Metsanduse elutööpreemia saab Heino Kasesalu

                     
Maaleht
Metsanduse elutööpreemia saab Heino Kasesalu
Heino Kasesalu.
.

20. aprillil kuulutas Eesti Metsaselts välja tänavuse metsanduse elutööpreemia saaja. Paljude teenekate metsameeste seast valiti välja 1. aprillil oma 80. juubelit tähistanud Heino Kasesalu, kes on olnud maaülikooliga, Järvseljaga, metsandusliku kõrgharidusega ja metsateadusega seotud kogu oma töömehetee vältel.

Heino Kasesalu lõpetas EPA metsamajanduse eriala 1958. aastal ning siirdus seejärel Järvselja Õppe- ja Katsemajandi vanemmetsaülemaks. Tartus ZBI-s veedetud aastate (1961-1963) tulemusel valmis Kasesalul kandidaaditöö „Metsa ja mulla vahelised suhted ENSV nõmmemännikutes“ ning talle omistati teaduslik kraad 1972. aastal. 

Suure panuse andis Heino Kasesalu Järvseljale aastatel 1964-1998, töötades õppe- ja katsemetsamajandi direktorina. Sellel perioodil rajati metsakuivendusobjekte, Agali arboreetum, metsamaterjalide lõppladu, hulgaliselt metsakatsealasid ja võõrpuuliikide kultuure. Metsamajandi ajal valmisid ka Jahiloss, klubi, kauplus-söökla ja mitmed elamud.

Heino Kasesalu on osalenud dotsendina ülikooli õppetöös, õpetades metsanduse aluseid, metsakultuure ja dendroloogiat. Ta on väga hea ajaloo tundja nii Järvselja kohaliku ajaloo kui ka metsanduse, selle juhtfiguuride kui ka laiemalt metsanduse ja jahindusega seotud ajaloo osas.
Kasesalu on hinnatud väga hea loodusetundjana. Dendroloogina on tal selged puuliigid, aga samuti taime- ja loomaliigid, hästi valdab ta ka küllaltki keerukat metsakasvukohatüüpide ja mullaliikide määramist. Järvselja metsade ja kogu looduse tundjana on ta hinnatud ekskursioonijuht sealsete metsade tutvustamisel. Palju on ta rännanud ka ise: Kaug-Ida metsadest kuni Põhja-Ameerikani.

Ta on ka viljakas kirjamees. Pärast põhitöökohalt pensionile siirdumist on Heino Kasesalust saanud ajakirjade Eesti Jahimees ja Eesti Mets tunnustatud kaasautor. Tema sulest on ilmunud raamatuid Eesti metsanduse suurmeestest ning hulgaliselt kirjutisi Järvseljast, metsandusajaloost, jahindusest, metsakasvatusest ja dendroloogiast.

Aktiivse jahimehena on Kasesalu tunnustatud liidriks nii oma kohalikus jahiseltsis kui ka kogu Eesti juhtivates jahinduskogudes. Koos abikaasa Ainoga on ta olnud ääretult külalislahke Järvselja külaliste võõrustaja. Loodusesõbrad, metsamehed, jahimehed – kõik ühiste loodushuvidega külalised on alati olnud Järvseljal teretulnud. Võib väita, et viimane poolsajand on looduseinimeste mälus ja jutus kehtinud lahutamatu sõnapaar: Järvselja-Kasesalu.

Aktiivselt lööb Heino Kasesalu kaasa erumetsateenijate ühingus Hong ning Järvselja Jahiseltsis, talle on omistatud Eesti Metsaseltsi auliikme tiitel.

Käesoleva aasta maikuus toimub Heino Kasesalu juhtimisel ja Eesti Metsateenijate Ühingu organiseerimisel teemapäev võõrpuude kasvatamisest Järvseljal.

Metsanduse elutööpreemia annab kord aastas välja Eesti Metsaselts.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Registreeritud (0) Anonüümne (0)
Jäta kommentaar
või anonüümseks kommenteerimiseks vajuta siia
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

Maaleht - viimased uudised
SOE TALV: Kellel jääb raha alles, kellel aga saamata
Sverre Ploomipuu sõnul müüb ta oma aastasest küttepuukogusest kolmveerandi juba kevadel ja suvel, vaid hästi külmal talvel võib see pooleni küündida.
Tänu soojale talvele säästavad riik ja inimesed miljoneid eurosid. Ent alati on võitjate kõrval ka kaotajaid.
Naistepäeval sai kallistada kõiki naisi
Pidulikult naistepäevale pühendatud aktuselt ei puudunud kunagi tähtsatest riigitegelastest ja parteijuhtidest koosnev presiidium. 1982. aastal istusid presiidiumi esireas EKP Keskkomitee esimene sekretär Karl Vaino, ENSV Ülemnõukogu presiidiumi esimehe
Nõukogulik naistepäev arenes kroonulikust naistöökangelaste austamisest tavaliseks pidupäevaks, mil sugudevahelised barjäärid olid pisut madalamad kui muidu.
Tihe kadakavõsa on nagu elutu kõrb
Talunik Martin Kivisoo oli üks esimesi, kes haaras kinni võimalusest loopealseid taastama hakata ning loodab, et juba mõne aasta pärast võivad paljud inimesed muutustest rõõmu tunda.
Euroraha toel käib Eesti seni suurim tihnikusse kasvanud loopealsete puhastamine, et sealset rikkalikku taimestikku päästa ja anda avaratele rannakarjamaadele elulootus.
Riigikogu valimised 2015 Erras
Nii nad siis valima tulevad – Aino ja Hans Värk. Hans valimiskasti koju ei tellinud. Põhimõtteliselt.
Kohale tullakse tervisehädasid trotsides, raskuste kiuste nalja visates ning sedelitele kirjutatud kandidaatidesse tõsimeeli uskudes.
Nõustaja, kes särab põldudel
5. märts 2015 05:15
Nõustaja, kes särab põldudel
Tiiu Annuk veedab palju aega põldude l, olgu kevad, suvi, sügis või talv. Taimekahjuritest teab ta kõike, ent tunneb hästi ka taimede vajadusi.
Tiiu Annuk on naine, keda armastavad kõik Eesti põllumehed. Vähemalt need, kel midagi maha külvatud on.
E-Piim pidas suurtööstuse plaani
E-Piima juhatuse esimehe Jaanus Muraka sõnul vajab Eesti piimatööstus arenguhüppeks ka riigi ja Euroopa Liidu toetust.
Piimandusühistu E-Piim strateegiaseminaril võttis ühistu nõukogu eesmärgi rajada Eestisse piimatööstus, mis suudaks töödelda vähemalt tuhat tonni piima ööpäevas.