Mõlemad mehed ütlevad, et oluline on märke tähele panna, neid reastada ja üles kirjutada, ning mis peaasi – paljud asjad tuleb lihtsalt meeles pidada. Maala ja Pärtel kinnitavad, et nemad ei vaatle ilma, vaid loodust – loomade ja lindude käitumist, pilvede liikumist, tuule suunda, puude lehteminekut. Ja teevad seda suurest huvist ning oma lõbuks.

Avatud meeltega

Mihkel Maala juhib Riigimetsa Majandamise Keskuse Aimla looduskeskust ja peab loodusteadlikkuse levitamist väga tähtsaks.

“Eks need tööülesanded panevad juba paratamatult looduses liikuma ja silmi lahti hoidma,” ütleb Maala. “Meeled on ses suhtes avatud ja hästi treenitud.” Oma eriala ehk metsandust ta mingi muu ameti vastu igatahes ei vahetaks.

“Ma ei ütleks, et loodushääled mul selle ajaga selgeks on saanud, aga mõista neid proovin ikka ja alati, et millest mingi lind laulab või mõni loom räägib.” Asjatundmatule võib Maala sõnul näida, et lind niisama ajaviiteks siristab, aga tema on tähele pannud, et loomariik oma avaldustes on üpris ratsionaalne.

Loodusemärkide pealt n-ö teadlikult ilma ennustada pole ta siiani ette võtnud, aga eks üks ja teine tähelepanek on lihtsalt pannud mehe selles suunas mõtlema. Et kui kobras kannab endale usinalt talvemoona, või et kui mõnel jahiloomal on kõvasti pekki naha all, siis on loota pikka ja külma talve.

Aga selget pilti, milline saabuv suvi võiks tulla, ta öelda ei tihka. “Minule sobib kõik, tulgu see suvi milline tahes. Minu jaoks on kõik ilmad ilusad. Oleneb ju, kust kandi pealt seda vaadata.”

Allu Pärtel on eluaeg traktoristiametit pidanud, nüüd juba ammu pensionär, tegeleb mesindusega ja natuke ka põllupidamisega. Looduses ringi liikumist peab ta aga parimaks võimaluseks oma keha ja meeli ärksana hoida. Praegu mil läheb varakult valgeks, suundub Allu juba hommikul kell viis metsa äärde kõndima. Käib ära poolteist-paar kilomeetrit ning kogu päevaks on olemine hea ja kerge.

“Looduse vaatlemine on mulle kui põlisele põllumehele harjumuseks saanud. Mis ilmaennustamisse puutub, siis olen püüdnud ennustada mõni päev ette, et kas näiteks ülehomme sajab või mitte,” selgitab Allu.

Ta lisab, et on väga edukalt talve ennustanud lindude rände põhjal. See on sageli päris täppi läinud. “Ise ka olen imestanud vahel. Aga mingit ilmatarga aurat pole ma sellega küll külge saanud.”

Suve ennustada ei riski

Suve koha pealt eelistab Allu parem vait olla. Ütleb, et sellega on väga segased lood. Pealegi mõjutavad mehe sõnul ilma nii loodusereostus kui õhusaastatus. Ja mis väikese Eesti kohta kõige huvitavam – ilm võib ühel ja samal päeval eri paikades väga erinev olla.

“Olen proovinud suve ka vana aja märkide järgi ennustada, aga midagi pole välja tulnud. Võib-olla need märgid uuel ajal ei maksagi enam midagi?” imestab Allu Pärtel.