Paraad tuleb iga ilmaga

 (11)
                     
Maaleht
Paraad tuleb iga ilmaga
Kord on nüüd selline, et paraad toimub ka koerailmaga. Foto: MARKO MUMM

Taasiseseisvunud Eesti Vabariigis on kaitsejõudude paraad pakase tõttu ära jäänud vaid ühel korral, kindlasti läheb sel pühapäevalgi kõik plaanipäraselt.

Reeglina toimub paraad iga ilmaga ning kaitseväe juhataja võib karmide tingimuste puhul võtta vastu otsuse kas lühendada paraadi või muuta selle käiku.

Eesti taasiseseisvumise järel on 24. veebruaril kaitseväe paraad ära jäänud 2007. aastal. Kella 10 ajal hommikul oli tookord Tallinnas külma 16 kraadi. Kuna puhus veel ka vali tuul, keskmine kiirus 3,2 m/s, puhanguti 6,8 m/s, tekitas see 23kraadise tajutava temperatuuri ehk külmatunde.

Nii otsustatigi paraadist loobuda.

Algus lükatud keskpäevale

“Oleks paraad kella 10 asemel paar tundi hiljem alanud, saanuks see toimuda, sest ilm soojenes sedavõrd,” märgib major Madis Morel, kes pikki aastaid paraadide korraldamise juures tegev olnud. Nüüd algabki väliüritus keskpäeval.

2009. aastast ei kehti enam garnisonimäärustik, mis ütles, et paraadi ei korraldata, kui külma on tosinast kraadist rohkem, sest sõdur külma ei karda.

“Küll võib väga ekstreemsete ilmaolude puhul kaitseväe juhataja muuta selle ajalist pikkust ja käiku,“ selgitab Maalehele kaptenmajor Ingrid Mühling Kaitseväe Peastaabist.

Taasiseseisvumisaja esimene paraad peeti 1992. Seda mäletavate inimeste sõnul oli ilm ilus ja päikesepaisteline, temperatuur pisut üle nulli.

“Minu teada on 24. veebruaril ära jäänud ühtekokku kolm paraadi,“ ütleb Madis Morel.

Kahe aasta eest 24. veebruaril oli ilm väga külm, mistõttu president ei tervitanud iga üksust eraldi nagu tavaks, vaid paraadväljakul kõiki üksusi korraga. Nii pidid vähem külmetama ka pealtvaatajad.

Külma ei pelga pillimehedki. Paraku kardavad külma pillid. Vaskpillid kipuvad kümne miinuskraadi juures mängimast tõrkuma, nende mehaanilised osad lähevad lihtsalt jäässe. Nii on mitut puhku 24. veebruaril tulnud marssida kas rivitrummide või helikandjale salvestatud muusika saatel.

“Sel pühapäeval ollakse igaks juhuks valmis ka selleks, et väljakule pillimeestele soojustatud telk püsti panna, kuid ilmaprognoosi järgi seda vist vaja ei lähe,” ütleb Morel.

Mõnus talveilm

Kui ilm ilus, saavad paraadi pealtvaatajad nautida ka Eesti ja liitlaste lennuvahendite ülelendu.

Lennud võivad ära jääda juhul, kui nähtavus on alla 5 km; reaktiivlennukite puhul on pilved madalamal kui 1500 jalga (ca 450 m); propellerlennukite ning kopterite puhul 1000 jalga (ca 300 m) või siis tiheda lumesaju korral.

Aasta eest jäid Tartus NATO lennukid igatahes rahval nägemata. Põhjus selles, et pilvepiir oli nii madalal ja lennukõrgus tiivulistel selline, et maapinnalt polnuks neid näha. Lihtsalt mürina pärast ei olnud mõtet neil õhku tõusta.

Kolmapäevase ilmaprognoosi kohaselt peaks seekord paraadi ajal Tallinnas olema pilves selgimistega ja olulise sajuta ilm. Külma kolme-nelja kraadi ringis ja puhub nõrgapoolne kagutuul.



PARAADI ILM24. veebruar

Aasta    Temperatuur (°C)

    kell 11   
1992    +0,5   
1993    -0,1   
1994    -5,1   
1995    +2,0   
1996    -4,2   
1997    +4,2   
1998    -1,0   
1999    -3,9   
2000    -6,1   
2001    -12,7   
2002    +0,6   
2003    -2,7   
2004    -2,8   
2005    -7,3   
2006    -3,2   
2007    -14,2   
2008    +1,7   
2009    -5,0   
2010    -8,9   
2011    -17,2   
2012    +0,3    

Allikas: EMHI

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maamajandus - viimased uudised
Kes on Eesti ebaküdooniakuningas? (1)
31. oktoober 2014 07:54
Kes on Eesti ebaküdooniakuningas?
Tartu linna piiril elav Valdur Soop on tõenäoliselt Eesti suurim ebaküdooniakasvataja.
Eestis kasvatatakse ebaküdooniat ehk põhjamaist sidrunit
vaid mõnel hektaril, kuid Lätis on see tõusev trend.
Mets on vaese mehe kasukas ja rikka mehe rahakott. Aga kes on rikas?
Lisaks pelgupaiga pakkumisele on mets eestlastele läbi aegade ka tõhusat leivakõrvast andnud. Tänavune rohke seeneaasta meelitas metsa needki, kes sinna ehk muidu teed ei leia.
Metsaelukate horde aitab ohjes hoida jaht ja ainult jaht
Õpitud erialalt küll ornitoloog ja bioloog Olav Renno on loodusega sina peal, eriti mis puudutab metsaelukaid. Ta usub, et peamiselt metsakahjustusi tekitavaid sõralisi peaks meie metsades olema mitu korda vähem. Aga ega siin muu eriti aita kui küttimine.
Metsaomanikud on teadupärast püsti hädas igasuguste metsaelukatega, kes arvavad, et värskelt kasvama pandud puulapsed on nende jaoks loodud toidulaud, mis kiiresti tuleb lagedaks süüa.