Sobivaimad vahekultuurid Eesti põldudele on õlirõigas ja valge sinep

Täna kaitseb Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi doktorant Liina Talgre oma väitekirja “Erinevate haljasväetiskultuuride bioproduktsioon ja mõju järgnevate kultuuride saagile” filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks taimekasvatuse erialal.

Doktoritöö keskendub erinevate haljasväetiskultuuride uurimisele põhjamaistes tingimustes nii katteviljata ja katteviljaga kui ka vahekultuuridena kasvatamisel. Selle raames uuriti, millistes kogustes kasutavad ja seovad need taimed toitaineid ning bioloogiliselt seotud lämmastiku mõju kestvust ja efektiivsust järelkultuuride saagile ja selle kvaliteedile.

„Haljasväetiskultuuride biomassi kogus ja selle keemiline koostis sõltus kasvatavast taimeliigist,“ rääkis Eesti Maaülikooli doktorant Liina Talgre. „Katteviljaga külvidel sõltus biomassi suurus ja mulda tagastatava süsiniku ja lämmastiku kogus ädala moodustumisest, kasvuajast ja taimede konkurentsivõimest.“

Selgus, et võrreldes sügisese künniga suurenes haljasväetiste kevadise sissekünni järgselt järelkultuuri saak, kuid kevadkünni efekt ei ilmnenud kõikidel katseaastatel.

„Tuli välja, et vahekultuuride efektiivsus sõltub kasvatatavast kultuurist, kasvuperioodi pikkusest ja efektiivsete temperatuuride summast kasvuperioodil,“ sõnas Talgre.

Liblikõieliste kasvatamine allakülvidena parandas muldaviidava orgaanilise aine lämmastiku ja süsiniku suhet, mis aga loob paremad tingimused orgaanilise aine lagunemiseks mullas ja vähendab lämmastiku sidumist mullast mikroorganismide poolt.

Avalik kaitsmine toimub Tartus Baeri maja (Veski 4) seminariruumis. Doktoritöö juhendajad on Eesti Maaülikooli dotsent Enn Lauringson ja emeriitprofessor Hugo Roostalu ning oponent Dr. Vaclovas Boguzas (Assoc. prof. & vice dean of science and development; Faculty of Agronomy, Aleksandras Stulginskis University).