Mahepiiritusele on piiri taga turgu

 (5)
                     
Maaleht
Mahepiiritusele on piiri taga turgu
Foto: Andres Putting

Tänavu mahepiirituse tootmist alustanud Estonian Spiritil oleks võimalik seda eksportida 1,5 miljonit liitrit, kuid praegu ei saa nad mahepiiritust enam tehagi, kuna mahevili on nii Eestist kui välisriikidest otsas.

“Hetkel me mahepiiritust teha ei saa, kuna ei ole mahevilja,” tõdeb Rakvere Piiritusetehast omava OÜ Estonian Spirit juhatuse liige Sven Ivanov.

Jaanuaris helistasid nad kõik Eesti maheviljakasvatajad läbi ja ostsid alles olnud saagi ära. Sellest aeti 300 000 liitri viina jagu piiritust, millest enamik läks Soome ning natuke ka Hollandisse ja Saksamaale.

Ivanovi sõnul on Euroopas mõned mahepiiritusetehased, kuid nõudlus toodangu järele on nii suur, et nad võiksid tänavu müüa 1,5 miljonit liitrit mahedat tulivett.

“Ootame uut saaki,” ütleb ta ja julgustab mahepõllumehi rohkem vilja külvama. “Kõik see, mis leivaviljaks ei sobi, sobib meile.”

Kui siiani on nad kasutanud toorainena Eestis kasvatatud rukist ja nisu, siis tulevast sügisest alates on neil võimalik töödelda ka kaera ja otra. “Hinna osas võib arvestada, et mahevili võib maksta kuni 40 protsenti tavavilja turuhinnast rohkem,” lubab Ivanov.

Mahevilja kulub piirituse tegemiseks kümnendiku jagu rohkem kui tavavilja. See tähendab, et ühe liitri 96,6% tulivee jaoks läheb vaja 3–3,5 kg ökovilja. Nii et ettevõte vajab vähemalt 4000–5000 tonni mahevilja.

Järgmisel aastal on plaanis PRIA toetusega ehitada valmis ka söödatehas, kus piirituse valmistamisest üle jääv praak kuivatatakse ja granuleeritakse. “Võtame viljast välja ainult tärklise,” selgitab Ivanov. “Kõik ülejäänu, kaasa arvatud valk, jääb praaka ja läheb loomadele söödaks.”

Rakveres toodetakse piiritust teist aastat pärast tehase paariaastast kinni olekut. Seda kasutavad Sven Ivanovi sõnul kõik väiksemad ja ka mõni keskmise suurusega Eesti viinatootja. Lisaks käivitas ettevõte ise ka Moe Peenviinavabriku, kus valmistatakse kaht marki viina – üks läheb ekspordiks ja teine, Moe viin, jääb Eesti turule.

Ka üle poole piiritusest läheb ekspordiks. Kui mahepiirituse tootmine sügisel täie hoo sisse saab, võib ettevõtte ekspordiosa käibest tõusta kolme neljandikuni.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maaleht - viimased uudised
Tänapäeva võtmeküsimus: kari efektiivseks
Lõpliku hinnangu annab silo kvaliteedile lehm. Võib juhtuda, et lehma hinnang ei kattu silotootja arvamusega ja võib endaga kaasa tuua piimatoodangu languse.
Kõrged piimatoodangud ja madal hind sunnivad tootjaid kaaluma iga sööda ja söödalisandi puhul, mis maksab
üks söödaühik, mitu ühikut söödast suudab lehm omastada ja mitu ühikut lendab kõhutuule abil kosmosesse.
Meie toiduvili kasvab Eesti põldudel
Eesti suurim toiduteravilja töötleja Tartu Mill panustab viimastel aastatel suuresti toote­arendusele – lisaks tava­pärastele jahudele-tangudele on tootevalikusse lisandunud kuivsegud, millest saab lihtsalt valmistada mannavahtu, leivasuppi ja tainast vahvlite küpsetamiseks.
Toiduvilja töötlev ning pagaritoodeteks ja putrudeks toorainet valmistav AS Tartu Mill teenis Eesti toidusektori ettevõtete seas 2013. aastal suurima puhaskasumi – 2,4 miljonit eurot.
Viljaküllus paneb söödatootja laienema
Scandagra Eesti Viljandi söödatehase tootmisdirektor Rivo Pent märgib, et viimaste investeeringutega panustati söötade parema homogeen- suse saavutamisse – tigusid, kaale ja segajaid juhib arvuti, töö on täpne ja efektiivne. Mis puutub transportööride rauda, siis see on hästi kestnud ja kestab samamoodi veel palju aastaid.
AS Scandagra Eesti Viljandi söödatehas töötleb aastas keskeltläbi 75 000 tonni vilja, teravili annab ettevõtte käibest ca 21%.
<a href="http://blog.maaleht.ee/parnumaa/?p=69840" target="_blank">Täna möödub 70 aastat Otto Tiefi valitsuse viimasest istungist</a>
Heli Susi 22 septembril 2012 Tallinnas Metsakalmistul nimeta haudades puhkavatele Otto Tiefi valitsuse liikmetele ja kõrgetele riigiametnikele mälestusmärgi avamisel
Tänavusel vastupanuvõitluse päeval, 22. septembril möödub 70 aastat Otto Tiefi valitsuse viimasest istungist Põgari palvemajas Läänemaal.
Ivaski talu trump on kokkuhoidev pere
“Oma talus on ikka parem töötada kui kusagil palgatööl. Kui on vaja, rabame hilisõhtuni, aga kui vaja, saab korralikult puhata ka,” on Karmo ja Liana Põder rahul.
Liana ja Karmo Põder peavad Antsla vallas Rimmi külas Ivaski talu, kus koos elab neli põlvkonda ja 50pealine piimakari lüpsab kvaliteetset juustupiima.
Linnutee aadress on Laniakea
21. september 2014 08:53
Linnutee aadress on Laniakea
Laniakea superparve läbilõige. Punane värv tähistab tihedamaid piirkondi, tumesinine kosmilisi tühikuid, nool Linnutee asukohta.
Astronoomid on avastanud, et meie kodugalaktika Linnutee kuulub senitundmatusse määratu suurde süsteemi – Laniakea superparve.