Kogu tõde sellest, miks toetas Eesti geneetiliselt muundatud maisi külviseemnete turustamist
Viimase nädala jooksul on Maaleht tähelepanu all hoidnud GMO-teemat, andes leheveergudel ja veebis sõna nii pooldajatele kui vastastele. Küsimusi on õhus enam kui vastuseid. Üks, mis paljusid huvitab, on see, millistel kaalutlustel hääletas Eesti GM maisi Pioneer 1507 Euroopasse lubamise poolt, "vastandades ennast nii Euroopa Parlamendi enamuse kui ka Komisjoni enamusega, kes GMOd ei toetanud" (tsitaat Roheliste Erakonna avaldusest).
Maalehe palvel selgitas toetava otsuse põhjusi Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna peaspetsialist Kristel Järve.
"Geneetiliselt muundatud mais nr 1507 on välja töötatud selleks, et anda taimele teatud kahjurite osas vastupanuvõime. Tegemist on maisiga, mis on Euroopa Liidus loa saanud nii impordiks, töötlemiseks, toiduks kui ka söödaks juba 2006. aastal. Kõnealune taotlus hõlmab külviseemnete turustamist.
Eesti lähtub GMOde turule lubamist ja kasvatamist puudutavates küsimustes seisukoha kujundamisel iga liini või sordi osas eraldi teaduslikust informatsioonist, parimast võimalikust ekspertarvamusest ja geenitehnoloogiakomisjoni seisukohast.
Antud taotluse korral oli tegemist korrektselt esitatud informatsiooniga, mida analüüsides kujundas geenitehnoloogiakomisjon arvamuse, et nimetatud maisiliini kasvatamine ei ohusta keskkonda ega inimest, kui seda kasutada taotluses toodud viisidel.
Taotlus esitati juba 2001. aastal ja lisaks väga põhjalikule riskianalüüsile on koostatud ka mitmeid teaduslikke artikleid ja tehtud põllukatseid. Lisaks on Euroopa Toiduohutusamet andnud taotlusele mitmeid positiivseid hinnanguid ning Nõukogu otsuse eelnõus oli arvestatud ka nende esitatud soovitustega.
Eesti on ka enne maisi 1507 taotluse poolt hääletanud 2009. aastal toimunud direktiivi 2001/18 regulatiivkomitees. Kõike eelpool nimetatut arvestades ei olnud põhjust ka sel korral taotluse vastu hääletada.
Kuna maisi 1507 näol on tegemist teatud kahjurikindla liiniga, siis peamine kasu ongi sellest omadusest: väiksem pestitsiidi kasutamine. Eesti tingimustes see tõenäoliselt suurt tähtsust ei oma, kuna siin kasvatatakse üldse vähe maisi ja ka selle haiguste ja kahjurite levik on väike.
Vastavalt Euroopa Toiduohutusameti hinnangule võib riskina käsitleda kahjuritel Bt toksiini suhtes resistentsuse arenemist, seda laialdase ja pikaajalise kasvatamise tõttu. Seda riski saab minimiseerida sobiva riskijuhtimise ja järelevalveplaani rakendamisega."
Need, keda teema sügavuti huvitab, leiavad lisalugemist Maailma Terviseorganisatsiooni kodulehelt.
