Tere omaniku Oliver Kruuda kinnitusel on Vene turg nende ekspordi keskmes. Läinud aastal müüs Tere oma toodangust koduturul 60% ning eksportis 40%. Vene turu osa moodustab ekspordist ligi poole ja kogutoodangust umbes 20%.

Piima varutakse jätkuvalt Eestist

“Ettevõtte eesmärgiks võiks olla ekspordi suurendamine lähiaastatel kuni 50% toodangust, millest Vene turu osa võiks moodustada 25%,” märkis Tere ASi kommertsdirektor Rene Varek.

Oliver Kruuda kinnitas, et toorpiima Venemaalt sisse tooma ei hakata – seda ei luba Euroopa Liidu seadused.

“Me ostame oma piima Eestist ja vähesel määral ka Leedust. See ei tähenda piima toomist Venest. Eelkõige annab kuulumine sellisesse liitu infot ja võimalust suhelda kolleegidega,” ütles Kruuda esmaspäevasel pressikonverentsil.

Ta lisas, et see ei käi mitte ainult Vene tööstuste kohta. Sojuzmoloko koondab ka tootjaid ning erialaliite ja sellega teevad koostööd nii välismaised kontsernid kui tehnoloogia arendajad.

Rene Varek lisas, et kuulumine Vene ühendusse aitab Terel idaturul võimalikke riske maandada, oma turundusplaane paremini kavandada ja ellu viia. “Liidu liikmed on ka kaubandusketid. Nende kaubanduskettidega, kes on liidus, on kergem asju ajada ja neis Tere kaupu müüa,” lootis Varek.

Küsimusele, kas sõpradest Venemaal on abi, kui Tere ja piimatootjate rahad sinna kinni jäävad, vastas Varek: “Kuna Venemaal on meil nüüd paremad kontaktid, arvan, et kuulumine Sojuzmolokosse aitab ka selles osas.”

Viimastel kuudel kõne all olnud hüpoteesi, kas head suhted Venemaaga võiksid päädida Tere müügiga, pressikonverents ei kinnitanud.

Investeeringud jäävad esialgu kodumaale

Kruuda rääkis ka võimalikest investeeringutest Eestis ning Venemaal. “Muidugi oleks hea, kui saaks Venemaale investeerida, aga meie oma tehased vajavad praegu raha,” ütles ta. Tere ASil on 4 tehast ja kõigepealt tuleb neis tootmine tulusamaks muuta.

“Tahaks viia piima töötlemise tootmispiirkondadele lähemale ning korraldada töö nii, et saaksime teha seda, mida turg nõuab, mitte seda, mille jaoks on hetkel tootmisvõimsused olemas,” selgitas Kruuda, käies välja mõtte Tallinna tehases tootmise lõpetamise kohta.

Samas märkis Rene Varek tulevikust rääkides, et kõik firmad tahavad areneda – nii vertikaalselt, horisontaalselt kui ka geograafiliselt.

Ta ütles, et ei välistaks tulevikus ei tütarettevõtte loomist ega investeerimist piimatootmisse.

“Meie tegime Terele ettepaneku astuda meie liikmeks. Oleme rõõmsad, et nad esimesena Baltikumis meie kutse vastu võtsid, ja loodame, et seda järgivad ka teised Baltimaade ettevõtted,” ütles Sojuzmoloko juhatuse esimees Andrei Danilenko.

“Kõik, mida Eestis nägime, oli maailmatasemel – nii farmid kui ka tehased – ja meil pole Eesti toodangu kvaliteedis mingeid kahtlusi,” kiitis külaline.

Venemaa võib tema sõnul praegu importida vabalt 8 miljonit tonni piimatooteid. Valgevene annab sellest 4, järelikult oleks võimalik müüa veel teist niisama palju. Kogu Baltikum suudaks anda 1,5 miljonit tonni.


Jaan Metsamaa, ASi Metsaküla Piim juht

Kas Eesti piimatootjad sellest otsest kasu saavad, et Tere AS Sojuzmolokosse kuulub, ei oska öelda. Ilmselt saab Tere ise tarbijate ringile lähemale ja saab rohkem infot Vene turust.

Terel on meile makseraskusi, kuid usun, et Vene turu osatähtsus ei ole hetkel määrav ja praegu raha maksmine Venemaa taga ei seisa.


Sojuzmoloko

- Asutatud 2008. aastal
- Koondab Venemaa ja Valgevene piimatootjaid ja -töötlejaid
- Eesmärgiks piimasektori huvide kaitsmine, piima tootmise ning töötlemise kvaliteedi tõstmine, igapäevase info jagamine piima- ja teraviljaturu kohta
- Liikmeid üle 3000, sealhulgas üle 2000 otseselt piimandusega seotud firma
- Koostööd tehakse ka välimaiste kontsernidega, nt Danone, DeLaval, Claas
- Tere AS on esimene Baltikumis tegutsev liige

Allikas: www.sojuzmoloko.ru