Sentimeetripaksuse mullakihi tekkeks kulub sajandeid

 (3)
                     
Maaleht
Sentimeetripaksuse mullakihi tekkeks kulub sajandeid
Foto: Andres Putting

Maapinna katmine läbilaskmatu materjaliga on üks mulla degradeerumise peamisi põhjuseid Euroopa Liidus. See mõjutab viljakat põllumulda, ohustab elurikkust, suurendab uputuste või veepuuduse ohtu ning aitab kaasa ülemaailmsele soojenemisele.

Möödunud nädalal avaldas Euroopa Komisjon uued suunised, mis käsitlevad mulla katmise piiramise, selle mõju leevendamise ja heastamise parimaid tavasid. Dokumenti on koondatud näiteid poliitikasuundadest, õigusaktidest, rahastamiskavadest, kohaliku planeerimise vahenditest, infokampaaniatest ja paljudest muudest parimatest tavadest, mida on rakendatud kogu ELis. Suunistes soovitatakse mulla kaitseks arukamat ruumilist planeerimist ja läbilaskvamate materjalide kasutamist.

ELi keskkonnavolinik Janez Potočnik sõnas: „Mullaressursside hävimine linnastumise ja maastike ümbermuutmise tõttu on Euroopa üks suurimaid keskkonnaprobleeme. Hädavajalik on hakata seda väärtusliku loodusvara targemini kasutama, sest tulevastele põlvkondadele tuleb tagada need elutähtsad teenused, mida pakub muld. Me lihtsalt ei või oma jätkusuutlikku tulevikku sillutise alla sulgeda.”

Euroopa on maailma kõige linnastunum manner. Inimeste käsutusse lisandub igal aastal 1000 km² maad (Berliini linnast suurem maatükk), millest enamik kaetakse lõpuks läbilaskmatu materjaliga. Kui see suundumus sama kiirusega jätkub, on 100 aasta jooksul linnaks muudetud ala, mis on sama suur kui Prantsusmaa ja Hispaania kokku.

Mullateke on väga aeglane protsess (sentimeetripaksuse mullakihi tekkeks kulub sajandeid), seetõttu põhjustab mulla katmine mullale suurt kahju, mis võib olla jäädav. Sellepärast tuleb majanduskasvu soodustava taristute arendamise kõrval pöörata tähelepanu tõhusamale ja vastutustundlikumale maa majandamisele.

Mulla katmist saab piirata aruka ruumilise planeerimisega ja valglinnastumist piirates. Selle asemel tuleb kasutada linnastunud alades peituvat arengupotentsiaali, näiteks võttes uuesti kasutusele mahajäetud tööstusalasid (jäätmaad). Mõju leevendavateks meetmeteks on läbilaskvate materjalide kasutamine tsemendi või asfaldi asemel, rohetaristute toetamine ning looduslike veekogumissüsteemide laiem kasutuselevõtt. Kui kohapealsed leevendusmeetmed ei ole piisavad, võib kaaluda heastamismeetmeid, mis parandavad mulla funktsioonide täitmist mujal.

Komisjoni suunistes rõhutatakse, kui tähtis on läheneda ruumilisele planeerimisele terviklikult. Tõhusaks on osutunud ka lähenemine konkreetse piirkonna huvidest lähtuvalt ja kasutamata ressursside äratamine kohalikul tasandil.

Praegu vaadatakse hoolikalt läbi taristute arendamise rahastamispoliitika, et vähendada selliseid toetusi, mis võivad ajendada jätkusuutmatut maa hõivamist ja mulla katmist. Pikaajalist planeerimist toetab ka hoonetelt ja äripindadelt saadavate maksude osakaalu vähendamine linnade eelarvetes.

Suuniseid esitletakse ja arutatakse mulla parandamist ja mulla katmist käsitleval konverentsil, mille komisjon 10. ja 11. mail 2012 Brüsselis korraldab.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maamajandus - viimased uudised
Riik saab hakata Nabalas maid välja ostma
Üks tuntumaid Nabala kaitseala loodusnähtusi on Tuhala nõiakaev, mille tõttu muudeti ka Rail Balticu trassi asukohta, on keelustatud kaevandamist ning kehtestatud teisi piiranguid.
Valitsus andis Nabala-Tuhala looduskaitseala loomisele rohelise tee, mis võimaldab nüüd riigil hakata sealsetelt maaomanikelt nende majandamiskeelu tsooni jäävaid maid välja ostma.
Kaitsealade rohkus piirab juba tõsiselt omandi kasutamist
Haanja valla mees Kalju Kalk jäi looduskaitsesaaga hammasrataste vahele 2006. aastal, kui selgus, et lõviosa tema metsast asub loodaval kaitsealal. Nüüd puud mädanevad, sest saega metsa minemisele ei saa mõeldagi.
Maaomanikud peavad hüvitisi kaitsealade alla jäävate eramaade eest ebaloomulikult väikeseks ja on seda meelt, et uusi kaitsealasid luuakse sageli kergekäeliselt.
Odav hind teeb piimatootmisele lõpu
OÜ Abaja Farm juhataja Kalle Adler lõpetas piimatoot- mise, kuna vana lauda ja lüpsi- süsteemi asendamine kaasaegsega on praeguse piima- hinna tõttu võimatu.
Piima omahind on Eestis keskmiselt 30 senti, tootja saab 25.
Eritoetus piimatootjatele: lehma või kvoodi kohta?
Praegu pole veel selge, kas seitse miljonit eurot eritoetust jaotatakse piimakvoodi või piimalehmade arvu peale.
Euroopa Komisjon otsustas toetada Vene embargo all kannatavaid Baltimaade põllumehi.
Välismaa metsakaja
27. november 2014 05:15
Udu Viimsis, Pirital
Pilt on illustreeriv
Eesti metsakaja
27. november 2014 05:15
Tarvastu vald
Pilt on illustreeriv
Kaheksa aastat robotlüpsi õigustab ennast
Endel Albin oli esimene julge piimakarjakasvataja, kellel jätkus söakust 2006. aastal lüpsirobotitega katsetama hakata. Nüüdseks on robotitele kulutatud raha enam-vähem tagasi teenitud, seadmed aga töötavad ikka nagu kellavärk.
Esimesed lüpsirobotid jõudsid Eesti farmidesse 2006. aastal. Nüüdseks küünib siinmail töös olevate robotite arv paarisajani, robotiseeritud on poolsada lüpsilauta.
Viljelusvõistlused andsid tagurpidi tulemuse
Viljelusvõistlus on oma eluõigust tõestanud Soomes 20, Eestis 10 ja Lätis 5 aastat. Läti võistluse lõpupidu peeti eelmisel nädalal Rumene lossis.
Tänavusel viljelusvõistlusel said lätlased kehvemaid saake kui meie, soomlased aga paremaidki.