Mida näitas põllumajandussektori esimene poolaasta tänavu?

Põllumajandussektori tänavuse esimese poolaasta ülevaatest selgub, et Eesti piima kvaliteet on väga hea – 77% kokkuostetud piimast kuulus tänavu eliitsorti, mis on 10% enam kui mullu samal ajal, ning 22% kuulus kõrgemasse sorti. Tööstustele realiseeritud piima osatähtsus kogu piimatoodangust ulatus 95%-ni.

Piima toodeti 2014. aasta I poolaastal 401 600 tonni, mis on esimese poolaasta võrdluses viimaste aastate parim tulemus. Piimatööstustele realiseeriti 380 000 tonni 4%-lise rasva- ja 3,4%-lise valgusisaldusega piima, mis on 24 700 tonni ehk 7,1% rohkem kui eelmisel aastal samal perioodil.

Piima kokkuostuhind oli käesoleva aasta esimesel poolaastal keskmiselt 381 €/t mis on 17% kõrgem kui eelmisel aastal samal perioodil. 2014. aasta märtsis maksti piima eest keskmiselt 403 €/t, mis on ka vaadeldava perioodi tipptase. Mais-juunis keskmine kokkuostuhind langes (juunis 327,95 €/t) ning saavutas sama taseme, mis eelmise aasta juunis.

Eestile määratud piima tootmiskvoodi suuruseks 1. aprillist 2014 alanud viimasel piimakvoodi rakendamise aastal on 692 926 tonni, sellest 686 868 tonni tarnekvooti ning 6 058 tonni otseturustamiskvooti. PRIA esialgsetel andmetel täideti kvoodiaasta kolme esimese kuuga (aprill-juuni) tarnekvooti 190 470 tonni (8,7% rohkem kui eelmisel aastal sama ajaga) ning otseturustamiskvooti 873 tonni.

Piimasektori tegelik tänavune olukord selgub aga lähikuudel, kui on näha, millised on Venemaa toiduembargo tagajärjed ja EL võimalused nende leevendamiseks.

Rohkem loomi, vähem loomakasvatajaid

30. juuni seisuga oli veiste, lindude ning lammaste ja kitsede arv suurem, kuid sigade arv väiksem kui eelmisel aastal samal ajal. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) andmetel oli põllumajandusloomade registrisse kantud 271 290 veist, sh 98 572 piimalehma, 22 983 lihatõugu lehma (sh ristandit), 81 063 lammast ja 3 992 kitse. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga oli veiste koguarv suurenenud 11 359 looma võrra. Kui viimasel paaril aastal on veiste arv suurenenud tänu lihatõugu veistele, siis teist aastat järjest on esimesel poolaastal suurenenud nii piima- kui ka lihatõugu veiste arv.

Jätkuvalt väheneb aga veisekasvatajate arv. 30. juuni seisuga oli veisekasvatajaid kokku 4024 (võrreldes eelmise aasta sama ajaga 322 võrra vähem), nende seas oli 2506 piimatõugu lehmade ja 1473 lihatõugu lehmade kasvatajat.

Esimene kvartal põllumajanduses erandlikult kasumlik

Viimasel 10 aasta jooksul on reeglina esimeses kvartalis põllumajandusettevõtete kogukulud ületanud müügitulu, kuna taimekasvatustoodangu peamine realiseerimine toimub uue saagiaasta alguses (III ja IV kvartalis). Erandina on 2014. aasta esimeses kvartalis põllumajandusettevõtete müügitulu katnud kogukulud (2,6%), mille on tõenäoliselt taganud tootjahinna kasv suuremal määral kui tootmisvahendite kallinemine viimase pooleteise aasta jooksul.

Statistikaameti lühiajastatistika andmetel teenisid põllumajandusettevõtted esimeses kvartalis müügitulu kokku 150,4 mln eurot (15% enam kui 2013. aasta I kv) ja nende kogukulud olid 146,5 mln eurot (2% enam kui 2013. a I kv), sh tööjõukulud 27,5 mln eurot, mis oli 15% enam kui eelneval aastal samal perioodil.

Kahjuks on olukord põllumajanduses teisel poolaastal oluliselt muutunud ja mitmed sektorid on sattunud majanduslikesse raskustesse.

Allikas: Maablogi