Vanad olijad, uued asjad

                     
Maaleht
Vanad olijad, uued asjad
Maamess 2012.
Foto: Raivo Tasso

Tänavu peavad oma 20. sünnipäeva mitmed ettevõtted, kes on Maamessil osalenud aastast aastasse.

Maamessil on tänavu juubel – üritus toimub juba 20. korda! Nii tutvustasid messi korraldajad juba mitu kuud ette, kui kutsusid ettevõtjaid ja külalisi taas Tartusse Eesti suurimale põllumajandusnäitusele.

Vastuseks küsimusele, kas mõni firma või organisatsioon on kõigil 20 korral messil osalenud, ei olnud Maamessi projektijuhil Margus Kikkulil vaja pikalt mõelda. Juubeliks said eeltööd tehtud, mehe vastus oli lühike: “Maaülikool.”

Vaid ühe aasta jagu jääb lühemaks Maalehe Maamessi-ajalugu.

Täiustatud kartulikorvid

Kikkuli sõnul oli selgi korral kohal päris palju firmasid, kes esimesestki messist osa võtsid. Kui mõningaid nimesid nimetada, siis peale maaülikooli veel Estre, Autra, Taure, Tamsalu EPT, Sami ja Elves. Mõnel on küll nimi aja jooksul muutunud, aga sisu ja tegevus jäänud samaks.

“Tuumikuks on olnudki 50–60 firmat, kes on enamasti alati kohal,” iseloomustas Kikkul messil osalejaid läbi aegade.

Igati loogiline, et need, kes olid end messile eksponeerima tulnud, püüdsid rahvale, võimalikele ostjaile, näidata midagi uut, mida pakkuda oli. Seepärast tundus ootamatu, et maaülikool meelitas külastajaid oma näitusealale mitte teadustööde, vaid kartulikorvidega.

“Pakume erilisi ergonoomilisi traatkorve, need on kerged ja ka mugavad, hea käes hoida,” selgitas Heiko Teern maaülikoolis tegutsevast kunsti- ja disainigrupist.

Metsamajanduse kolmanda kursuse tudeng ja samas disainigrupis oma loovust proovile panev Klaus Vinkman lisas, et kartulikorvi juures on oluline ka selle vastupidavus. Vahel tahetakse põllul korvile isegi istuda. “Oleme sellegi ära katsetanud, kannatab istumist küll,” kinnitas Vinkman.

Nii nagu jalgratast on läbi aegade edasi arendatud, nii saab Teerni ja tema mõttekaaslaste veendumusel ka kartulikorvi paremaks muuta, tegelda tootearendusega.

“Katsetame praegu eri lahendusi, näiteks kuidas korvi sisse võrku panna, et selle korviga ka marjul ja seenel käia,” arutles Teern, lisades, et arvamusi on saadud ka messilkäijatelt.

Sellest, et tegu on maaülikooli kunsti- ja disainigrupi liikmete asjaliku ettevõtmisega, annab tunnistust ka asjaolu, et Läänemaal Ristis asuv AS Lääne Risti on asunud tudengitega koostöö tulemusena neid korve juba tootma ning aianduspoodides müümagi.

“Me oleme ju lähedal, maateemalisi asju saame praktikutele hästi välja pakkuda,” pidas maaülikooli tudengite vastuvõtu peaspetsialist Tiiu Lille üheks põhjuseks, miks maaülikool ühtegi messi vahele pole jätnud. Tema ise on paarikümnest korrast vähemalt pooltel tutvustanud noortele või nende vanematele õppimisvõimalusi.

Seekord õpetasid maaülikooli õppejõud ja teadlased soovijatele messil mustika ja küüslaugu kasvatamist, andsid nõu loomahaiguste puhul ning vastasid energiaalastele küsimustele.

Tagasiside on vajalik

Märksõna “20” iseloomustas mitte üksnes Maamessi ja maaülikooli oma 20 osalemiskorraga. Sama märksõna kasutasid mitmed teisedki. “Tähistame tänavu oma tegutsemise 20. aastapäeva, esimese looma töötlemist alustasime 7. aprillil 1992,” rääkis Maalehele Otepää lihatööstuse Edgar rajaja ja juht Maie Niit.

Niidu sõnul alustasid nad toona kolmekesi, nüüd on lihatööstuses ametis 33 inimest. Maamessil ei käida väikese firmana küll tihti, kuid vähemalt kolme-nelja aasta tagant tahetakse end taas ka messil näidata ja oma toodetele uusi sõpru võita. Kulude kokkuhoiuks esinesid Valgamaa toidutootjad tänavu õlg õla kõrval ühises boksis.

Otepää lihatööstuse tehnoloog Maie Kütt hindab messidel käimisel oluliseks tagasisidet, vahetut suhtlemist tarbijaga. Aga samuti saab messidelt uusi kontakte kaubandusega, et oma müügivõimalusi laiendada.

“Näiteks Saaremaalt tunti siin meie vastu huvi, ehk jõuame oma toodetega ka saartele välja,” arutles Kütt.

Sarnaselt Otepää lihatööstusega peavad tänavu oma 20. sünnipäeva veel mitugi messil üles astunud ettevõtet. Olgu selleks siis põllumajandustehnika müüja AS A. Tammel, puidutöötlemisettevõtetele seadmeid müüv AS Hekotek, masinatööstusettevõte Same OÜ või siis elektrimootoritega tegelev AS Konesko.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maaleht - viimased uudised
Mehed, mõelge rohkem tervisele!
Kord või paar nädalas ujula külastamine tuleb kasuks iga mehe tervisele.
Kui 2007 oli meie meeste keskmine eluiga 67 eluaastat, siis nüüdseks on see ületanud 70 aasta piiri.
Kihnu naise päev maksab 100 eurot
SA Kihnu Kultuuriruum juhataja Mare Mätas hakkas väsima üheks saare ning tema kultuuri elavaks sümboliks olemisest. Nüüd leidis ta abinõu, kuidasmoodi tema ja ta võrgustiku inimeste piiritu lahkus ka millekski materiaalseks muuta.
Kui lähed Kihnu saarele ja soovid seal muu hulgas veeta päevakese ühes Uiõ-Matu Marega ehk Mare Mätasega, pane sada eurot kõrvale.
Unistus raudtee-Eestist: rööpad igasse tõmbekeskusse
Sõjaeelse Eesti Vabariigi ajal ehitatud raud- teedest tähtsaim on tänaseni kasutusel olev Tartu–Petseri (Koidula) lõik.
Kui kõik raudtee ehitamise plaanid oleks teoks tehtud ja kõik ehitatud raudteed alles, võiksime rongiga sõita peaaegu igasse tõmbekeskusse.
“Tuna & täna” päevakild: 18.04.2014
Tunne Euroopat. Palju teab eestlane Euroopa riike?
Head voldemaripäeva!
Traktor Massey Ferguson MF 7600 seeria
Massey Ferguson sammub esireas kütuse- ja keskkonnasäästu võimaldava SCR-tehnoloogia arendamises – heitgaasid suunduvad uuesti silindrisse, mistõttu mootori ülekuumenemise oht on väiksem.
Seeriasse MF 7600 kuulub üheksa mudelit, millest igaühele on saadaval kolm eri taseme ja käigukastiga varustust, et need võimalikult hästi vastaksid põllumehe ja kasutaja soovidele.
Pensionäride ühiskoduga uuele ringile
Olga Tarto koos Meeksi vallavanema Aleksandr Suvoroviga Mehikoormas tulevast pensionäride ühiskodu vaatamas.
Kuna odava hooldekodu rajamine Missos lendas vastu taevast, leidis Olga Tarto oma südamesoovi teostamiseks uue koha Mehikoormas.
Uus MAK ei rakendu valudeta
17. aprill 2014 16:57
Uus MAK ei rakendu valudeta
Eesti Põllumeeste Keskliidu maakondlikud arvmusliidrid Saku mõisas koosviibimisel ja plaanide pidamisel. Paremal Juhan Särgava.
Juhan Särgava, kes mahetootjana on tõusnud ka Eesti Põllumeeste Keskliidu presidendiks, on tuleviku suhtes … mõõdukalt optimistlik.
Miljard eurot – on seda vähe või palju?
Põllumehe liisinguintressimäärad on teiste sektorite klientide laenude intressimääradest oluliselt madalamad.
Eesti reaalne majanduskasv 2013. aastal oli, võrreldes aasta varasemaga, +0,8%, nominaalhindades 18,4 miljardit eurot.
Mis on mulla happesus? (1)
17. aprill 2014 09:00