Sentimeetripaksuse mullakihi tekkeks kulub sajandeid

 (3)
                     
Maaleht
Sentimeetripaksuse mullakihi tekkeks kulub sajandeid
Foto: Andres Putting

Maapinna katmine läbilaskmatu materjaliga on üks mulla degradeerumise peamisi põhjuseid Euroopa Liidus. See mõjutab viljakat põllumulda, ohustab elurikkust, suurendab uputuste või veepuuduse ohtu ning aitab kaasa ülemaailmsele soojenemisele.

Möödunud nädalal avaldas Euroopa Komisjon uued suunised, mis käsitlevad mulla katmise piiramise, selle mõju leevendamise ja heastamise parimaid tavasid. Dokumenti on koondatud näiteid poliitikasuundadest, õigusaktidest, rahastamiskavadest, kohaliku planeerimise vahenditest, infokampaaniatest ja paljudest muudest parimatest tavadest, mida on rakendatud kogu ELis. Suunistes soovitatakse mulla kaitseks arukamat ruumilist planeerimist ja läbilaskvamate materjalide kasutamist.

ELi keskkonnavolinik Janez Potočnik sõnas: „Mullaressursside hävimine linnastumise ja maastike ümbermuutmise tõttu on Euroopa üks suurimaid keskkonnaprobleeme. Hädavajalik on hakata seda väärtusliku loodusvara targemini kasutama, sest tulevastele põlvkondadele tuleb tagada need elutähtsad teenused, mida pakub muld. Me lihtsalt ei või oma jätkusuutlikku tulevikku sillutise alla sulgeda.”

Euroopa on maailma kõige linnastunum manner. Inimeste käsutusse lisandub igal aastal 1000 km² maad (Berliini linnast suurem maatükk), millest enamik kaetakse lõpuks läbilaskmatu materjaliga. Kui see suundumus sama kiirusega jätkub, on 100 aasta jooksul linnaks muudetud ala, mis on sama suur kui Prantsusmaa ja Hispaania kokku.

Mullateke on väga aeglane protsess (sentimeetripaksuse mullakihi tekkeks kulub sajandeid), seetõttu põhjustab mulla katmine mullale suurt kahju, mis võib olla jäädav. Sellepärast tuleb majanduskasvu soodustava taristute arendamise kõrval pöörata tähelepanu tõhusamale ja vastutustundlikumale maa majandamisele.

Mulla katmist saab piirata aruka ruumilise planeerimisega ja valglinnastumist piirates. Selle asemel tuleb kasutada linnastunud alades peituvat arengupotentsiaali, näiteks võttes uuesti kasutusele mahajäetud tööstusalasid (jäätmaad). Mõju leevendavateks meetmeteks on läbilaskvate materjalide kasutamine tsemendi või asfaldi asemel, rohetaristute toetamine ning looduslike veekogumissüsteemide laiem kasutuselevõtt. Kui kohapealsed leevendusmeetmed ei ole piisavad, võib kaaluda heastamismeetmeid, mis parandavad mulla funktsioonide täitmist mujal.

Komisjoni suunistes rõhutatakse, kui tähtis on läheneda ruumilisele planeerimisele terviklikult. Tõhusaks on osutunud ka lähenemine konkreetse piirkonna huvidest lähtuvalt ja kasutamata ressursside äratamine kohalikul tasandil.

Praegu vaadatakse hoolikalt läbi taristute arendamise rahastamispoliitika, et vähendada selliseid toetusi, mis võivad ajendada jätkusuutmatut maa hõivamist ja mulla katmist. Pikaajalist planeerimist toetab ka hoonetelt ja äripindadelt saadavate maksude osakaalu vähendamine linnade eelarvetes.

Suuniseid esitletakse ja arutatakse mulla parandamist ja mulla katmist käsitleval konverentsil, mille komisjon 10. ja 11. mail 2012 Brüsselis korraldab.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Registreeritud (0) Anonüümne (3)
Jäta kommentaar
või anonüümseks kommenteerimiseks vajuta siia
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

Maaleht - viimased uudised
“Tööstused lubasid algul maksta toorpiima eest euroliidu keskmist hinda, hiljem aga nõuti lepingute ümbertegemist Eesti keskmise hinna järgi, või muidu ähvardati piima kokkuost ühepoolselt lõpetada,” kirjeldab piimandusturgu tootja vaatevinklist Raivo Mus
“Tööstused lubasid algul maksta toorpiima eest euroliidu keskmist hinda, hiljem aga nõuti lepingute ümbertegemist Eesti keskmise hinna järgi, või muidu ähvardati piima kokkuost ühepoolselt lõpetada,” kirjeldab piimandusturgu tootja vaatevinklist Raivo Musting.
Eesti piimatöötlussektori ülevaatest selgub, et tööstused teenisid vaatamata Vene sanktsioonidele
2014. aastal 392,9 miljonit eurot müügitulu ning kasum suurenes üle 70 protsendi.
RMK metsaistutus Kirde regiooni metsades
RMK tänavukevadine metsakülv Kirde regioonis. Sama tööd tehakse teenustööna ka erametsaomanikele. Rahaliselt on metsa külvamine istutamisest üldiselt odavam, kuid metsa kasvamahakkamist tuleb muidugi kauem oodata.
Keskkonnaministeeriumi asekantsel Marku Lamp on seda meelt, et ka tuleviks saavad meil olema kaitsealused metsad, sellised, kus inimene looduse arengusse üldse ei sekku, aga ka sellised metsad, kus inimene on juba kord sekkunud ning kus mets vajab seda inimesepoolset sekkumist ka edaspidi.
“Patsient võiks tulla konsultatsioonile korrektsiooniks juba siis, kui veenilaiendid on alles kosmeetilises faasis – siis on kõige lihtsam haigust kontrolli alla saada,” selgitab dr Palmiste.
“Patsient võiks tulla konsultatsioonile korrektsiooniks juba siis, kui veenilaiendid on alles kosmeetilises faasis – siis on kõige lihtsam haigust kontrolli alla saada,” selgitab dr Palmiste.
Valutavad ning pundunud veenilaiendid võivad anda märku sellest, et organismi laastab mõni tõsisem tervisehäire.
Ühistu aitab taimed metsa tuua
17. aprill 2015 13:37
23-01-2012-Tarmo-Lees-002
Tarmo Lees peab ühistute rolli metsataimede ühishangete korraldamisel väga oluliseks. Ta on seda meelt, et tulevikus peaksime uuenduses kasutama ainult Eestimaal kasvatatud metsataimi.
Metsataimede ühishangetes osalevate ühistute esindajana märkis Tarmo Lees Keskühistust Eramets tänasel metsauuenduskongressil, et metsaühistute aktiivsema tegevuse alguseks sh. ka taimede ühisel omandamisel võib lugeda aastat 2009.
RMK metsaistutus Kirde regiooni metsades
RMK kasvatab oma vajadusteks taimed põhiliselt oma taimlates. Pildil sügavkülmutusest tulnud männitaimed, mis praegu kasvavad juba nädalajagu aega Sõmeru Soodla metsade keskel.
Täna Tartus toimuval metsauuendamise seminaril rääkis Keskkonnaameti metsauuenduse peaspetsialist Eda Tetlov metsataimede kvaliteedist, kättesaadavusest ja seemnevaru olukorrast.