Koppeli sõnul kulub kontrollide peale aastas uskumatult palju päevi. Ta ei jõua ühe hingetõmbega kõiki ametkondi üles lugedagi, kes tema majapidamist näha tahavad. Küll keskkonna-, küll pääste-, küll veterinaar- ja toiduametnikud. Mõnede kontrollide peale kulub vahel päevi.

“Õhtuti pärast kontrolle mõtled, mida kasulikku päeval teha sai, ja vihastad, sest kogu aeg läks neile,” tunnistab mees.

Kopra Karjamõis on Eesti suurim lambakasvataja. Olulisel kohal on ettevõttes ka mahetootmine: munad, köögiviljad ja salatid.

“Praegu teen topeltdokumentatsiooni − mahe osas põllumajandusametile, tavatootmise poolelt PRIA-le. Nad võiks oma tegevusi kuidagi ühitada ja ka ühekorraga kontrollida,” on Koppel mõelnud, mismoodi vähema ajakuluga toime tuleks.

400 hektaril majandav Mäe-Matsi talu peremees Arvo Hausenberg Põlvamaalt näeb oma talus samuti, et bürokraatia kasvab mühinal ning segab kõvasti töötegemist. Äärmist täpsust nõuab maksuametiga suhtlemine: kui päeva hiljaks jääd, on viivised kaelas. Nii on perenaisel, kes oma teise töö kõrvalt talus ka raamatupidamist teeb, kalendris ohtlikele päevadele ringid ümber tehtud, et maha ei magaks.

“Kui peaksin raamatupidamise ja maksuametiga ka veel tegelema, ei oleks mul üldse põhitööd võimalik teha, unusta põllutöö ära,” tunnistab Hausenberg.