Kas vana aja märgid ei aita enam ilma ennustada?

 (2)
                     
Maaleht
Kas vana aja märgid ei aita enam ilma ennustada?
Allu Pärtel käib palju looduses ning leiab, et oluliste märkide silmamine on harjumuseks saanud.
Foto: Bianca Mikovitš

Loodust uurides ja loomi-linde jälgides võib isegi külmakraadidega sattuda metsas laksutava ööbiku peale.

Loodust oskab vaadelda ikka see, kes looduse keskel elanud, metsa- ja põllutööd teinud. Just sellised mehed on Mihkel Maala Viljandimaalt Saarepeedilt ja Allu Pärtel Raplamaalt Veliselt.

Mõlemad mehed ütlevad, et oluline on märke tähele panna, neid reastada ja üles kirjutada, ning mis peaasi – paljud asjad tuleb lihtsalt meeles pidada. Maala ja Pärtel kinnitavad, et nemad ei vaatle ilma, vaid loodust – loomade ja lindude käitumist, pilvede liikumist, tuule suunda, puude lehteminekut. Ja teevad seda suurest huvist ning oma lõbuks.

Avatud meeltega

Mihkel Maala juhib Riigimetsa Majandamise Keskuse Aimla looduskeskust ja peab loodusteadlikkuse levitamist väga tähtsaks.

“Eks need tööülesanded panevad juba paratamatult looduses liikuma ja silmi lahti hoidma,” ütleb Maala. “Meeled on ses suhtes avatud ja hästi treenitud.” Oma eriala ehk metsandust ta mingi muu ameti vastu igatahes ei vahetaks.

“Ma ei ütleks, et loodushääled mul selle ajaga selgeks on saanud, aga mõista neid proovin ikka ja alati, et millest mingi lind laulab või mõni loom räägib.” Asjatundmatule võib Maala sõnul näida, et lind niisama ajaviiteks siristab, aga tema on tähele pannud, et loomariik oma avaldustes on üpris ratsionaalne.

Loodusemärkide pealt n-ö teadlikult ilma ennustada pole ta siiani ette võtnud, aga eks üks ja teine tähelepanek on lihtsalt pannud mehe selles suunas mõtlema. Et kui kobras kannab endale usinalt talvemoona, või et kui mõnel jahiloomal on kõvasti pekki naha all, siis on loota pikka ja külma talve.

Aga selget pilti, milline saabuv suvi võiks tulla, ta öelda ei tihka. “Minule sobib kõik, tulgu see suvi milline tahes. Minu jaoks on kõik ilmad ilusad. Oleneb ju, kust kandi pealt seda vaadata.”

Allu Pärtel on eluaeg traktoristiametit pidanud, nüüd juba ammu pensionär, tegeleb mesindusega ja natuke ka põllupidamisega. Looduses ringi liikumist peab ta aga parimaks võimaluseks oma keha ja meeli ärksana hoida. Praegu mil läheb varakult valgeks, suundub Allu juba hommikul kell viis metsa äärde kõndima. Käib ära poolteist-paar kilomeetrit ning kogu päevaks on olemine hea ja kerge.

“Looduse vaatlemine on mulle kui põlisele põllumehele harjumuseks saanud. Mis ilmaennustamisse puutub, siis olen püüdnud ennustada mõni päev ette, et kas näiteks ülehomme sajab või mitte,” selgitab Allu.

Ta lisab, et on väga edukalt talve ennustanud lindude rände põhjal. See on sageli päris täppi läinud. “Ise ka olen imestanud vahel. Aga mingit ilmatarga aurat pole ma sellega küll külge saanud.”

Suve ennustada ei riski

Suve koha pealt eelistab Allu parem vait olla. Ütleb, et sellega on väga segased lood. Pealegi mõjutavad mehe sõnul ilma nii loodusereostus kui õhusaastatus. Ja mis väikese Eesti kohta kõige huvitavam – ilm võib ühel ja samal päeval eri paikades väga erinev olla.

“Olen proovinud suve ka vana aja märkide järgi ennustada, aga midagi pole välja tulnud. Võib-olla need märgid uuel ajal ei maksagi enam midagi?” imestab Allu Pärtel.


Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maamajandus - viimased uudised
Haljava robotlaut valmis toetuste abita
Veterinaari haridusega Haljava OÜ loomakasvatusjuhi Aavo Mooste jaoks on esmatähtis lehmade heaolu.
Kuna PRIA laudaehituse toetusraha sai mitme aasta eest otsa ning piimahind langeb, on uued robotlaudad tänavu tõeline haruldus.
TIIT UUSOJA majandab Käina lahe ääres
“Saare peal kasumit ei teeni, aga kui päris kahjumisse jääks, siis lihaveiseid küll ei peaks,” teatab Ado-Tooma talu peremees Tiit Uusoja oma loomade juures Kassaris.
Ado-Tooma talu peremees Tiit Uusoja hooldab oma lihaveistega Käina lahe äärseid alasid Kassari maastikukaitsealal.
ANDRES TAMM on aretanud Eesti parima karja
“Tahan piimamajanduse arendamiseks ära kasutada kõiki võimalusi. Palju on veel juurde õppida, et paremini teha, edasi minna,” arutleb Andres Tamm.
Soone Farmi OÜ juhataja Andres Tamm Nõo vallast on aretanud oma holsteini tõugu piimakarja tootmisnäitajatelt üheks vabariigi parimaks. Karja väljalüps on juba ligi 12 400 kg lehma kohta aastas.
ARNE TAMM hooldab rannaalasid
23. oktoober 2014 05:15
ARNE TAMM hooldab rannaalasid
Arne Tamm majandab loodusega kooskõlas – hooldab lihaveistega kaitsealasid ja kaitseb seeläbi ka veelindude rändeteid.
Arne Tamm harib koos perega üle 900 ha maid ja karjatab lihaveiseid Haapsalu lahe ääres Silma looduskaitsealal.
ILMAR TEEVET viis tõusule Vändra OÜ piimanduse
“Investeerime ka uude põllutehnikasse, sest korraliku söödabaasita kõrgeid tulemusi ei saa,” selgitab Vändra OÜ juhataja Ilmar Teevet.
Vändra OÜ juhataja Ilmar Teevet on viimastel aastatel valmis ehitanud mitu laudakompleksi ja suurendanud piimakarja aastalüpsi enam kui 11 tonnini lehma kohta.
LIANA JA KARMO PÕDER: Meil on kokkuhoidev pere
“Oma talus on ikka parem töötada kui kusagil palgatööl. Kui on vaja, rabame hilisõhtuni, aga kui vaja, saab korralikult puhata ka,” on Karmo ja Liana Põder rahul.
Liana ja Karmo Põder peavad Antsla vallas Rimmi külas Ivaski talu, kus koos elab neli põlvkonda ja 50pealine piimakari lüpsab kvaliteetset juustupiima.
MARGOT SAARE käe all kosuvad lehmad, kanad ja jaanalinnud
“Alustasin jaanalinnu­kasvatusega, nüüd on ettevõtmisi palju juurde tulnud ja vastutus ka suurem,” ütleb Margot Saare. Pildil koos elukaaslase Eero Kurmiga Männituka talu jaanalinnu­kasvanduses.
25aastane Margot Saare juhib Pärnumaal OÜ Männituka Farmi, kus uues robotlaudas lüpsab sajapealine piimakari. Lisaks peab noor perenaine kanu ja jaanalinde.
KLIIMAMUUTUSED ja põllumajandus (2)
23. oktoober 2014 05:15
KLIIMAMUUTUSED ja põllumajandus
Martti Mandel põllumajandusministeeriumi taimekasvatussaaduste büroo peaspetsialist
Eesti põllumajanduse kasvuhoonegaaside heitkogus on viimastel aastatel kasvanud.
KONVERENTS “AASTA PÕLLUMEES 2014” Kes maksab Vene turu riskid?
“Eestil on vastavalt Euroopa Liidu reeglitele õigus põllumajandustootjaid riigieelarvest toetada 23 miljoni euro ulatuses,” selgitab põllumajandus- kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus. Seda raha ei taheta tootjatele anda.
Venemaale ekspordi peatamine on Euroopa Liidu turuhinnad
viinud langusesse, piima kokkuostuhinnad on kaotanud
kolmandiku ja tootjad kannavad lisakahjusid. Valitsus aga
ei soovi anda Eesti põllumajandustootjatele lisatoetusi.
Investeerime keskkonnasõbralikku tehnoloogiasse
“Keskkonnasõbralik majandamine sõltub paljuski põllumajandus- ettevõtete omanike ja juhtide arusaamadest keskkonnast ning nende hoiakutest loodushoidu,” tõdeb Silver Kuus.
Investeeringud Eesti põllumajanduse keskkonnasäästlikku majandamisse sõltuvad peamiselt neljast tegurist: ettevõtjate ja tarbijate hoiakutest, majanduslikust tasuvusest, riiklikest sunniregulatsioonidest ning investeerimistoetustest.
JÜRI ILVES peab maheveiseid ja pakub mahesnäkki
“Võistlemise maadlusmatil jätsin päevapealt, nüüd tegutsen Metsanurga talus,” on Jüri Ilves oma maheveiste keskel rahul.
Endine maadleja Jüri Ilves on rajanud Koeru valda
Metsanurga peretalu ning ehitanud maheliha tootmise tsehhi, kus valmistatakse mahesnäkki Vinnukas.
PIRET ALFTHAN kasvatab maatõugu lehmi
Piret Alfthan on võtnud suure piimakarja toimetamise kõrval südameasjaks hoida ja aretada ka maatõugu lehmi.
Parim maakarjakasvataja Piret Alfthan on tõstnud Massiaru põllumajanduslikus osaühingus (POÜ) maatõugu lehmade aastalüpsi 8700 kiloni.
PEETER ALEP juhib tipptasemel piimatootmist
“Mais parandab piimaandi ja teeb ka söödaratsiooni odavamaks, samas tänavuse jaheda suve tõttu jäi maisi kasv meetri jagu lühemaks,” ütleb Põlva Agro OÜ juhataja Peeter Alep.
Põlva Agro OÜ kauaaegne agronoom ja praegune juhataja Peeter Alep kinnitab, et viimastel aastatel on tema põhitöö loomakasvatus ning piimakarja kõrge taseme hoidmine.
Range toiduohutus jätab tarbija praest ilma
Urmas Sepp peab tukkuvale pullikesele selgeks tegema, et nüüd tuleb paar sammu edasi astuda ja siis võib edasi magada.
Eestis ei tohi lihaveist müügiks tappa kodustes tingimustes. Samas võib suurte loomade tapamajja viimine olla absurdselt keeruline ja kulukas.
Praegu tasub pidada pigem lihaveiseid kui piimakarja
Harjumaa lihaveisekasvataja Jane Mättik on veendunud, et veiseliha hinnalangus õpetab paremini majandama: ellu jäävad need, kes oskavad kasumlikult toota ega sõltu ainult toetustest.
Samal ajal kui Eesti piimalehmi ähvardab Vene embargo laastav mõju, avanevad lihaveistele taas Türgi piirid. Sisse pääsevad siiski vaid head ja kindlat tõugu loomad.