Kui metskitsede jooksuaeg haripunkti jõuab, algab lõputu tagaajamine. Kitsed võivad üksteise kannul silgata üle väljade või joosta lihtsalt ümber ühe põõsa või põõsatuti, nii et jooksurada sõtkutakse rohust paljaks. Tekivad nn sokuringid, mille radadesse kasvab hiljem noor teist tooni rohi. Inimesed on sokuringe ka ufode maandumispaikadeks pidanud.

Kitsed eelistavad tugevate sarvedega sokkusid valida ja nolgimad sokud peavad kurameerimist pealt vaatama. Kui nad lähenevad, saavad tunda kurameerija-soku väge – kõik lähenejad kihutatakse platsilt minema.

Kitsetalled, kes jooksuajaks on juba tublid kitsed, hoiavad ajal, mil emal pea laiali, omaette. On olnud ka juhtumeid, kus nendega on seltsinud keegi teine täiskasvanu, näiteks noor sokk.

Keskkonnaagentuuri tänavune ulukiasurkondade seire ülevaade näitab, et pärast raskeid lumetalvesid, mille järel metskitsede arvukus järsult langes, on see metsloom taas kosunud ja arvukus läheb jälle ülesmäge.