Istikud turul – hinnad nagu aasta tagasi

                     
Maaleht
Istikud turul – hinnad nagu aasta tagasi
Foto: Signe Kalberg
.

Läinud nädala suurim muutus turgudel oli istikuäri algus.

Tartu avaturul ja Maamessil oli läinud laupäeval laias valikus istikuid. Leidus neid, kel ostusoov juba turule tulles selge, aga ka neid, kes müüjatega arutasid, mida oleks oma aeda kõige mõttekam kasvama panna.

“Mõned kipuvad küll veel arvama, et ilmad on külmad. Kuid mida jahedam, seda pikem on juurdumisperiood ja puukesed lähevadki paremini kasvama,” rääkis laupäeval esimest päeva oma aia istikutega Tartu avaturule tulnud Väino Talv.

Kõige laiem sortiment oli Talvel ploomipuuhakatisi, tervenisti kümme sorti. Esimene ostja haaras temalt kaasa kolm ‘Hiiu sinise’ istikut.

Nood on hoopis suureviljalised kreegid, aedniku sõnul aga hea pikantse maitsega, ja kui puuke vilja hakkab andma, saab neist näiteks suurepärast keedist.

Talv ütles, et võttis oma istikud juba sügisel üles ja hoidis neid ületalve avamaal poolenisti mullas.

Säilisid hästi. Kui kahel eelmisel talvel tegi karm talv ploomipuudele liiga, siis äsja lõppenud talv oli pehmem ja seetõttu on vähem neid, kes külmavõetud puude asemele uusi ostavad. Aga kindlasti tegi lühiajaline karm pakane tänavugi mõnes aias liiga. Selgub see veidi hiljem, kui puud lehte ja õitsema lähevad.

“Suurte murupindade buum aedades on läbi, nüüd tahetakse sinna ka jälle maasikataimi või viljapuid istutada,” on Talv märganud muudatusi ostjate huvis.

Ploomiistiku eest küsis ta
8 eurot. Hommikul pani hinnaks küll 10 eurot, kuid nägi ostjate pealt, et seda on vist natuke palju. Nii on mehe sõnul hind sama mis eelmisel kevadel.

“Käisin eile Maamessil ka uurimas, seal olid hinnad ikka üle 10 euro tükk,” märkis Talv ja lisas, et sellist sorti seal ka silma ei jäänud, millega ta oma aias sordivalikut rikastada oleks tahtnud.

Tema enda lemmikuks on ‘Liisu’, tume kirsipunast karva ploom. ‘Liivi kollane’ on küll süüa hea, aga tollest ei saavat jälle head keedist.

“Kas valget sõstart on?” küsis üks jalgrattaga turule tulnud vene mees.

Talvel oli sedagi pakkuda, 2 eurot tükk. Punase sõstra istiku hinnaks oli 2–3, karusmarjal ja astelpajul 2–4 eurot.

Kõrval müüs õunapuu- ja ploomiistikuid Vasula aed Tartu lähedalt.

“Kevad ongi parim aeg istutamiseks, kasvatame enamasti vanemaid eestiaegseid sorte, need kannatavad ka talvekülma paremini,” rääkis esimest päeva Vasula istikuid müüv Udo
Laurberg. Ta oli ostuhuviga täiesti rahul.

Kolmas istikute pakkuja avaturul oli Asuva aed Põlvamaalt Ahja vallast. Õuna-, magusa kirsi- ja ploomipuuhakatiste eest tuli välja käia 11 eurot, pirnipuu sai kümnekaga kätte. Karusmari maksis 3 ja valge sõstar 2.50 eurot.

Samal ajal käis Maamessil samuti vilgas istikumüük. Teiste seas oli väljas maaülikool oma Rõhu katseaia ja Polli kaubaga. Hinnad olid tõesti avaturu omadest veidi kallimad. Ploomi- ja pirnipuud 12, õunapuud 12–13 eurot tükk.

Päidre puukool küsis ploomi-, kirsi- ja pirnipuude eest 13, õunapuude eest 12–13 eurot. Nii valge kui musta sõstra koju viimiseks tuli rahakotti kergendada 4 euro võrra.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maaleht - viimased uudised
Muhulased asutasid lambakolhoosi
Katrin Põld (paremal) ja Kadri Tali ütlevad, et lammastega tegelemine on olnud pidev õppimine, kuid midagi ülejõukäivat pole kolhoosis ette tulnud. Ühiselt saab takistustest kergemini üle ja rõõmud on suuremad.
Suvemuhulased võtsid hulga peale lambad, kes suviti nende maid rohust puhtaks söövad ning külma aja ühises talvekorteris veedavad. Kari kasvab ja karjamaid on rohkem, kui lambad süüa jaksavad.
Jaan Arder
Tabasalu perepäeval sai külastada kohapeal kirbuturgu ja laata. Õhtul tegi meeleolu Outloudz ja Apelsin.
Eile õhtul suri 62-aastasena laulja ja muusik Jaan Arder. Delfi andmetel leiti armastatud laulja surnukeha eile tema Lasnamäe korterist.
Lapsed saavad rohkem puu- ja köögivilja
Otepää lasteaia mudilased Oliver, Kristina, Kerti, Merelle ja Margo armastavad värsket puu- ja köögivilja väga.
Saabuvast koolisügisest kasvab toetusraha, mille eest saab pakkuda värsket puu- ja köögivilja lasteaialastele ning 1.−5. klassi õpilastele.
Kuuma päeva kosutus
24. juuli 2014 13:21
Kuuma päeva kosutus
Kann külma teed võiks suvisel ajal külmkapis varuks olla, siis saab janu korral alati võtta. Soovi korral lisada puuvilju või jääkuubikuid. Jooki ei peagi serveerima tavapäraselt tassist, selleks sobib ka klaas. Kaval on hoida suvisel ajal paar klaasi alati sügavkülmas, sest niisugusest tassist jooki pakkudes ei muutu see nii kiiresti soojaks.
Kui suvesoojuses tundub, et vesi ei võta enam janu ära, annab kosutust mõnus jäätee, mida saab kodus ise teha.
Köögiviljade valmimine hilineb: kapsas ja porgand said külmašoki
“Kapsapead veel ei olegi, ainult lehed on laiali,” muretseb keskvalmiva kapsa põllul ASi Sagro tootmisjuht Madis Kahu, et juunikuus saadud külmašokk on lükanud saagi valmimise paari nädala võrra hilisemaks.
Aiandustalunikud kurdavad: porgand kidub, oad ei taha tõusta ning kurgid-kapsad avamaal kosuda. Jahe juuni­kuu pidurdas kodumaise köögivilja kasvamist kõvasti, nii et saagi valmimine hilineb varasemate aastatega võrreldes paarist nädalast kuni kuuni.
Helmen Kütt: Sain ametisse astudes petta
Eesti on võimas riik: meil on tervelt kaks kaitseministrit. Sotsiaalkaitse minister Helmen Kütt unistab sellest, et ta saaks õnnetusse sattunud tavainimeste tervist taastada samamoodi, nagu on see kaitseministril võimalik palgasõdurite puhul.
Sotsiaalkaitse minister Helmen Kütt (SDE) tunnistab, et sai ametit vastu võttes petta. Ta uskus võimupartneri juttu, et töövõimereformi kava on ka puudega inimestega läbi arutatud. Nüüd ütleb Kütt otse: reformi jõustumine tuleks edasi lükata.
Naine annetas muuseumile neitsist lehma
Haruldaste sarvedega lemmiklehma Mirdikest näitab Eesti Põllumajandus- muuseumi õuel muuseumi kommunikatsioonijuht Katrin Vask.
Eesti Põllumajandusmuuseumi töötajad said paraja üllatuse osaliseks, kui Puka lähedal elav maanaine otsustas annetada muuseumile oma lemmiklehma Mirdikese, keda lüpsta paraku ei saa.