01.10.2010, 09:16
Vaidlus õhus: kas kaalikas on pigem kes või mis?
Üha valjema häälega on looduseinimesed ka meie igapäevases keelepruugis taaselustamas elusat loodust, öeldes “kes” kõige elava, näiteks taime või seenegi kohta.
FOTO:
Kust või kellest asi alguse sai, ei tea asjaosalised enam täpselt ütelda. Botaanik Anneli Palo meenutab, et tema hakkas teadlikult taimede ja seente kohta “kes” ütlema pärast üht Interneti-arutelu kümmekond aastat tagasi. Loodusemees Hendrik Relve, kelle isiklik praktika on pikem, mäletab, et teema tuli looduseinimeste ringides esimest korda laiemalt üles 1990. aastate alguses. “Sellest kujunes tookord peaaegu nagu rühmitamise tunnus. Need, kes kasutasid “kes”-i, olid nagu teistest õigemad looduseinimesed,” meenutab Relve. Ta lisab, et see erialainimeste seas tookord levima hakanud sõnakasutus oli pööre, mille nii laia analoogi ta varasemast ajast ei tea. Üldisemalt näib keelekasutus käivat veel traditsioonilisel rajal – loomad, linnud ja putukad, kes liiguvad paigast paika, on ka keeles elavad olendid. Aga näiteks taimed on taandatud eluta looduse sekka, kuigi nemadki sünnivad, elavad ja surevad. Koolis pakutakse lastele elusa eristamiseks lihtsaid tunnuseid: elus on see, kes toitub, hingab, kasvab, paljuneb, ja mis peamine – liigub. Näiteks seened ei liigu. Kuidas siis tuleks nende kohta öelda? Loe mükoloog Kuulo Kalamehe arvamust.