Võõral maatükil mootorsõidukiga viibides peab nüüd kaasas olema must valgel lubatäht

Kuigi see näib iseenesestmõistetavana, polnud siiani reeglit, mis kohustanuks näiteks ATVga võõral maal sõites selleks eraldi luba küsima.

Riigikogu viis valitsuse algatatud keskkonnaseadustiku üld-osa seaduse, metsaseaduse ja veeseaduse muutmise seadusesse (771 SE) sisse keskkonnakomisjoni tehtud muudatusettepaneku, mis sätestab erandi võõral kinnistul viibimise kohta mootor- või maastikusõidukiga.

“Muudatuse kohaselt võib võõral maatükil mootor- või maastikusõidukiga viibida üksnes maatüki omaniku loal. Loa olemasolu ei saa automaatselt eeldada, vaid selleks peab luba ka reaalselt olemas olema,” ütles keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra.

Vakra selgitas, et kui keegi soovib kellegi teise maatükil sõita näiteks ATVga, peab ta selleks esmalt omanikult loa saama. Seni sellist selget reeglit võõral kinnistul viibimise kohta ei olnud. Seadusemuudatus aitab ära hoida seaduse tõlgendamisega seotud vaidlusi ning kaitseb maaomanike õigusi.

Riigikogu kiitis 65 poolthäälega (üks erapooletu) nimetatud seaduse heaks, millega lisatakse seadusesse ka sätted kallasraja kohta ja selle tõkestamise järelevalveks. Sellega viiakse kallasraja regulatsioon looduskaitseseadusest keskkonnaseadustiku üldosa seadusesse, kuna see regulatsioon on osa keskkonnaalastest õigustest.

Kallasrajale ebaseaduslikult püstitatud ehitiste suhtes välistatakse õiguspärane ootus nende püsimajäämise suhtes, mis on analoogne looduskaitseseaduses ehituskeeluvööndi kohta sätestatuga. Seega võib eeldada, et ka kontroll tiheneb.

Seadusega tehti ka tehnilised muudatused metsaseaduses seoses järelevalvepädevusega, ning veeseaduses seoses hüdrogeoloogiliste tööde litsentside kehtivusajaga.