MAALEHE FOTOD: Naisküttide viies kogunemine tõi korraliku saagi
„Jahis ainult naised“ on ettevõtmine, kus mehed jäävad koju ning üle Eesti sõidavad kohale naiskütid, et jahijuttu rääkida ja ühiselt korralik jaht ette võtta.
„Naised on tublid, väga distsiplineeritud ja korralikud,“ tunnustasid tulijaid Haapsalu jahiseltsi mehed, kelle juhtimisel laupäeval samme ja püsse seati.
Suur osalejate arv lubas luua tiheda paigutusega ajuliini, millest ühelgi loomal polnud võimalik läbi lipsata. Kokku kolmes ajus kütiti neli põtra ning jooksmas nähti nii kitsi kui sigu.
„Soomes on naisjahimehi paarkümmend tuhat, meil üle Eesti kolmesaja ringis,“ rääkis ürituse üks eestvedajaid Hegne Lump. Naiste ühisjahile oli end kirja pannud üle neljakümne õrnema soo esindaja.
Hegne Lump ütles, et aastatega on muutunud nii naiste endi kui ka ühiskonna suhtumine ning püssiga metsa minek ei ole enam ammu selline asi, kuhu naistel asja pole – temal endal on jahimehestaaži 18 aastat.
„Suhtumist on muidugi mitmesugust, kuid jaht on osa looduse tundmisest ning on osana loodusharidusest praegu näiteks ka Ameerikas kiiresti levimas,“ märkis Lump.
Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts arvas, et sellised ühisjahid on head, sest aitavad teotahet ülal hoida ja samuti saavad jahimehed omavahel suhelda ning infot vahetada.
„Muidugi pannakse teinekord meile pahaks, et teeme jahiga justkui loomadele liiga ning on neid, kelle meelest ei tohiks ühtegi pauku teha,“ sõnas Korts. „See suhtumine aga muutub kiiresti, kui enam autoga pole ohutu sõita ning loomade suur arvukus seab inimesed ohtu. Ei tahaks ju keegi mõnd täna kütitud põtra auto nina ees näha.“
„Jahis ainult naised“ läks Haapsalu jahiseltsi maadel meeleolukalt ja tegusalt. Eriti rõõmsad olid naised Valgamaalt, Viljandimaal ja Ida-Virumaalt, kus praegu seakatkuohu tõttu üldse ajujahti ei peeta.
Kütitud põtrade maod ja sooled jäävad metsa, neist saavad süüa väiksemad loomad. Kindlasti võetakse kaasa maks, sest kuni see pole pannil särisemas, polegi jahipäev nagu õiget punkti saanud.
