Erikütuse keeld halvab metsatöid
Erametsaportaali foorumis arutavad mehed:
“Kas kellelgi on toll juba metsas käinud kütet kontrollimas?”
“Usinalt käiakse. Tee peal nad ei passigi enam, vaid sõidavad džiibiga kohe metsa.”
“Meie firmat just kontrolliti. Kuna juhtusin kodu lähedal töötama, siis võeti ette ka kõik masinad õue pealt. Üleminekuaega ei ole – kohe trahv.”
Asi on niisiis selles, et tänavu 1. jaanuarist ei või enam metsatööl masinates vähendatud aktsiisimääraga erimärgistatud ehk nn sinist kütust kasutada. Vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmisega võttis Riigikogu selle võimaluse ära masinatelt ja mootorsõidukitelt, “mida ei ole lubatud kasutada liiklemiseks avalikult kasutataval teel ja mida kasutatakse kaevandus-, metsandus- või ehitustöödel” ja paiksetelt mootoritelt.
Metsaomanik ei raiu
Detsembris ennustasid ettevõtjad, et uus kord kütusega muudab olukorra metsas keerulisemaks ja nii on ka läinud. Kuna puiduturu madalseis jätkub, on arvel nii-öelda iga sent. Ülestöötaja maksab kütuse eest rohkem kui mullu ja sellega seoses on kasvanud ülestöötamisteenuste hinnad keskmiselt euro tihumeetri pealt.
Madalate puiduhindade tõttu saab metsaomanik nagunii metsa müües vähem tulu. Nüüd kui ülestöötamise eest tuleb rohkem maksta, otsustavad omanikud järjest sagedamini raie hoopis edasi lükata. Nii jääb metsa ülestöötajatel tööd vähemaks.
Lääne-Virumaa metsaettevõtja Raul Vahter nimetab Riigikogu seadusemuudatust metsanduse konkurentsivõime vähendamiseks. “Metsanduses on niisugused otsused seotud terve sektoriga. Kui üks lüli lükatakse konkurentsist välja, kannatavad ka kõik teised,” ütles Vahter.
Puhas raha kogumine
Raul Vahter arutles, et kui riik mingil põhjusel astub sammu, mis ettevõtjate konkurentsis olekut kahjustab, oleks loogiline järgmine käik, mis nad sinna konkurentsi tagasi aitaks.
Metsanduses võiks tema arvates selleks käiguks olla raskeveokite massipiirangu leevendamine. “Ülestöötamishinna saaks natuke odavamaks, kui on teada, et vedudega saab selle raha tagasi. Sedakaudu suureneks taas ka metsaomanike huvi raietöid tellida,” rääkis Vahter.
Paraku ei tema ega mitu teist ettevõtjat riigi niisugust sammu enam pigem ei usu. Kütuseaktsiis on Raul Vahteri sõnul minetanud algse tähenduse, mille järgi teedel sõitjad peavad aktsiisi maksma, et saada raha teede parandamiseks.
“See, et aktsiisi peab maksma nende masinate kütuse pealt, millega maanteedel ei sõideta, näitab, et seda kogutakse hoopis riigikassa täitmiseks ja kulutamiseks kusagil mujal,” arutas Vahter, kirjeldades, et ilmselt nähti head raha kogumise kohta pärast seda, kui metsandus 2010. aastal muist valdkonnist paremini masust jalule tõusis.
Selline käik on Vahteri sõnul ebaõiglane ning vähendab metsaettevõtjate motivatsiooni tegutseda. Teisalt toob sinise kütuse kaotamine metsa moonutatud konkurentsi.
Vahter selgitas, et ikka võib juhtuda, et keegi riskib ja kasutab metsas erimärgistatud kütust. See võimaldab odavamat teenust pakkuda. Seaduskuulekamad ettevõtjad on kohe kehvemas seisus, sest ajal mil hinnad on nii tundlikud nagu praegu, võib hinnapakkumistel väikegi hinnavahe muutuda määravaks.
Et moonutatud konkurentsi ei oleks, on vaja metsa enam kontrolli. Selleks peaks riik rohkem ametnikke palkama, milleks tuleb ka rohkem raha kulutada...
“Tundub, et juba ongi rohkem kontrolle. Lisaks keskkonnainspektoritele on asunud tolliametnikud raielanke külastama,” ütles Vahter, märkides, et talle meeldinuks rohkem endine ausa konkurentsi olukord.
Veebilehe auto24.ee foorumis meenutatakse vanu kütusehindasid. Mees, kes oma sõnul oli 1992. aastal kütusemüüja, ütleb, et esimene hind kroonides oli bensiinil 1 kroon ja diislikütusel 80 Eesti senti. Aastaks 1994 oli diislikütuse hind
2 krooni ja bensiinil 2.50.
1994 maksis diislikütus seega 13 eurosenti, nüüd 1.41 eurot ehk kütus on rohkem kui 10 korda kallim.
Pärnumaa ettevõtja Mihkel Jürisson võrdles, et näiteks kasepaberipuit maksis pärast krooni tulekut 25.60 eurot tm, nüüd keskmiselt 38 €/tm ehk muutus on 1,5kordne. Ülestöötamine koos väljaveoga maksis näiteks 1997. aastal 7.40 €/tm, nüüd 9.60 €/tm – muutus on 1,3kordne...
10kordne kütuse hind
“Päris keeruline on välja tulla, kui sisendhindades on toimunud kümnekordne hinnatõus, kuid müügi poolel on see ainult 30–50 protsenti. Kütus on muutunud tehnika kasutamisel üheks suurimaks kuluallikaks,” märkis Jürisson.
Mihkel Jürisson lisas, et eelkõige puiduturu madalseisu tõttu ta vahepeal raietega ligi viis kuud ei tegelnudki. Praegu raiub jälle, kuid elu on keeruline.
Samal ajal on riik järelevalvet veelgi tugevdanud. Näiteks on nüüd ka Paldiski sadamas metsaveokite jaoks teedele autokaalud üles seatud...
* * *
Kui kõik kuuldud jutud kokku võtta, on olukord umbes selline, et Eestis hoitakse kramplikult kinni teedel liikuvate raskeveokite massipiirangust, mis naaberriikide omaga võrreldes on palju karmim. Samal ajal korjatakse usinalt trahvisummasid kõigilt, kelle koorem raskem on.
Nüüd on poliitikud tekitanud sama olukorra metsas – täishinnaga kütus, mis ettevõtjail kohati hinge kinni nöörib, ja lauskontroll, et igalt eksijalt trahviraha kätte saada.
KOMMENTAAR
OTT OTSMANN
Eesti Metsa- ja Puidu-tööstuse Liidu tegevdirektor
Tuleb juhtida tähelepanu sellele, et 1. jaanuarist jõustunud seadusemuudatuse seletuskirja järgi oli kavas nende valdkondade puhul, kus soodustus alles jääb, esitada 2011. aasta jooksul ettepanekud kütuse erimärgistusest loobumiseks ja toetusskeemide rakendamiseks.
Tegelikult neid ettepanekuid ilmselt ei tehtud, sest erimärgistatud kütused on jätkuvalt turul olemas ja olukord on võrreldes endisega palju segasem.
Eelnõu seletuskiri ütles ka, et seaduse muutmise eesmärk on vähendada administreerimiskulusid ja halduskoormust. Vaadates, mis sünnib tänavu, tundub, et läks vastupidi.
Tekib küsimus, miks oli vaja osal sektoritest erimärgistatud kütuste kasutamine lõpetada, jättes selle kütuse siiski käibele? Ja kas administreerimiskulud pole hoopis suurenenud?
Kui mullu seadusemuudatuse eelnõud arutati, esitasid hulga vastuväiteid erialaliidud, kelle tegevusalasid muudatus mõjutab, aga nende häält ei võetud kuulda.
Riigikogu rahanduskomisjonis kuulsime, et erimärgistusest loobumine on siiski kindel suund ja et metsasektoris võiks ehk hoopis lahendada ammuse massipiiranguprobleemi.
Küllap oli poliitikutel nii vaja öelda, et tülikatest vaidlejatest lahti saada, sest seda lahendust tänaseni ei ole. Loodame, et otsustajad arvestavad tekkinud olukorraga ja võtavad õigeid otsuseid vastu enne, kui tulevad tagasilöögid majandusele.
Üks metsaomanik ütles, et Eesti poliitikud teevad ikka suuri pingutusi, et oma riigi majanduslikku potentsiaali suretada.
