Vanad olijad, uued asjad

                     
Maaleht
Vanad olijad, uued asjad
Maamess 2012.
Foto: Raivo Tasso

Tänavu peavad oma 20. sünnipäeva mitmed ettevõtted, kes on Maamessil osalenud aastast aastasse.

Maamessil on tänavu juubel – üritus toimub juba 20. korda! Nii tutvustasid messi korraldajad juba mitu kuud ette, kui kutsusid ettevõtjaid ja külalisi taas Tartusse Eesti suurimale põllumajandusnäitusele.

Vastuseks küsimusele, kas mõni firma või organisatsioon on kõigil 20 korral messil osalenud, ei olnud Maamessi projektijuhil Margus Kikkulil vaja pikalt mõelda. Juubeliks said eeltööd tehtud, mehe vastus oli lühike: “Maaülikool.”

Vaid ühe aasta jagu jääb lühemaks Maalehe Maamessi-ajalugu.

Täiustatud kartulikorvid

Kikkuli sõnul oli selgi korral kohal päris palju firmasid, kes esimesestki messist osa võtsid. Kui mõningaid nimesid nimetada, siis peale maaülikooli veel Estre, Autra, Taure, Tamsalu EPT, Sami ja Elves. Mõnel on küll nimi aja jooksul muutunud, aga sisu ja tegevus jäänud samaks.

“Tuumikuks on olnudki 50–60 firmat, kes on enamasti alati kohal,” iseloomustas Kikkul messil osalejaid läbi aegade.

Igati loogiline, et need, kes olid end messile eksponeerima tulnud, püüdsid rahvale, võimalikele ostjaile, näidata midagi uut, mida pakkuda oli. Seepärast tundus ootamatu, et maaülikool meelitas külastajaid oma näitusealale mitte teadustööde, vaid kartulikorvidega.

“Pakume erilisi ergonoomilisi traatkorve, need on kerged ja ka mugavad, hea käes hoida,” selgitas Heiko Teern maaülikoolis tegutsevast kunsti- ja disainigrupist.

Metsamajanduse kolmanda kursuse tudeng ja samas disainigrupis oma loovust proovile panev Klaus Vinkman lisas, et kartulikorvi juures on oluline ka selle vastupidavus. Vahel tahetakse põllul korvile isegi istuda. “Oleme sellegi ära katsetanud, kannatab istumist küll,” kinnitas Vinkman.

Nii nagu jalgratast on läbi aegade edasi arendatud, nii saab Teerni ja tema mõttekaaslaste veendumusel ka kartulikorvi paremaks muuta, tegelda tootearendusega.

“Katsetame praegu eri lahendusi, näiteks kuidas korvi sisse võrku panna, et selle korviga ka marjul ja seenel käia,” arutles Teern, lisades, et arvamusi on saadud ka messilkäijatelt.

Sellest, et tegu on maaülikooli kunsti- ja disainigrupi liikmete asjaliku ettevõtmisega, annab tunnistust ka asjaolu, et Läänemaal Ristis asuv AS Lääne Risti on asunud tudengitega koostöö tulemusena neid korve juba tootma ning aianduspoodides müümagi.

“Me oleme ju lähedal, maateemalisi asju saame praktikutele hästi välja pakkuda,” pidas maaülikooli tudengite vastuvõtu peaspetsialist Tiiu Lille üheks põhjuseks, miks maaülikool ühtegi messi vahele pole jätnud. Tema ise on paarikümnest korrast vähemalt pooltel tutvustanud noortele või nende vanematele õppimisvõimalusi.

Seekord õpetasid maaülikooli õppejõud ja teadlased soovijatele messil mustika ja küüslaugu kasvatamist, andsid nõu loomahaiguste puhul ning vastasid energiaalastele küsimustele.

Tagasiside on vajalik

Märksõna “20” iseloomustas mitte üksnes Maamessi ja maaülikooli oma 20 osalemiskorraga. Sama märksõna kasutasid mitmed teisedki. “Tähistame tänavu oma tegutsemise 20. aastapäeva, esimese looma töötlemist alustasime 7. aprillil 1992,” rääkis Maalehele Otepää lihatööstuse Edgar rajaja ja juht Maie Niit.

Niidu sõnul alustasid nad toona kolmekesi, nüüd on lihatööstuses ametis 33 inimest. Maamessil ei käida väikese firmana küll tihti, kuid vähemalt kolme-nelja aasta tagant tahetakse end taas ka messil näidata ja oma toodetele uusi sõpru võita. Kulude kokkuhoiuks esinesid Valgamaa toidutootjad tänavu õlg õla kõrval ühises boksis.

Otepää lihatööstuse tehnoloog Maie Kütt hindab messidel käimisel oluliseks tagasisidet, vahetut suhtlemist tarbijaga. Aga samuti saab messidelt uusi kontakte kaubandusega, et oma müügivõimalusi laiendada.

“Näiteks Saaremaalt tunti siin meie vastu huvi, ehk jõuame oma toodetega ka saartele välja,” arutles Kütt.

Sarnaselt Otepää lihatööstusega peavad tänavu oma 20. sünnipäeva veel mitugi messil üles astunud ettevõtet. Olgu selleks siis põllumajandustehnika müüja AS A. Tammel, puidutöötlemisettevõtetele seadmeid müüv AS Hekotek, masinatööstusettevõte Same OÜ või siis elektrimootoritega tegelev AS Konesko.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maaleht - viimased uudised
Kohalikud on pahased, et vald eelistab uusasukaid
Misso mees Heinar Velkman oleks uute tulijate üle rohkem rõõmus, kui vesi oleks pandud sisse tema majja, mitte tühja naabermajja.
Samal ajal kui kogukondade ja omavalitsuste pilgud on pööratud uute maale kolijate poole, tunnevad praegused, et neid on unustatud.
Eesti mehed Islandil – Lemoga eesotsas
Teed, mida mööda Eesti mehed Islandil sõitsid, vonkelsid kui uss kiviklibu vahel.
Neljapäevaõhtuti kell 22.30 on ETV2 eetris matkasari “Eesti lipp ümber Islandi”.
Timmitud maitsega kaste pani toidukonkursi kinni
Tauno Laasik keedab Peipsimaa Kogukonnaköögis Lõuna-Eesti parimaks väikeettevõtte tooteks nimetatud Manu hõrku jõhvikakastet. Esialgu oli see mõeldud juustu kõrvale, siis aga selgus, et sobib hästi ka liha, kala ja pudruga.
Lihtsaid viise, kuidas Peipsimaa Kogukonna-köök või Saaremaalt Epi talust tõusta “Eesti parima toiduaine“ konkursil võitjaks.
Valge tüdruk Mustal Mandril, 10.
Gomas on laste koolivormiks valge pluus ning poistel sinised püksid ja tüdrukutel sinine seelik.
Ühel päeval satun instituudi ees vestlema noormehega, kes õpib ülikoolis psühholoogiat.
Mida oleks Asutava Kogu saadikutel öelda Eesti rahvale 95 aastat hiljem
Asutav Kogu tuli kokku 1919. aasta jüripäeval Estonia kontserdisaalis. “Tahame loota, et tänavune jüripäev uue lehekülje avab meie ajaloos ja uue ning õnnistusrikka ajajärgu alustab meie rahvale,” sõnas avakõnes August Rei.
1919. aasta aprillis kokku tulnud Asutav Kogu kujundas Eesti riigi näo ja andis tegevussuunised tulevastele põlvedele. Tollaseid protokolle lugedes võib veenduda, et rahvasaadikuil  oleks ka tänapäeval palju öelda.
Teadmisveerg Tuna & täna
24. aprill 2014 05:15
Juristi nõuanne
24. aprill 2014 05:15
Juristi nõuanne
Ivo Mahhov
Eesti rehielamu saab 1000!
24. aprill 2014 05:15
Eesti rehielamu saab 1000!
1723. aastal ehitatud Hiiumaa Kolga talu rehielamu, mis praegu asub Eesti Vabaõhumuuseumis.
Eesti Vabaõhumuuseum kavatseb tänavu tähistada rehemaja tuhandendat sünnipäeva. Ning sel eakal hoonetüübil läheb praegugi hästi!
Töövõimereformist on saanud kõva vägikaikavedu
Puuetega inimeste eest võitlev Tiina Kangro leiab, et töövõimereformi plaani on kabinettides valmis teinud inimesed, kes seda sihtrühma ei tunne.
Praeguse peaministri Taavi Rõivase algatatud töövõimereform läheb nii ametiühingute kui ka liikumispuudega inimeste liidu arvates liiga kulukaks ja ei pea tähtsaks inimest.
Varest võib võita puid maha võttes
Lihtne linnupeleti jätab targad linnud üsna ükskõikseks, ka pesa võivad nad kohe uuesti ehitada.
Künnivareseid ei tohi, nagu ka kõiki teisi linde, pesitsusajal häirida ega nende pesi lõhkuda. Aga mida siis teha?
Sõgelane, sadajalg ja muud mutukad
Vahtlane, kes on veidi vägisi oma vahumullist välja puksitud.
Lugu elukatest, kes inimese mugavusmullist tavaliselt välja jäävad
Visa eluvõitlus Arktikas
24. aprill 2014 05:15
Visa eluvõitlus Arktikas
Sadamateatri lavastuses “Kaks vana naist” peavad kogu loo dramaatilisuse välja mängima Maria Soomets ja Terje Pennie.
Velma Wallise jutt “Kaks vana naist” räägib 75- ja 80aastase naise võitlusest ellujäämise eest Alaskal. Sadamateatri lavastuses jääb aga loo dramaatilisus välja mängimata.
Sündide arv kukkus tänavu kõvasti
Uusi ilmakodanikke siiski sünnib – Kärt Blum tütar Sädeli ning veebruaris sündinud poeg Joonasega.
Jaanuarist märtsi lõpuni sündis Eestis mullusega võrreldes kahe korraliku maapõhikooli jagu ehk 182 last vähem.
Küsitlus: Kas esmaabi oskate anda?
KIVI LARMOLA