Pindalatoetuse asemel keskkonnatoetus

Kevadsuvel saavutati Euroopa Komisjonis raamkokkulepe otsetoetuste ehk ÜPP esimese samba üle. See andis muuhulgas igale liikmesriigile võimaluse teatud osa rahast vastavalt riigisisestele vajadustele kahe samba (otsetoetuste ehk nn esimese samba ja maaelu arengukava toetuste ehk nn teise samba) vahel ümber tõsta.

Tol hetkel valitses seisukoht, et Eestis võetakse MAKist kuni 50 miljonit ja tõstetakse see esimesse sambasse ehk otstoetuste reale ümber. Üks olulisemaid põhjusi oli soov kompenseerida see pindalatoetuste vähenemine, mis tekkib siseriiklike otsetoetuste ehk top-upi ärajäämisel.

Eelmine nädal aga tõi teate vastupidisest manööverdamisest: raha võetakse vähemaks hoopis otsetoetuste arvelt ning tõstetakse see maaelu arengu toetuste reale.

Nagu selgitab põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, oli ümbertõstmise põhjus soov rohkem toetada aktiivset põllumeest. Ministri sõnul tõstetakse esimesest sambast teise 40 miljonit eurot, mis lisanduvad eelkõige keskkonnasõbraliku majandamise ja loomade heaolu toetusele.

"Mõlema meetme sihtgrupiks on aktiivsed põllumajandustootjad, sest neid toetusi saavad taotleda üksnes põllumajandusega tegelejad," selgitab Seeder.

Minister täpsustab, et keskkonnasõbraliku majandamise reale lisandub 24 miljonit eurot, mis lubab hektari eest rohkem toetust maksta. Kuigi mitte nii palju, kui eelmisel perioodil.

Loomade heaolu meetmele lisandub 19 miljonit eurot, kuid erinevalt praegusest perioodist tuleb toetuse saamiseks karjatamisperioodil karjatada kõiki majapidamises peetavaid veiseid. "Saja protsendi loomade karjatamise nõue on tingitud meetme eelarve piiratusest, seniste tingimustega jätkamine nõuaks rohkem lisavahendeid," lisab minister.

Nii põllumajanduse konkurentsivõime kui mitmekesistamise investeeringutele lisandub 9,6 miljonit eurot. Kuivõrd mõlema meetme eelarve võrreldes käesoleva perioodiga väheneb, on nende sihtgrupid soovinud eelarveid suurendada. Ka Põllumajandusministeerium peab neid meetmeid prioriteetseteks ja lisaraha eraldamist väga oluliseks.
Mahepõllumajanduse reale lisandub 2,7 miljonit eurot aktiivset tootmist edendavate tegevuste toetusmäärade tõstmiseks.

MAKi tagasi tulnud kiviaia toetust ei rahastata ministri selgitusel esimese samba arvel. Võimalus selleks tekkis, kuna Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist saadav summa on suurem kui algselt planeeritud.

"Kiviaedade taastamine loob ja säilitab paljudele põllumajandusmaastiku liikidele sobivad elupaigad, säilitab ja suurendab maastike esteetilist väärtust ja tagab kiviaedade kui kultuuripärandi säilimise. Omapärased maastikud aitavad kaasa turismi arengule maapiirkondades ja kiviaedade rajamine aitab luua ka täiendavaid töökohti," ütleb Seeder.