17 kriimsilma pääses püssi eest
Kokku kütiti tänavusel jahihooajal keskkonnaameti teatel 38 hunti ning kaks ilvest. Küttimata jäi lubatud hulgast 17 hunti ja üks ilves.
Keskkonnaameti jahinduse peaspetsialist Jaan Ärmus sõnas, et väljastatud lubade arv märgibki loomade hulka, keda võib küttida, mitte kohustust igal juhul kõik load realiseerida.
“Tänavu ei olnud kõikjal muidugi ka lumeolud hundijahiks soodsad,” nentis ta. Ärmuse sõnul on võimalik hundi küttimiseks luba taotleda ka väljaspool hooaega, kui hunt muutub kahju tehes kogukonnale nuhtluseks.
Tänavu kütiti kolm hunti väljaspool jahihooaega, neist kaks Saaremaal ja üks Hiiumaal.
Keskkonnaagentuuri ulukiseire osakonna juhataja Peep Männil sõnas, et Saaremaal oleks olnud hea lubatud limiit täis küttida, sest seal toimetavad kaks pesakonda ja kahjud on suured. “Praegu tundub, et vanad hundid jäid küttimata, ja võib arvata, et sealt tuleb kahjuteateid veelgi,” sõnas ta.
Männili sõnul pole viimasel kümmekonnal aastal kordagi kütitud lubatud hulka hunte ning tulemus on alati maakonniti erinev.
Lisaks Saaremaale õnnestus hundijaht hästi ka Võrumaal, kus huntide arvukus on suur ja küttimine läks lahti juba enne lume tulekut.
Võrumaa Jahimeeste Seltsi juhatuse esimees Mati Kivistik ütles, et kuigi DNA-analüüsid pole veel tulnud, võib arvata, et õnnestus küttida ka isendeid, kes on hundi ja koera järeltulijad. “Need on eriti julged ja neil pole inimese ees huntidele omast hirmu,” rääkis Kivistik.
Hundijahi tulemuse hindas ta heaks, sest Võrumaa hundikarjad on ammusest ajast osanud jahimeeste eest pagemiseks lipata kas Lätti või Venemaale.Üle-eelmisel hooajal oli huntide küttimise limiit 114, kütiti 78. Küttimislimiidid on kahanenud, sest Keskkonnaagentuuri andmetel on alates 2011. a langenud nii ilvese kui ka hundi arvukus.
Ilvest mandril ei kütitud
Nõnda oli lõppenud hooajal lubatud küttida kolm ilvest, kellest üks jäi tabamata. Ilveselimiit üle-eelmisel hooajal oli 17, kütiti 16.
Mõlemad ilvesed kütiti Vormsil, ainus mandrile antud luba läks Läänemaale, kus tegutsev ilves tegi lambaid murdes palju kahju.
Nutikat ilvest tabada siiski ei õnnestunud. Peep Männili selgitusel sõltub ilvese käekäik otseselt metskitsede arvukusest.
“Nüüd on olnud paar pehmet talve ja kitsede arvukus tõusuteel − see mõjutab otseselt ilvese toidulauda, ning võib arvata, et neil hakkab samuti paremini minema,” sõnas Männil.
Kõik maakonnad hundiluba ei saanud. Valga- ja Viljandimaa jahimeestes tekitas see pahameelt ning piirkondades liikus talvel jutte nähtud suurtest hundikarjadest. Viljandimaal oli veebruaris ka üks segane seajaht, mille käigus võidi küttida hoopis hunti.
Keskkonnainspektsioon alustas juhtunu osas väärteomenetlust, mis praegu veel kestab. Pärast menetluse algatamist ütles keskkonnainspektsiooni Viljandimaa büroo juhataja Naima Täär ajalehele Sakala, et tegu on erandliku juhtumiga ning läbi aastakümnete on seni olnud vaid üks ebaseaduslik hundilaskmine.
Looma laipa ei leitud, kuid Keskkonnaagentuuri kiskjate seire peaspetsialist Marko Kübarsepp võttis sündmuskohalt DNA-proovi, mille järgi saab kindlaks teha, kas kütitud loom oli tõesti hunt.
Peep Männili sõnul võib arvata, et huntide salaküttimist tuleb küll ette, kuid tavaliselt ei saada sellele jälile. Viljandimaal liigub tema kinnitusel tõesti ka paar hundikarja, kuid Valgamaal on huntide arvukus väike.
Kahjusid lüüakse kokku
Eelmisel suvel ja sügisel pöördus Maalehe poole mitmel korral pahaseid talumehi, kelle lambakarjadest olid võsavillemid matti võtnud, kuigi lammaste kaitseks oli rajatud aedu ja soetatud valvekoeri. Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi ütles, et kiskjakahjude hüvitamise menetlemine veel käib ning lõplikest arvudest on vara rääkida.
“Võrreldes eelmise paari aastaga on huntide tekitatud kahjustused veidi suuremad Pärnumaal ja Järvamaal,” sõnas ta. Teistes maakondades ning Eestis tervikuna jäi huntide murtud lammaste arv viimaste aastate keskmise lähedale või oli väiksem.
Nii läks näiteks Võrumaal, Viljandimaal ja Lääne-Virumaal. Üle-eelmisel aastal hüvitas keskkonnaamet suurkiskjate tekitatud kahjustusi 121 332 euro ulatuses. Toona laekus keskkonnaametile kahjude hüvitamiseks 203 taotlust.
Ülevaade ulukite seisundi värsketest muutustest koos esmaste küttimissoovitustega antakse 2015. a ulukiseire aruandes, mis avaldatakse enne jaanipäeva.
| Huntide küttimine maakondades | ||
| Maakond | Limiit | Kütitud |
| Harjumaa | 4 | 4 |
| Hiiumaa | 5 | 3 |
| Järvamaa | 3 | − |
| Läänemaa | 3 | 2 |
| Põlvamaa | 4 | 4 |
| Raplamaa | 2 | 2 |
| Pärnumaa | 7 | 2 |
| Saaremaa | 12 | 9 |
| Tartumaa | 4 | 3 |
| Võrumaa | 11 | 9 |
| KOKKU | 55 | 38 |
