Sentimeetripaksuse mullakihi tekkeks kulub sajandeid

 (3)
                     
Maaleht
Sentimeetripaksuse mullakihi tekkeks kulub sajandeid
Foto: Andres Putting

Maapinna katmine läbilaskmatu materjaliga on üks mulla degradeerumise peamisi põhjuseid Euroopa Liidus. See mõjutab viljakat põllumulda, ohustab elurikkust, suurendab uputuste või veepuuduse ohtu ning aitab kaasa ülemaailmsele soojenemisele.

Möödunud nädalal avaldas Euroopa Komisjon uued suunised, mis käsitlevad mulla katmise piiramise, selle mõju leevendamise ja heastamise parimaid tavasid. Dokumenti on koondatud näiteid poliitikasuundadest, õigusaktidest, rahastamiskavadest, kohaliku planeerimise vahenditest, infokampaaniatest ja paljudest muudest parimatest tavadest, mida on rakendatud kogu ELis. Suunistes soovitatakse mulla kaitseks arukamat ruumilist planeerimist ja läbilaskvamate materjalide kasutamist.

ELi keskkonnavolinik Janez Potočnik sõnas: „Mullaressursside hävimine linnastumise ja maastike ümbermuutmise tõttu on Euroopa üks suurimaid keskkonnaprobleeme. Hädavajalik on hakata seda väärtusliku loodusvara targemini kasutama, sest tulevastele põlvkondadele tuleb tagada need elutähtsad teenused, mida pakub muld. Me lihtsalt ei või oma jätkusuutlikku tulevikku sillutise alla sulgeda.”

Euroopa on maailma kõige linnastunum manner. Inimeste käsutusse lisandub igal aastal 1000 km² maad (Berliini linnast suurem maatükk), millest enamik kaetakse lõpuks läbilaskmatu materjaliga. Kui see suundumus sama kiirusega jätkub, on 100 aasta jooksul linnaks muudetud ala, mis on sama suur kui Prantsusmaa ja Hispaania kokku.

Mullateke on väga aeglane protsess (sentimeetripaksuse mullakihi tekkeks kulub sajandeid), seetõttu põhjustab mulla katmine mullale suurt kahju, mis võib olla jäädav. Sellepärast tuleb majanduskasvu soodustava taristute arendamise kõrval pöörata tähelepanu tõhusamale ja vastutustundlikumale maa majandamisele.

Mulla katmist saab piirata aruka ruumilise planeerimisega ja valglinnastumist piirates. Selle asemel tuleb kasutada linnastunud alades peituvat arengupotentsiaali, näiteks võttes uuesti kasutusele mahajäetud tööstusalasid (jäätmaad). Mõju leevendavateks meetmeteks on läbilaskvate materjalide kasutamine tsemendi või asfaldi asemel, rohetaristute toetamine ning looduslike veekogumissüsteemide laiem kasutuselevõtt. Kui kohapealsed leevendusmeetmed ei ole piisavad, võib kaaluda heastamismeetmeid, mis parandavad mulla funktsioonide täitmist mujal.

Komisjoni suunistes rõhutatakse, kui tähtis on läheneda ruumilisele planeerimisele terviklikult. Tõhusaks on osutunud ka lähenemine konkreetse piirkonna huvidest lähtuvalt ja kasutamata ressursside äratamine kohalikul tasandil.

Praegu vaadatakse hoolikalt läbi taristute arendamise rahastamispoliitika, et vähendada selliseid toetusi, mis võivad ajendada jätkusuutmatut maa hõivamist ja mulla katmist. Pikaajalist planeerimist toetab ka hoonetelt ja äripindadelt saadavate maksude osakaalu vähendamine linnade eelarvetes.

Suuniseid esitletakse ja arutatakse mulla parandamist ja mulla katmist käsitleval konverentsil, mille komisjon 10. ja 11. mail 2012 Brüsselis korraldab.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Registreeritud (0) Anonüümne (3)
Jäta kommentaar
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

Maaleht - viimased uudised
Lurichi sündimise ootuses Maalehe maadlusturniir juba eeloleval nädalavahetusel!
30. jaanuar 2015 17:42
Lurichi sündimise ootuses
Andris Pentile võtet näitav treener Lembit Kalter näeb maadluspoiste edu alusena usinat harjutamist, aga ka lapsevanemate ning omavalitsuse toetust.
Soov teistest tugevamaks saada ja maailmas silma paista pole Georg Lurichi sünnikohas Väike-Maarjas vaibunud ning saab enne Maalehe maadlusturniiri aina hoogu juurde.
Vereülekande saanud merikotkas paraneb jõudsalt
Kui merikotkas ravile saabus, kaalus ta vaevalt 2,9 kilo, ent pärast elupäästvat vereülekannet ja paarinädalast kosumist on ta juba tublisti juurde võtnud.
Paari nädala eest tehti Eestis esimest korda vereülekanne merikotkale.
Pelletikütte turg Eestis kasvab koos elatustasemega
Praegu kasutatakse meil katlamajades peamiselt hakkpuitu, mis pelletist märksa soodsam. Nii ka Kose uues katlamajas. Küll aga saab hakkekatla kiiresti pelletile ümber kohandada.
Võrumaal avab peatselt uksed Baltimaade moodsaim pelletitehas OÜ Osula Graanul. Ettevõtte esindajad usuvad, et pelletitootmine Eestis on kindlasti tõusujoonel ning kasvab koos elatustasemega.
Osa linde jäi loendusele tulemata
Siidisabad, kes peale ilusa välimuse rõõmustavad inimesi ka oma kauni viristava-vilistava lauluga, jõudsid tänavu Eestisse just talvise aialinnuvaatluse ajaks.
See, et linnud pehme talve tõttu pole massiliselt aedadesse toidulaudade juurde koondunud, oli tänavuse aialinnuvaatluse üks põhitunnuseid.
Eesti lihaloomade turu määravad usupühad
Sireli talu peremees lambakasvataja Tiit Kaivo hindab Eesti lammaste kvaliteeti ebaühtlaseks. Oma talus püüab ta seda viga mitte teha.
Elusveiste väljaveo statistika tõi üllatuse: kõige rohkem veiseid viidi Hollandisse, mille osatähtsus oli ligi 90 protsenti.