Interneti ilmaennustaja hoiatab ja jagab soovitusi

 (1)
                     
Maaleht
Interneti ilmaennustaja hoiatab ja jagab soovitusi
Martin Rand koos sõpradega mõtles välja ilmaennustustarkvara.
Foto: Erakogu

Ilmaennustustarkvara WeatherMe lõid kolm Eesti noormeest, kes tahtsid turule tuua täpse programmi, mis aitab vilja- ja rapsikasvatajatel planeerida igapäevaseid põllutöid.

Internetipõhise ilmaennustustarkvara WeatherMe tootejuht Martin Rand selgitab, et mõte sai alguse eelmise aasta augustis programmeerimisüritusel “Garaaž 48”, kuhu tulid 48 tunniks kokku eri valdkondade esindajad ja kus aidati algajatel ettevõtjatel luua töötavaid ärimudeleid.

Aitab nutitelefonist

“Koondasime veebilehele weatherme.eu kogu ilmaennustusega seotud info, aga mõtlesime luua sellele ka praktilise rakenduse,” selgitab üks Skype’i loojatest ja varem ka taimetoodangu inspektsioonis töötanud Martin Rand.

“Suhtlesime põllumajanduse valdkonna inimestega ja tõdesime, et kui põllumees tegutseb vastavalt ilmale, sünnib talle sellest ka kasu,” ütleb Rand.

WeatherMe võimaldab näha põllupõhist ilmaennustust. Ranna sõnul saab põllumees veebilehele vitalfields.com sisenedes ära märkida oma põllud ja nendel kasvava kultuuri. Sealt saab infot vihma, õhuniiskuse, temperatuuri ja tuule kiiruse kohta 72 tundi ette, samuti näha ilma ajalugu.

Tavalisest ilmaportaalist või ilmaennustusest erineb programm selle poolest, et konkreetse piirkonna kohta luuakse detailsed ilmakaardid, mis arvestavad selle koha geograafiliste iseärasustega.

Ilmaennustuse kasutamiseks läheb vaja arvutit või nutitelefoni. Süsteemi rakendumisel hakkab klient maksma hektaripõhist kuumaksu.

Martin Ranna sõnul selgub Jõgeva SAI katsetest, et põllumehed ei käitu alati parimal viisil näiteks pestitsiidide kasutamisel. “Kuival aastal, kui on pritsitud, on saagikus hoopis alla läinud, sest taimedel on ­stress ja stressi ajal pritsimine viib saagikuse alla,” selgitab ta. “Leidub põllumehi, kes tegutsevad igal aastal harjumuspäraselt, aga aastad on ilmastiku poolest erinevad.”

WeatherMe asutajad said võimaluse testida oma tarkvara Kevili liikmete põldudel. Praegu katsetab seda tasuta paarkümmend ühistu liiget.

Martin Rand kutsubki vilja- ja rapsikasvatajaid üles veebilehel vitalfields.com rakendust proovima. Juuni lõpuks ootavad tarkvara loojad selle kohta põllumeeste hinnangut, et planeerida edasist arendust.

Praegu on testimise aeg

Praegu, testimise ajal, saab põllumees näha ilmaennustust oma põldudel. Info tuleb USA satelliitidelt ja viljakasvataja leiab oma põllud üles Google Mapsi satelliidifotodelt. Eesti on jaotatud ruutkilomeetri suurusteks ruutudeks.

“See on esimene versioon tootest,” ütleb Rand. “Plaan on hakata põllumeestele andma hoiatusi ja soovitusi näiteks sellest, kui ilmastik soosib kahjustajate paljunemist ja levikut.” Soovitused pärinevad Jõgeva SAI-lt.

WeatherMe on Eestis alustatud ettevõtete turule toomise projekti Startup Wise Guys üks favoriitidest. Startup Wise Guys projekti on valitud Eesti, Horvaatia, Hollandi, Saksamaa, Ukraina ja Suurbritannia värsked tehnoloogiaettevõtted, kelle ideid hakkavad aitama ellu viia kogemustega investorid ja mentorid nii Eestist kui välisriikidest.

Startup Wise Guysi eestvedaja Elise Sassi hinnangul on vitalfields.com’i puhul tegu väga erilaadse ettevõtmisega, sest selle kasutaja on põllumees. “Mentorite tagasiside on olnud hea, nad on pidanud seda huvitavaks,” tõdeb ta. “Eesmärk pole ainult Eesti turg.”



INTERNETI ILMAENNUSTUS

Mis on mis?

- WeatherMe – Eesti päritolu firma, mis pakub ilmaennustusteenust põllumeestele interneti kaudu.

- Startup-firma – kiirele kasvule orienteeritud ettevõte, mille toode või teenus on tehnoloogiapõhine.

- vitalfields.com – veebileht, mille kaudu on võimalik end ­WeatherMe ilmaennustusteenuse kasutajaks registreerida
ja oma põldude varal tarkvara testida.

- Startup Wise Guys – Eesti ettevõtluskiirendi, mille eesmärk on rahvusvaheliste mentorite Eestisse toomine ning mentorite, investorite ja alustavate ettevõtete kokkuviimine.

- Programmi Wise Guys väärtus seisneb lisaks rahale ka võimaluses oma toodet mentorite abiga arendada, saades ligipääsu treeningutele ja koolitustele ning pakkudes võimalust töötada koos teiste rahvusvaheliste meeskondadega.

- HIRLAM – paljude Euroopa riikide ühine teadus-arendusprojekt, mille eesmärk on kvaliteetse ilmaennustustarkvara loomine, arendamine ja kasutamine osavõtjamaade ilmateenistuste kaudu.

- Täpsemat infot ja juhiseid saab küsida e-posti aadressilt martin.rand@weatherme.eu.

Allikas: internet



KOMMENTAAR

Mati Koppel

Jõgeva SAI direktor

Oleme instituudis loonud taimehaiguste prognoosimise mudeleid, mis baseeruvad ilmastikul ja kohtadel. Aga need kohad sõltuvad ilmajaamade olemasolust. Seega on soov töötada välja mudel, mis oleks igal pool kasutatav sõltumata sellest, kas seal on ilmajaam või mitte.

On väga teretulnud, et teise valdkonna inimesed tegelevad põllumajanduse küsimustega ja pakuvad põllumeestele praktilist rakendust.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maaleht - viimased uudised
Forvarderijuhtide võistlus jõudis esimest korda Maamessile
Maamessil näeb midagi analoogset kui sel pildil, mis on tehtud Luua Metsanduskoolis metsaõppurite kutsevõistluste ajal – siingi on näha torni ladumist.
Täna, Tartu Maamessi avapäeval, on messi külastajatel võimalik näha, kuidas forvarderid ehk metsaveotraktorid võidu palke tõstavad.
Sündide arv kukkus tänavu kõvasti
Uusi ilmakodanikke siiski sünnib – Kärt Blum tütar Sädeli ning veebruaris sündinud poeg Joonasega.
Jaanuarist märtsi lõpuni sündis Eestis mullusega võrreldes kahe korraliku maapõhikooli jagu ehk 182 last vähem.
Varest võib võita puid maha võttes
Lihtne linnupeleti jätab targad linnud üsna ükskõikseks, ka pesa võivad nad kohe uuesti ehitada.
Künnivareseid ei tohi, nagu ka kõiki teisi linde, pesitsusajal häirida ega nende pesi lõhkuda. Aga mida siis teha?
Põllul kasvav mets polegi mets?
Raiutud männid Raplamaal teeäärsel põllul.
Kui puud kasvavad põllul, ei kehti seal metsaseadus.
Timmitud maitsega kaste pani toidukonkursi kinni
Tauno Laasik keedab Peipsimaa Kogukonnaköögis Lõuna-Eesti parimaks väikeettevõtte tooteks nimetatud Manu hõrku jõhvikakastet. Esialgu oli see mõeldud juustu kõrvale, siis aga selgus, et sobib hästi ka liha, kala ja pudruga.
Lihtsaid viise, kuidas Peipsimaa Kogukonna-köök või Saaremaalt Epi talust tõusta “Eesti parima toiduaine“ konkursil võitjaks.
Fendt 828 Vario S4 (1)
24. aprill 2014 11:21
Fendt 828 Vario S4
Fendti traktoreid tuntakse asjatundjate seas kui traktorimaailma Mercedeseid, kus mugavuse, sageli luksusegi arvelt pole kokku hoitud.
Uue 800 Varioga S4-ga siseneb Fendt kompaktsete suurtraktorite järgmisse põlvkonda.
Töövõimereformist on saanud kõva vägikaikavedu
Puuetega inimeste eest võitlev Tiina Kangro leiab, et töövõimereformi plaani on kabinettides valmis teinud inimesed, kes seda sihtrühma ei tunne.
Praeguse peaministri Taavi Rõivase algatatud töövõimereform läheb nii ametiühingute kui ka liikumispuudega inimeste liidu arvates liiga kulukaks ja ei pea tähtsaks inimest.
FOTOD: Pöörane räimeolümpia Liivi lahel
Lindi meeste lappajas on Margus Jamsinski, Raivo Rehe, Aivar Mangu, Toomas Oks, Lennart Mengel, Janno Tori ja Fredi Oks. Headel saagipäevadel kulub iga kätepaar ära. Naistetöö see just pole, aga eks keegi peab püütud kalad hiljem rookima ja lauale kandma.
Räimepüügi pingeline korraldus ajab mehed arututel aegadel kastmõrdu tühjendama ning täidab laod. Räimesõbrad aga ei tea samal ajal, kus koht sisse võtta või kuhu joosta, et ometi kalamaitse suhu saaks!
Lahemaal on rahval taas rusikas taskus
“Ärimeeste tõttu on asi hull. Ma istun kodanik Häälega koosolekutel, aga ei saa aru, mis tal viga on,” ütleb külavanem Tiiu Lepnurm.
Kas tõde on selles, et Lahemaa rahvuspark ei lase seal elavatel inimestel rahulikult toimetada, või selles, et rahvusparki õieti enam nagu polekski?
Kohalikud on pahased, et vald eelistab uusasukaid
Misso mees Heinar Velkman oleks uute tulijate üle rohkem rõõmus, kui vesi oleks pandud sisse tema majja, mitte tühja naabermajja.
Samal ajal kui kogukondade ja omavalitsuste pilgud on pööratud uute maale kolijate poole, tunnevad praegused, et neid on unustatud.