Kartuli hinda märgitakse ikka sama arvuga – 50

 (6)
                     
Maaleht
Kartuli hinda märgitakse ikka sama arvuga – 50
Foto: Astrid Lepik

Esimene Maalehe turutabel annab 1987. aasta detsembrikuu kartulikilo hinnaks 50 kopikat. Käesoleva nädala turutabelis on kartuli keskmine hind 50 sendi ringis.

“Turuhinnad. Erasektori kaup”. Sellise pealkirjaga trükimasinakirjas tabel ilmus Maalehe teisele leheküljele 7. jaanuaril 1988.

ENSV Statistika Keskvalitsuse tabelis võrreldi kartuli, värske kapsa, hapukapsa, sibula, peedi, porgandi, hapukurgi, õunte ja muu igapäevase toidukraami hinda 1986. ja 1987. aastal Tallinna, Tartu, Pärnu ja Narva turul.

Tabelist nähtub, et toonagi olid mitmed kaubad Tallinna turul kallimad kui mujal. Näiteks maksis hapukurgikilo 1987. aastal Tallinnas 5 rubla, Tartus 4 rubla ning Pärnus ja Narvas 3 rubla. Samas aga oli sibul Tallinna turul müügil kilohinnaga 70 kopikat, Narvas 90 kopikat, Tartus rubla ning Pärnus koguni 1.50.

Õunakilo eest küsiti Tallinnas ja Tartus 2.50, Narvas 2 rubla ja Pärnus 1.20.

Kõige odavam liha oli 25 aastat tagasi sealiha. Selle kilo maksis kõikjal 4 rubla. Vastupidiselt praegusele trendile oli kanaliha kõige kallim – nii Tartus kui Pärnus oli selle kilohind 6 rubla. Isegi vasikaliha oli odavam: maksis Tallinnas 5.50 ja mujal 5 rubla kilo.

Esialgu ilmus turutabel vaid korra kuus statistikaameti materjalina. Kui järgmisel aastal hakkas Maalehe vahel ilmuma rubriik “Targu talita”, leidis turutabel koha seal. Turuhinnad olid ära toodud iga kuu viimases lehes.

Juba 1990. aastal olid turuhinnad nii kuum teema, et Maaleht avaldas neid koostöös konjunktuuriinstituudiga igal nädalal. Hinnad ise olid aga 1987. aasta omadega üsna sarnased.

1992. aasta tõi kaasa hüper-inflatsiooni. Eriti hästi väljendub see juuni alguse hindades. Tallinna Keskturul maksis kartulikilo 13 rubla, kapsakilo 15, porgandikilo 12, sibulakilo 40 rubla. Sealiha oli kaheks löödud – karbonaad maksis 120 rubla ja ribi 80 rubla kilo.

Ka hinnavahe teiste turgudega oli suuremaks kärisenud. Jõhvi, Pärnu, Rakvere, Viljandi ja Valga turult sai kartulikilo kätte vähem kui 10 rublaga ja lihakilo hinnad provintsis jäid alla 100 rubla.

1992. aasta jaanipäeva lehes jääb turutabel ära ja 2. juuli leht annab hinnad juba kroonides. Kartul 80 senti (Valga) – 1.50 (Tallinn, Nõmme) kilo; porgand 80 senti (Valga) – 2 krooni (Tallinna Keskturg); seakarbonaad 12–15 krooni kilo, ribi 8–12 krooni.

Esimene turukommentaar ilmus Maalehte 1995. aasta septembris Toivo Räägeli sulest.

“September algas paljudel lisakulutustega. Tallinnas kallinesid saiad-leivad, või ja munad.

Leiburi ASist vastati, et saiade ligi 10% hinnatõus on põhjustatud nisujahu 17% kallinemisest,” kirjutab kommentaator.

Mõne aja pärast võeti Toivo Räägel Maalehe palgale ning turul toimuv – tabelid, kommentaarid, graafikud – täitis paaril järgmisel aastal terve lehekülje.

Viimaseid kroonihindu näeme 2010. aasta lõpul: kartul 4 (Valga) – 8 (Tallinn, Nõmme) krooni kilo, värske kapsas 7–12, hapukapsas 16–30, porgand 8–15; seakarbonaad 55–76 ja searibi 45–60 krooni kilo.

Pilt poleks täielik ilma esimeste eurohindadeta. Eelmise aasta jaanuari algul maksis kartulikilo turgudel 35–50 senti, kapsas 51–77 senti, porgand 60–96 senti, hapukapsas 1.03–1.60, seakarbonaad 3. 52 – 4.86, searibi 2.70–3.83.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maaleht - viimased uudised
Forvarderijuhtide võistlus jõudis esimest korda Maamessile
Maamessil näeb midagi analoogset kui sel pildil, mis on tehtud Luua Metsanduskoolis metsaõppurite kutsevõistluste ajal – siingi on näha torni ladumist.
Täna, Tartu Maamessi avapäeval, on messi külastajatel võimalik näha, kuidas forvarderid ehk metsaveotraktorid võidu palke tõstavad.
Sündide arv kukkus tänavu kõvasti
Uusi ilmakodanikke siiski sünnib – Kärt Blum tütar Sädeli ning veebruaris sündinud poeg Joonasega.
Jaanuarist märtsi lõpuni sündis Eestis mullusega võrreldes kahe korraliku maapõhikooli jagu ehk 182 last vähem.
Varest võib võita puid maha võttes
Lihtne linnupeleti jätab targad linnud üsna ükskõikseks, ka pesa võivad nad kohe uuesti ehitada.
Künnivareseid ei tohi, nagu ka kõiki teisi linde, pesitsusajal häirida ega nende pesi lõhkuda. Aga mida siis teha?
Põllul kasvav mets polegi mets?
Raiutud männid Raplamaal teeäärsel põllul.
Kui puud kasvavad põllul, ei kehti seal metsaseadus.
Timmitud maitsega kaste pani toidukonkursi kinni
Tauno Laasik keedab Peipsimaa Kogukonnaköögis Lõuna-Eesti parimaks väikeettevõtte tooteks nimetatud Manu hõrku jõhvikakastet. Esialgu oli see mõeldud juustu kõrvale, siis aga selgus, et sobib hästi ka liha, kala ja pudruga.
Lihtsaid viise, kuidas Peipsimaa Kogukonna-köök või Saaremaalt Epi talust tõusta “Eesti parima toiduaine“ konkursil võitjaks.
Fendt 828 Vario S4 (1)
24. aprill 2014 11:21
Fendt 828 Vario S4
Fendti traktoreid tuntakse asjatundjate seas kui traktorimaailma Mercedeseid, kus mugavuse, sageli luksusegi arvelt pole kokku hoitud.
Uue 800 Varioga S4-ga siseneb Fendt kompaktsete suurtraktorite järgmisse põlvkonda.
Töövõimereformist on saanud kõva vägikaikavedu
Puuetega inimeste eest võitlev Tiina Kangro leiab, et töövõimereformi plaani on kabinettides valmis teinud inimesed, kes seda sihtrühma ei tunne.
Praeguse peaministri Taavi Rõivase algatatud töövõimereform läheb nii ametiühingute kui ka liikumispuudega inimeste liidu arvates liiga kulukaks ja ei pea tähtsaks inimest.
FOTOD: Pöörane räimeolümpia Liivi lahel
Lindi meeste lappajas on Margus Jamsinski, Raivo Rehe, Aivar Mangu, Toomas Oks, Lennart Mengel, Janno Tori ja Fredi Oks. Headel saagipäevadel kulub iga kätepaar ära. Naistetöö see just pole, aga eks keegi peab püütud kalad hiljem rookima ja lauale kandma.
Räimepüügi pingeline korraldus ajab mehed arututel aegadel kastmõrdu tühjendama ning täidab laod. Räimesõbrad aga ei tea samal ajal, kus koht sisse võtta või kuhu joosta, et ometi kalamaitse suhu saaks!
Lahemaal on rahval taas rusikas taskus
“Ärimeeste tõttu on asi hull. Ma istun kodanik Häälega koosolekutel, aga ei saa aru, mis tal viga on,” ütleb külavanem Tiiu Lepnurm.
Kas tõde on selles, et Lahemaa rahvuspark ei lase seal elavatel inimestel rahulikult toimetada, või selles, et rahvusparki õieti enam nagu polekski?
Kohalikud on pahased, et vald eelistab uusasukaid
Misso mees Heinar Velkman oleks uute tulijate üle rohkem rõõmus, kui vesi oleks pandud sisse tema majja, mitte tühja naabermajja.
Samal ajal kui kogukondade ja omavalitsuste pilgud on pööratud uute maale kolijate poole, tunnevad praegused, et neid on unustatud.