Pentus-Rosimannus: keskkonnatasude tõus jääb 3 ja 5 protsendi vahemikku

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus tutvustas EPK aastakonverentsil ministeeriumi plaane seoses põllumajanduse ja keskkonnahoiuga.

Ta märkis, et paberimajandust jääb tulevikus märksa vähemaks. Nii näiteks ei kuulu enam keskkonna kompleksloa kohuslaste hulka veisekasvatajad, keskkonnamõju hindamise või keskkonnamõju strateegilise hindamise peavad nad aga läbi viima vaid juhul, kui neil on enam kui 600 lehma, 800 ammelehma või 1200 noorveist (täna seaduses vastavalt 450, 600 ja 900). Lisaks kolib hulk asjaajamisest e-keskkonda, mis samuti muudab asjaajamist lihtsamaks.

Euroopa Komisjonis on lõpusirgel sea- ja linnukasvatuse parima võimaliku tehnika (PVT) dokumendi ettevalmistamine, uuendatakse ka veisekasvatuse PVT viitedokumente. Keskkonnatasude 2016+ arutelud lõppevad ja seega ka selgus edasistes tasude suuruses saabub Pentus-Rosimannuse lubaduse kohaselt aasta lõpuks. Põllumajandust puudutab see eelkõige heitkoguste arvutuste metoodika muutmisega.

„Keskkonnatasude muutus, millest me lähemaks kümneks aastaks räägime, on 3-5%,“ kinnitas ta.

Looduskaitsega seotud asjaoludest, mis seonduvad põllundusega, nimetas Pentus-Rosimannus esimesena poollooduslike koosluste hooldamise toetamist. Praegu on neid alasid 23 000 ha, aastaks 2020 peaks neid olema üle 40 000 ha.

Rahastamine toimub läbi Maaelu Arengukava. Edaspidi peaks sääraste toetuste maksmine toimuma mingitest muudest aastatest, millistest, ei osanud Keit Pentus-Rosimannus praegu veel öelda.