulid 48 tunniks kokku eri valdkondade esindajad ja kus aidati algajatel ettevõtjatel luua töötavaid ärimudeleid.

Aitab nutitelefonist

“Koondasime veebilehele weatherme.eu kogu ilmaennustusega seotud info, aga mõtlesime luua sellele ka praktilise rakenduse,” selgitab üks Skype’i loojatest ja varem ka taimetoodangu inspektsioonis töötanud Martin Rand.

“Suhtlesime põllumajanduse valdkonna inimestega ja tõdesime, et kui põllumees tegutseb vastavalt ilmale, sünnib talle sellest ka kasu,” ütleb Rand.

WeatherMe võimaldab näha põllupõhist ilmaennustust. Ranna sõnul saab põllumees veebilehele vitalfields.com sisenedes ära märkida oma põllud ja nendel kasvava kultuuri. Sealt saab infot vihma, õhuniiskuse, temperatuuri ja tuule kiiruse kohta 72 tundi ette, samuti näha ilma ajalugu.

Tavalisest ilmaportaalist või ilmaennustusest erineb programm selle poolest, et konkreetse piirkonna kohta luuakse detailsed ilmakaardid, mis arvestavad selle koha geograafiliste iseärasustega.

Ilmaennustuse kasutamiseks läheb vaja arvutit või nutitelefoni. Süsteemi rakendumisel hakkab klient maksma hektaripõhist kuumaksu.

Martin Ranna sõnul selgub Jõgeva SAI katsetest, et põllumehed ei käitu alati parimal viisil näiteks pestitsiidide kasutamisel. “Kuival aastal, kui on pritsitud, on saagikus hoopis alla läinud, sest taimedel on ­stress ja stressi ajal pritsimine viib saagikuse alla,” selgitab ta. “Leidub põllumehi, kes tegutsevad igal aastal harjumuspäraselt, aga aastad on ilmastiku poolest erinevad.”

WeatherMe asutajad said võimaluse testida oma tarkvara Kevili liikmete põldudel. Praegu katsetab seda tasuta paarkümmend ühistu liiget.

Martin Rand kutsubki vilja- ja rapsikasvatajaid üles veebilehel vitalfields.com rakendust proovima. Juuni lõpuks ootavad tarkvara loojad selle kohta põllumeeste hinnangut, et planeerida edasist arendust.

Praegu on testimise aeg

Praegu, testimise ajal, saab põllumees näha ilmaennustust oma põldudel. Info tuleb USA satelliitidelt ja viljakasvataja leiab oma põllud üles Google Mapsi satelliidifotodelt. Eesti on jaotatud ruutkilomeetri suurusteks ruutudeks.

“See on esimene versioon tootest,” ütleb Rand. “Plaan on hakata põllumeestele andma hoiatusi ja soovitusi näiteks sellest, kui ilmastik soosib kahjustajate paljunemist ja levikut.” Soovitused pärinevad Jõgeva SAI-lt.

WeatherMe on Eestis alustatud ettevõtete turule toomise projekti Startup Wise Guys üks favoriitidest. Startup Wise Guys projekti on valitud Eesti, Horvaatia, Hollandi, Saksamaa, Ukraina ja Suurbritannia värsked tehnoloogiaettevõtted, kelle ideid hakkavad aitama ellu viia kogemustega investorid ja mentorid nii Eestist kui välisriikidest.

Startup Wise Guysi eestvedaja Elise Sassi hinnangul on vitalfields.com’i puhul tegu väga erilaadse ettevõtmisega, sest selle kasutaja on põllumees. “Mentorite tagasiside on olnud hea, nad on pidanud seda huvitavaks,” tõdeb ta. “Eesmärk pole ainult Eesti turg.”



INTERNETI ILMAENNUSTUS

Mis on mis?

- WeatherMe – Eesti päritolu firma, mis pakub ilmaennustusteenust põllumeestele interneti kaudu.

- Startup-firma – kiirele kasvule orienteeritud ettevõte, mille toode või teenus on tehnoloogiapõhine.

- vitalfields.com – veebileht, mille kaudu on võimalik end ­WeatherMe ilmaennustusteenuse kasutajaks registreerida
ja oma põldude varal tarkvara testida.

- Startup Wise Guys – Eesti ettevõtluskiirendi, mille eesmärk on rahvusvaheliste mentorite Eestisse toomine ning mentorite, investorite ja alustavate ettevõtete kokkuviimine.

- Programmi Wise Guys väärtus seisneb lisaks rahale ka võimaluses oma toodet mentorite abiga arendada, saades ligipääsu treeningutele ja koolitustele ning pakkudes võimalust töötada koos teiste rahvusvaheliste meeskondadega.

- HIRLAM – paljude Euroopa riikide ühine teadus-arendusprojekt, mille eesmärk on kvaliteetse ilmaennustustarkvara loomine, arendamine ja kasutamine osavõtjamaade ilmateenistuste kaudu.

- Täpsemat infot ja juhiseid saab küsida e-posti aadressilt martin.rand@weatherme.eu.

Allikas: internet



KOMMENTAAR

Mati Koppel

Jõgeva SAI direktor

Oleme instituudis loonud taimehaiguste prognoosimise mudeleid, mis baseeruvad ilmastikul ja kohtadel. Aga need kohad sõltuvad ilmajaamade olemasolust. Seega on soov töötada välja mudel, mis oleks igal pool kasutatav sõltumata sellest, kas seal on ilmajaam või mitte.

On väga teretulnud, et teise valdkonna inimesed tegelevad põllumajanduse küsimustega ja pakuvad põllumeestele praktilist rakendust.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maaleht - viimased uudised
Lottemaal sajab arvamusterahet (1)
31. juuli 2014 12:18
Lottemaal sajab arvamusterahet
Tuntud reisisell koer Klaus lubab lapsi oma kohvrisse ning näitab omapäraselt maakaardilt, kus ta kõik käinud on.
Pärnumaal värskelt uksed avanud Lottemaa teemapark tõmbab iga päev kohale üle tuhande külastaja, aga tekitab ka vastakaid arvamusi.
Roostehaiged pirnipuud
31. juuli 2014 11:53
Roostehaiged pirnipuud
Oranžikad laigud lehel näitavad, et pirnipuud on tabanud näsarooste.
Möödunud aastal ilmusid minu noore pirnipuu lehtedele roostekarva laigud ning lehed kuivasid.
Katk ähvardab: seakasvatajad on valmis halvimaks
Veterinaarinspektorid Vija Ritina ja Igors Jermakovs valmistuvad seafarmi kontrolliks Lätimaal Rēzekne rajoonis. Läti on kuulutanud välja hädaolukorra, seakatk on levinud ka riigi põhjapiirile Eesti külje alla.


Sigade väljas pidamise keeldu on laiendatud kogu Eesti territooriumile ning seakasvatajad on sulgenud oma farmid nii võõrastele autodele kui söödale.
Ühine puidumüük annab omanikule parima tulu
TÜ Eesti Puidumüügikeskus tegevjuht Einar Rannula (paremal) ütleb, et käesoleva aasta siht on vahendada minimaalselt 500 000 tihumeetrit oma metsaühistutest liikmete ümarmaterjali müüki.
Visa, kuid järjekindel metsaomanike koondumine ühistutesse tingib, et ühistutel on vaja ka ühtset kanalit, mille kaudu liikmete metsadest raiutud puitu realiseerida.
Tiiki tuleb kraaniveega täita, et kalad ellu jääksid
Marge Kikkas ja Riko Voog askeldavad Härjanurme Kalatalus forellidega, kes kuumadega ilmadega ei võta sugugi kaalus juurde.
“Põud on vägev, läkski nii, nagu arvasin,” räägib Maalehe ilmatark Ilmar Tiismaa viidates päevadele, mil 30 soojakraadi tunduvad juba täiesti tavalisted.
Kas soovite maapirnikrõpsu? (2)
31. juuli 2014 08:09
Kas soovite maapirnikrõpsu?
Andeia Kaseorg ja Uku Uibopuu oma maapirnipõllul, millel kasvav on toonud neile parema tervise ning loodetavasti toob ka sissetuleku.
Uku Uibopuu ja Andeia Kaseorg kavatsevad oma kodus Tõlliste külas asutada väikeettevõtte, kus valmistavad enda aiamaal kasvatatud maapirnist krõpse, jahu, mahlu.
URMAS ROOSIMÄGI
Endine sõjaväelane ja praegune omavalitsuspoliitik Urmas Roosimägi tahab näha ümberlükkamatuid tõendeid, enne kui annab hinnangu, kes ikkagi Malaisia reisilennuki alla tulistas.
Brigaadikindral Urmas Roosimägi suudab küll Malaisia reisilennuki alla tulistanud Buki rakette lasta, kuid ei julge väita, kes juhtunus süüdi on.
Suvi – heade mõtete kogumise aeg
Annely Adermann Hispaanias Port Aventura lõbustuspargis indiaanlaste külas pärast hullu sõitu Ameerika mägedel.
Kindlasti on osa tele- ja raadiorahvast oma suvepuhkusega juba ühel pool, õnnelikud on need, kes oskasid selle just juulisse sättida.
Kuula Raadioteatrit
31. juuli 2014 05:15
ksküla
Aarne Üksküla
“Mis? Kus? Millal?” ootab küsimusi
Eelmise hooaja parima küsimuse esitajad Alina ja Alisa Beljankova.
Uus telehooaeg toob ekraanile ka Kanal 2 populaarse mälumängu “Mis? Kus? Millal?”.
Isegi lakad on suvitajaid täis
Eesti tüdruk Helena Braun ja Sitsiilia noormees Giuseppe Zenone andsid Toomarahva talu heinalakale kõrge hinde – mugav, õhurikas, ja une lõppedes oli päike juba kõrgel.
Olematu talv, külm kevad ja vihmane juuni võtsid turismiäriga tegelejatel nutuvõru suule.
Suutäis soolast ja jooki peale
Nagu suvelaadale kohane, leidus ka seekordsel Jäneda laadal ohtralt suitsuliha, mida kaasa osta või kohapeal süüa.
Mingis mõttes on aastad küll vennad: Jäneda talupäevade laadal pakutakse palju söögi-, joogi- ja vanakraami, aga vähe üllatusi.
Kui Kurgja rahvas kuldsel aal…
Rakendisõit pani proovile nii hobused kui ka võistlejad. Fotol võistlejad Nele Tomson, Robert Udalov ja eesti tõugu mära Rosanova, kelle omanik on Maie Kukk.
Kus võis näha ühel päeval Karl-Erik Taukarit ning Eesti oma tõugu veiseid, hobuseid ja vutte? Vastus: seal, kus esimest korda peeti ohustatud tõugude päeva ning võeti üles saade “Lauluga maale”.
Väliseestlaste lapsed otsivad noortelaagrites sidet Eestiga
Esimene laagrivahetus tutvus eesti keele ja kultuuriga Viljandimaal Veneveres. Sealsamas algab pühapäeval ka laagri viimane vahetus.
Viljandi- ja Valgamaal veedavad tänavu laagrisuve 66 Eesti päritolu noort 20 riigist.
Sada sõna
31. juuli 2014 05:15
Kõigile kulub ära üks südasuvine polaarretk
22. aprillist kuni 3. juulini 2012 tegid Timo Palo ja norralane Audun Tholfseni 1500 km pikkuse retke põhjapooluselt Teravmägede saarestikus asuvale Longyearbyenile.
Ei mingit kahtlust, kõige parem raamat praeguse palavusega kätte võtmiseks ja juba ainuüksi piltide vaatamiseks on Timo Palo “Jäine teekond”.
Viljandi folgil kõlas muusika, mis haaras rahva kaasa
Svjata Vatra solisti Ruslan Trochynskyi esinemine andis energiat lauljaga ühes rütmis mõelda ja liikuda.
Kolhoosiolümpia, mis andis elule Võrtsjärve ääres värvi
Köit sikutab V. I. Lenini nimelise näidissovhoosi võistkond koosseisus kapten Kalju Kinsigo, Ants Jantsus, Annus Sika, Vladimir (Volli) Leontjev, Märt Loim ja Aare Liibusk.
Nelikümmend viis aastat tagasi said alguse Võrtsjärve mängud, mis kiiresti kujunesid majandirahva suviseks kõrgpunktiks ning jätkuvad tagasihoidlikumal moel tänapäevani.