Paraad tuleb iga ilmaga

 (11)
                     
Maaleht
Paraad tuleb iga ilmaga
Kord on nüüd selline, et paraad toimub ka koerailmaga. Foto: MARKO MUMM

Taasiseseisvunud Eesti Vabariigis on kaitsejõudude paraad pakase tõttu ära jäänud vaid ühel korral, kindlasti läheb sel pühapäevalgi kõik plaanipäraselt.

Reeglina toimub paraad iga ilmaga ning kaitseväe juhataja võib karmide tingimuste puhul võtta vastu otsuse kas lühendada paraadi või muuta selle käiku.

Eesti taasiseseisvumise järel on 24. veebruaril kaitseväe paraad ära jäänud 2007. aastal. Kella 10 ajal hommikul oli tookord Tallinnas külma 16 kraadi. Kuna puhus veel ka vali tuul, keskmine kiirus 3,2 m/s, puhanguti 6,8 m/s, tekitas see 23kraadise tajutava temperatuuri ehk külmatunde.

Nii otsustatigi paraadist loobuda.

Algus lükatud keskpäevale

“Oleks paraad kella 10 asemel paar tundi hiljem alanud, saanuks see toimuda, sest ilm soojenes sedavõrd,” märgib major Madis Morel, kes pikki aastaid paraadide korraldamise juures tegev olnud. Nüüd algabki väliüritus keskpäeval.

2009. aastast ei kehti enam garnisonimäärustik, mis ütles, et paraadi ei korraldata, kui külma on tosinast kraadist rohkem, sest sõdur külma ei karda.

“Küll võib väga ekstreemsete ilmaolude puhul kaitseväe juhataja muuta selle ajalist pikkust ja käiku,“ selgitab Maalehele kaptenmajor Ingrid Mühling Kaitseväe Peastaabist.

Taasiseseisvumisaja esimene paraad peeti 1992. Seda mäletavate inimeste sõnul oli ilm ilus ja päikesepaisteline, temperatuur pisut üle nulli.

“Minu teada on 24. veebruaril ära jäänud ühtekokku kolm paraadi,“ ütleb Madis Morel.

Kahe aasta eest 24. veebruaril oli ilm väga külm, mistõttu president ei tervitanud iga üksust eraldi nagu tavaks, vaid paraadväljakul kõiki üksusi korraga. Nii pidid vähem külmetama ka pealtvaatajad.

Külma ei pelga pillimehedki. Paraku kardavad külma pillid. Vaskpillid kipuvad kümne miinuskraadi juures mängimast tõrkuma, nende mehaanilised osad lähevad lihtsalt jäässe. Nii on mitut puhku 24. veebruaril tulnud marssida kas rivitrummide või helikandjale salvestatud muusika saatel.

“Sel pühapäeval ollakse igaks juhuks valmis ka selleks, et väljakule pillimeestele soojustatud telk püsti panna, kuid ilmaprognoosi järgi seda vist vaja ei lähe,” ütleb Morel.

Mõnus talveilm

Kui ilm ilus, saavad paraadi pealtvaatajad nautida ka Eesti ja liitlaste lennuvahendite ülelendu.

Lennud võivad ära jääda juhul, kui nähtavus on alla 5 km; reaktiivlennukite puhul on pilved madalamal kui 1500 jalga (ca 450 m); propellerlennukite ning kopterite puhul 1000 jalga (ca 300 m) või siis tiheda lumesaju korral.

Aasta eest jäid Tartus NATO lennukid igatahes rahval nägemata. Põhjus selles, et pilvepiir oli nii madalal ja lennukõrgus tiivulistel selline, et maapinnalt polnuks neid näha. Lihtsalt mürina pärast ei olnud mõtet neil õhku tõusta.

Kolmapäevase ilmaprognoosi kohaselt peaks seekord paraadi ajal Tallinnas olema pilves selgimistega ja olulise sajuta ilm. Külma kolme-nelja kraadi ringis ja puhub nõrgapoolne kagutuul.



PARAADI ILM24. veebruar

Aasta    Temperatuur (°C)

    kell 11   
1992    +0,5   
1993    -0,1   
1994    -5,1   
1995    +2,0   
1996    -4,2   
1997    +4,2   
1998    -1,0   
1999    -3,9   
2000    -6,1   
2001    -12,7   
2002    +0,6   
2003    -2,7   
2004    -2,8   
2005    -7,3   
2006    -3,2   
2007    -14,2   
2008    +1,7   
2009    -5,0   
2010    -8,9   
2011    -17,2   
2012    +0,3    

Allikas: EMHI

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Registreeritud (0) Anonüümne (11)
Jäta kommentaar
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

Maaleht - viimased uudised
Mälupilte Mosambiigist 4.
25. jaanuar 2015 16:23
Mälupilte Mosambiigist 4.
Maja, kus autor Maputos viibides elas, on Mosambiigi mõistes lausa luksuslik, korraliku katuse, parkettpõrandate ja vannitoaga. Esiplaanil pererahva lapselaps Quinda.
Üheks Mosambiigi-kogemuse suurimaks plussiks pean seda, et sain võimaluse elada kohaliku pere juures, näha sealse tavalise perekonna igapäevaelu ning kõike selle juurde kuuluvat.
Muistsete lugude vägi ei vaibu (1)
24. jaanuar 2015 14:43
Muistsete lugude vägi ei vaibu
Filmimees Priit Tender käis oma silmaga vaatamas, ning dokumenteerimas seda kui müstilist maad, kus on sündinud sellised muinasjutud nagu “Ussinuumaja”.
Priit Tenderi ja Liivo Niglase dokumentaalfilm “Teekond ussinuumajani“ annab aimu, kui suur vägi peitub vanades lugudes.
6RS25APR05M7.jpg
SAMUEL GOLOMB
Tervis kogu eluks: Hildegardi tervendavad taimed
Aedpetersell (Petroselinum sativum) teeb head südamele. Peterselli-meevein on Saksamaal ja mujalgi Euroopas kõige soositum Hildegardi südameravim, selle head mõju on kogenud väga paljud inimesed. Veini on ääretult hõlbus igal aastaajal ise valmistada
Tiiu Väinsaare hiljuti ilmunud raamat “Tervis kogu eluks. Hildegardi taimeravi saladused” innustab kasvatama taimi, mis aitavad püsida tervena ja haigustest vabaneda.
Seiklusrikas elu tõi suksud ja suuskadega vankri
Paul Hunt, Marelle Mangus ning nende neljajalgsed sõbrad: Semu, Valge ja Heino esindavad hobuseid, Präänik koeri.
Kahe noore ühine unistus viis vankrimatkadeni, mille edukust ei osatud uneski näha.
Massiaru jahiselts avas uue jahimaja
Massiaru jahiseltsi uus maja on avatud, ilus väljast ja mugav seest. Hea koht, kus jahimehejutte rääkida!
Pärnumaal avati ajujahi ja pidusöögiga Massiaru jahiseltsi esimene päris oma maja, mille valmimist oodati juba aastaid.
Eestlanna Kaie peretalu piim jõuab Hollandi kuulsaima juustu sisse
Eestist pärit Kaie (peegelpilt auto tahavaatepeeglis) ütles, et nii tema ise kui ka kõik pereliikmed teevad päevast päeva rasket tööd, et piimakarja ära majandada.
Hollandlase Gosse ja eestlase Kaie Kalsbeeki peretalus Zeewoldes kasvab 120 holsteini tõugu lüpsilehma ja sada noorlooma. Kalsbeeki lehmade piim müüakse täies ulatuses üleriigilisele ühistulisele piimakombinaadile.