Kas kartuli kõrvale leiba ikka tuleb?
Tänavu on statistikaameti andmetel rukist külvatud ligi 9000 hektaril. Kasvupind on juba kaks viimast aastat vähenenud, kuna varumishind on madal – söödarukkil 100 ja toidurukkil 120 euro ümbruses tonn.
Õnneks oli vähemat talv rukkikasvatajatele põhimõtteliselt soodne. Kaks külmanädalat kattis põlde mõnesentimeetrine lumekirmetis, mis sellele meie kesiste oludega kohanenud taimele kaitset pakkus. Kevad oli rukkile soodus, ent halba tegid juunikuu vihmad.
Kaks korda kasvuregulaatorit
Põllumehed kinnitavad, et teraviljade, aga eriti rukki puhul on oluline, et see ei lamanduks. Muidu on kombainimine raske ning igasugune niiskus võib tera peas kasvama ergutada. Sel juhul ei saa teda leivaviljaks müüa ja kaotus hinnas on suur. Tugevate vihmahoogudega suve algus oli mõnes piirkonnas rukki lamandumiseks eriti soodne.
“Kaks korda panin kõrretugevdajat,” tunnistab Setra Mõis OÜ peremees Andrus Reila oma ilusat rukkipõldu näidates. Ta kasvatab Eesti sorti ‘Elvi’, mis iseenesest on juba lühema kõrrega, ent riskida ei tasu sellegipoolest. Sama juttu räägivad teisedki rukkikasvatajad.
Teine selle aasta mure oli mitmel pool selline kahjur nagu ripslane. “Neid oli nii palju, et vahepeal lausa tolmas põllu kohal,” sõnab Karli Kõvatomas, kes juhib taimekasvatust Saadjärve ääres Rein Jursi firmas.
“Arvatavasti oma rekordsaaki, 8,8 tonni hektarilt ei tule, aga ilus on see põld küll,” kiidab oma rukkipõldu Luunja teraviljakasvataja Aare Leidik.
Rukis on hübriidrukis ‘Plazzo’, mille rammus pea juba maa poole kummardub. Kuigi hübriidi seeme on kallim ning seda tuleb igal aastal uuendada, eelistab ta toda.
Tartu Mill ostab kõik ära
Kuna külvisenorm on tavarukki omast kolm korda väiksem – tema pani 70 kg seemet hektarile –, on saak suurem ja ka toiduvilja kvaliteeti on rohkem lootust kätte saada. Leping on Leidikul juba aastaid Tartu Milliga.
Eesti ajaloolise sordi ‘Sangaste’ kohta ütlevad skeptikud, et selle suurim eelis on pikk kõrs, mis annab palju põhku. Sellega ei lepi Kaarli TÜ agronoom Tarmo Ivask. Tema sai mullu ‘Sangaste’ põllult terasaaki 5,6 tonni hektari kohta ning müüs selle samuti Tartu Millile toiduviljaks.
‘Sangastet’ on neil maas 250 hektaril ja selle eest makstakse ka ohustatud sordi toetust. Ivaski meelest tasub ‘Sangastet’ tõsiselt võtta, nii kasvatades on see küllaltki kasumlik kultuur.
