Kas vana aja märgid ei aita enam ilma ennustada?

 (2)
                     
Maaleht
Kas vana aja märgid ei aita enam ilma ennustada?
Allu Pärtel käib palju looduses ning leiab, et oluliste märkide silmamine on harjumuseks saanud.
Foto: Bianca Mikovitš

Loodust uurides ja loomi-linde jälgides võib isegi külmakraadidega sattuda metsas laksutava ööbiku peale.

Loodust oskab vaadelda ikka see, kes looduse keskel elanud, metsa- ja põllutööd teinud. Just sellised mehed on Mihkel Maala Viljandimaalt Saarepeedilt ja Allu Pärtel Raplamaalt Veliselt.

Mõlemad mehed ütlevad, et oluline on märke tähele panna, neid reastada ja üles kirjutada, ning mis peaasi – paljud asjad tuleb lihtsalt meeles pidada. Maala ja Pärtel kinnitavad, et nemad ei vaatle ilma, vaid loodust – loomade ja lindude käitumist, pilvede liikumist, tuule suunda, puude lehteminekut. Ja teevad seda suurest huvist ning oma lõbuks.

Avatud meeltega

Mihkel Maala juhib Riigimetsa Majandamise Keskuse Aimla looduskeskust ja peab loodusteadlikkuse levitamist väga tähtsaks.

“Eks need tööülesanded panevad juba paratamatult looduses liikuma ja silmi lahti hoidma,” ütleb Maala. “Meeled on ses suhtes avatud ja hästi treenitud.” Oma eriala ehk metsandust ta mingi muu ameti vastu igatahes ei vahetaks.

“Ma ei ütleks, et loodushääled mul selle ajaga selgeks on saanud, aga mõista neid proovin ikka ja alati, et millest mingi lind laulab või mõni loom räägib.” Asjatundmatule võib Maala sõnul näida, et lind niisama ajaviiteks siristab, aga tema on tähele pannud, et loomariik oma avaldustes on üpris ratsionaalne.

Loodusemärkide pealt n-ö teadlikult ilma ennustada pole ta siiani ette võtnud, aga eks üks ja teine tähelepanek on lihtsalt pannud mehe selles suunas mõtlema. Et kui kobras kannab endale usinalt talvemoona, või et kui mõnel jahiloomal on kõvasti pekki naha all, siis on loota pikka ja külma talve.

Aga selget pilti, milline saabuv suvi võiks tulla, ta öelda ei tihka. “Minule sobib kõik, tulgu see suvi milline tahes. Minu jaoks on kõik ilmad ilusad. Oleneb ju, kust kandi pealt seda vaadata.”

Allu Pärtel on eluaeg traktoristiametit pidanud, nüüd juba ammu pensionär, tegeleb mesindusega ja natuke ka põllupidamisega. Looduses ringi liikumist peab ta aga parimaks võimaluseks oma keha ja meeli ärksana hoida. Praegu mil läheb varakult valgeks, suundub Allu juba hommikul kell viis metsa äärde kõndima. Käib ära poolteist-paar kilomeetrit ning kogu päevaks on olemine hea ja kerge.

“Looduse vaatlemine on mulle kui põlisele põllumehele harjumuseks saanud. Mis ilmaennustamisse puutub, siis olen püüdnud ennustada mõni päev ette, et kas näiteks ülehomme sajab või mitte,” selgitab Allu.

Ta lisab, et on väga edukalt talve ennustanud lindude rände põhjal. See on sageli päris täppi läinud. “Ise ka olen imestanud vahel. Aga mingit ilmatarga aurat pole ma sellega küll külge saanud.”

Suve ennustada ei riski

Suve koha pealt eelistab Allu parem vait olla. Ütleb, et sellega on väga segased lood. Pealegi mõjutavad mehe sõnul ilma nii loodusereostus kui õhusaastatus. Ja mis väikese Eesti kohta kõige huvitavam – ilm võib ühel ja samal päeval eri paikades väga erinev olla.

“Olen proovinud suve ka vana aja märkide järgi ennustada, aga midagi pole välja tulnud. Võib-olla need märgid uuel ajal ei maksagi enam midagi?” imestab Allu Pärtel.


Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Registreeritud (0) Anonüümne (2)
Jäta kommentaar
või anonüümseks kommenteerimiseks vajuta siia
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

Maaleht - viimased uudised
“Tööstused lubasid algul maksta toorpiima eest euroliidu keskmist hinda, hiljem aga nõuti lepingute ümbertegemist Eesti keskmise hinna järgi, või muidu ähvardati piima kokkuost ühepoolselt lõpetada,” kirjeldab piimandusturgu tootja vaatevinklist Raivo Mus
“Tööstused lubasid algul maksta toorpiima eest euroliidu keskmist hinda, hiljem aga nõuti lepingute ümbertegemist Eesti keskmise hinna järgi, või muidu ähvardati piima kokkuost ühepoolselt lõpetada,” kirjeldab piimandusturgu tootja vaatevinklist Raivo Musting.
Eesti piimatöötlussektori ülevaatest selgub, et tööstused teenisid vaatamata Vene sanktsioonidele
2014. aastal 392,9 miljonit eurot müügitulu ning kasum suurenes üle 70 protsendi.
RMK metsaistutus Kirde regiooni metsades
RMK tänavukevadine metsakülv Kirde regioonis. Sama tööd tehakse teenustööna ka erametsaomanikele. Rahaliselt on metsa külvamine istutamisest üldiselt odavam, kuid metsa kasvamahakkamist tuleb muidugi kauem oodata.
Keskkonnaministeeriumi asekantsel Marku Lamp on seda meelt, et ka tuleviks saavad meil olema kaitsealused metsad, sellised, kus inimene looduse arengusse üldse ei sekku, aga ka sellised metsad, kus inimene on juba kord sekkunud ning kus mets vajab seda inimesepoolset sekkumist ka edaspidi.
“Patsient võiks tulla konsultatsioonile korrektsiooniks juba siis, kui veenilaiendid on alles kosmeetilises faasis – siis on kõige lihtsam haigust kontrolli alla saada,” selgitab dr Palmiste.
“Patsient võiks tulla konsultatsioonile korrektsiooniks juba siis, kui veenilaiendid on alles kosmeetilises faasis – siis on kõige lihtsam haigust kontrolli alla saada,” selgitab dr Palmiste.
Valutavad ning pundunud veenilaiendid võivad anda märku sellest, et organismi laastab mõni tõsisem tervisehäire.
Ühistu aitab taimed metsa tuua
17. aprill 2015 13:37
23-01-2012-Tarmo-Lees-002
Tarmo Lees peab ühistute rolli metsataimede ühishangete korraldamisel väga oluliseks. Ta on seda meelt, et tulevikus peaksime uuenduses kasutama ainult Eestimaal kasvatatud metsataimi.
Metsataimede ühishangetes osalevate ühistute esindajana märkis Tarmo Lees Keskühistust Eramets tänasel metsauuenduskongressil, et metsaühistute aktiivsema tegevuse alguseks sh. ka taimede ühisel omandamisel võib lugeda aastat 2009.
RMK metsaistutus Kirde regiooni metsades
RMK kasvatab oma vajadusteks taimed põhiliselt oma taimlates. Pildil sügavkülmutusest tulnud männitaimed, mis praegu kasvavad juba nädalajagu aega Sõmeru Soodla metsade keskel.
Täna Tartus toimuval metsauuendamise seminaril rääkis Keskkonnaameti metsauuenduse peaspetsialist Eda Tetlov metsataimede kvaliteedist, kättesaadavusest ja seemnevaru olukorrast.