Veekogud on keskkonnainspektsiooni teravdatud tähelepanu all

 (4)
                     
Maaleht
Veekogud on keskkonnainspektsiooni teravdatud tähelepanu all
Reuters/Scanpix

Kuna kalade kudeaeg jätkub, teeb Keskkonnainspektsioon rikkumiste ennetamiseks ja röövpüüdjate tabamiseks veekogudel tugevdatud kontrolli.

Haugi kudeaeg veel kestab ja kehtivad ka sellega seotud püügipiirangud. Merest ega Võrtsjärvest ei tohi haugi püüda kuni 30. aprillini, siseveekogudel on haugipüük keelatud 10. maini ja Peipsi järvel 15. maini. Samuti ei tohi 15. maini merel võrkudega lesta püüda, Soome lahel on lestapüük keelatud kuni 31. maini. Edasi tulevad vimma- ja latikapüügipiirangud. See tähendab, et enne kalale minekut tuleb kindlasti veenduda, millist kala ja kus parajasti püüda tohib.

Keeldudele ja meeldetuletustele vaatamata jätkub kahjuks röövpüüdjaid, kes üritavad erinevate vahenditega kalda äärde ja madalasse vette kudema tulevat kala püüda. Seetõttu tähendab kevad kalajärelevalvega tegelevatele inspektoritele pingelist tööaega.

Lõuna regiooni inspektorid on viimase nädala jooksul tabanud kolm isikut, kes üritasid ahinguga kudevat haugi püüda. Nende suhtes on alustatud menetlused. Samuti puutuvad inspektorid igapäevaselt kokku püügile pandud nakkevõrkudega, millede omanikku ei ole võimalik kindlaks teha, sest püünistel puuduvad nii tähistused kui ka märgistused. Lämmijärvest on inspektorid nädalaga eemaldanud üle 40 selguseta kuuluvusega nakkevõrgu ning vabastanud hulgaliselt kalu, kellel on nüüd edaspidi võimalus veel järglasi anda.

Samasuguseid näiteid on ka teistest piirkondadest. Pärnumaal on alustatud väärteomenetlust kolme haugipüüdja suhtes, kellest üks on kutseline kalur. Paaderemaa, Küti, Reiu, Audru ja Ura jõest on ära võetud 10 nakkevõrku ja 8 väiksemat jõemõrda, samuti leiti üks kahv ja raudrehast valmistatud torkeriist.

Harjumaal on haugipüüdjate suhtes algatatud neli menetlust ning Läänemaal kolm menetlust, millest kahe puhul on praeguseks ka trahviotsus tehtud. Läänemaal on ära korjatud  kuus mõrda, kuus võrku, 21 torke- ja haakeriista.

Ida-Virumaa veekogudel algab püügitegevus teiste maakondadega võrreldes hiljem. See-eest oli tänavune talv püügiks soodne ja nii on inspektoritel tulnud püügilt eemaldada ka hulgaliselt selguseta kuuluvusega püügivahendeid - kokku 383 nakkevõrku kogupikkusega umbes 27 km.

Nõuded keeluaegade ja -kohtade kohta on sätestatud kalapüügieeskirjas, mille leiab Riigi Teatajast https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13122099

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maamajandus - viimased uudised
Välismaa metsakaja
27. november 2014 05:15
Udu Viimsis, Pirital
Pilt on illustreeriv
Eesti metsakaja
27. november 2014 05:15
Tarvastu vald
Pilt on illustreeriv
Kaheksa aastat robotlüpsi õigustab ennast
Endel Albin oli esimene julge piimakarjakasvataja, kellel jätkus söakust 2006. aastal lüpsirobotitega katsetama hakata. Nüüdseks on robotitele kulutatud raha enam-vähem tagasi teenitud, seadmed aga töötavad ikka nagu kellavärk.
Esimesed lüpsirobotid jõudsid Eesti farmidesse 2006. aastal. Nüüdseks küünib siinmail töös olevate robotite arv paarisajani, robotiseeritud on poolsada lüpsilauta.
Viljelusvõistlused andsid tagurpidi tulemuse
Viljelusvõistlus on oma eluõigust tõestanud Soomes 20, Eestis 10 ja Lätis 5 aastat. Läti võistluse lõpupidu peeti eelmisel nädalal Rumene lossis.
Tänavusel viljelusvõistlusel said lätlased kehvemaid saake kui meie, soomlased aga paremaidki.
Kahjureid ja lesti tuleb korralikult tõrjuda
Näriliste tõrjeks võib tellida spetsialistid vastavatest firmadest või koolitada selleks välja keegi oma personalist.
Teravilja osatakse meil hästi kasvatada, kuid saagi säilitamisel tuleb sageli ette tõsiseid probleeme, sest hoiuruumid on selleks halvasti ette valmistatud.
2014 – hea saak, aga kehv hind (4)
23. november 2014 10:00
2014 – hea saak, aga kehv hind
Saimre Vilja­kasvatuse OÜ agronoom Tõnis Riisk saavutas rapsi­- sordiga ’Visby’ esimese koha nii rapside arvestuses kui tulukuses. ’Visby’ puhul on tegemist saagika ja talvekindla hübriid­- sordiga.
Nagu varasematelgi aastatel, andis tänavusel viljelusvõistlusel suurima arvestusliku kasumi taliraps. Kaera, odra ja rukki põllud jäid sageli kahjumisse.