Vabariigi Valitsus kiitis heaks „Eesti maaelu arengukava 2007-2013“ muutmise

 (1)
                     
Maaleht
Vabariigi Valitsus kiitis heaks „Eesti maaelu arengukava 2007-2013“ muutmise

Vabariigi Valitsus kiitis tänasel istungil heaks Eesti maaelu arengu strateegia ja arengukava 2007-2013 muudatused, mis on oluline samm arengukava vahendite ära kasutamiseks programmiperioodi lõpuks.

Arengukavasse tehtavad peamised muudatused puudutavad eelarvete ümbertõstmist meetmete vahel ja uue alameetme lisamist arengukavasse.

„Tänaseks oleme maaelu arengukava rakendanud juba rohkem kui 5 aastat ja senise kogemuse põhjal on hästi näha, milliste meetmete puhul on vahendeid kasutatud vähem aktiivselt ning millised meetmed vajaksid lisavahendeid,“ ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „Eelarvete ümbertõstmine aitab tagada vahendite kasutamise programmiperioodi lõpuks ning seeläbi ka maaelu arengukava eesmärkide parema täitmise.“

Olulisemad muudatused MAK 2007-2013 meetmete eelarvetes on järgnevad:

- Meetme 1.3 “Nõuandesüsteemi ja -teenuste toetamine” kogueelarvet suurendatakse 600 000 euro võrra.
- Meetme 1.2 “Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine” kogueelarvet suurendatakse 5 miljoni euro võrra.
- Meetme 1.8 “Põllu- ja metsamajanduse infrastruktuur” kogueelarvet suurendatakse 6,4 miljoni euro võrra, millega kaasneb ka uue taotlusvooru lisandumine 2012. aasta oktoobris.
- Meetme 3.1 “Majandustegevuse mitmekesistamine maapiirkonnas” eelarvet suurendatakse 5 miljoni euro võrra ning meetme raames luuakse uus bioenergia-alaste investeeringute alameede.

Vahendid nimetatud meetmete eelarvete suurendamiseks tulevad arengukava siseselt seni vähem aktiivse rahakasutusega meetmete arvelt. Juuni lõpuks oli arengukava 935 miljoni euro suurusest eelarvest 81% kohustustega kaetud ning 59% ka reaalselt toetuse saajatele välja makstud. Arengukava vahendeid on võimalik kasutada kuni 2015. aasta lõpuni.

Valitsus on varasemalt muutnud arengukava viis ning strateegiat kolm korda.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maaleht - viimased uudised
Külad oma kuulsuste kannul
23. august 2014 17:02
Külad oma kuulsuste kannul
Mõnda maakohta külastades on tavaline küsimus, et kas siin ikka lapsi ka elab ja kooliharidust antakse. Viljandimaal Suure-Jaanis saavad mõlemad küsimused õnneks jaatava vastuse. Pildil joostakse võidu ümber Suure-Jaani järve.
Kui sul pole heliloojaid Kappe, olgu vähemalt Hugo Hommik, Romeo Mukk või Eve Loode, kellega võib uhkustada Suure-Jaani vald.
Üksmeel, mis hämmastas kogu maailma
Balti kett lookles Eestis enam kui 211 kilomeetrit Tallinnast Rapla ja Türi kaudu Viljandisse, sealt Eesti-Läti piirini.
23. augustil 1989 moodustatud inimkett läbi kolme Baltimaa kujunes enneolematult võimsaks ja selge sõnumiga aktsiooniks. See oli tee vabadusele.
Küsitlus: Millises paigas olite teie 1989. aasta 23. augustil? Loosime Facebookis välja kolm Maalehe termostassi! (20)
23. august 2014 08:50
Turgutus aiatööst väsinud kätele
Võtke lusikatäis meresoola, värskeid või kuivatatud roosi kroonlehti, 2–3 lusikat piimapulbrit ja paar tilka oliiviõli. Valage see kõik üle sooja veega ning leotage käsi paarkümmend minutit.
Kui jalad on väsinud, siis leiame ikka hetke, et istuda ja jalgu puhata. Samas ei tohiks ka oma käsi unarusse jätta.
Milline on parim ilm mõrvaks? (8)
22. august 2014 15:50
Milline on parim ilm mõrvaks?
Ilma mõju kuritegudele teadis ka staardetektiiv Sherlock Holmes. Selles filmikaadris käib võitlus elu ja surma peale: Holmes (Vassili Livanov) on vastakuti oma põhivaenlase James Moriartyga (Viktor Jefremov).
Kas õnnetustel ja kuritegudel on seost ilmaoludega, sellele aitab vastuseid leida kohtumeteoroloogia.
Maainimese peas sünnivad pöörased lood
Läsna külateatri etendus “Kriminaalne lugu Pulli pubis” on jõudnud kohta, kus rahvas näeb 500eurost.
Kuhjavere X külateatrite festivalil Viljandimaal meeldisid publikule eriti need lood, mille trupid olid ise välja mõelnud ja lavale seadnud.
Mesilaste vaenlased: ilm, kiskjad ja rumal mesinik
Heiki Luhaga samal ajal alustas mesindusega vanem vend Raul Luha (pildil). Sel hooajal on ta üheksalt perelt saanud 54 kilo mett ja loodab enne suve lõppu veel korraliku saagi saada
Geograafilise asukoha ja ilma kõrval mängivad meesaagi kujunemisel väga suurt rolli mesiniku oskused ja hoolsus.
Kui Eesti tudengeid napib, õpetame hoopis võõrkeeles
TTÜ keemia- ja materjali- tehnoloogia teaduskonna polümeermaterjalide instituudi puidutöötlemise õppetooli juhataja professor Jaan Kers ootab rohkem tudengeid.
Eesti soost tudengite vähesus eriti tehnilistel erialadel sunnib ülikoole üha rohkem tähelepanu pöörama välismaalaste üliõpilaseks värbamisele.
Suvised hädad kurgi ja tomatiga
Punane kedriklest on kasvuhoones kurgi hävitanud – kurk on kolletunud, lehed kuivanud ja kaetud kahjuri võrgendiga.
Sooja saabumisega tekkis paljudes kasvuhoonetes õhupuudus ning suur haigus- ja kahjurioht.