Katseklaasis paljundatud kartulitaimede mugulad on väiksemad

                     
Katseklaasis paljundatud kartulitaimede mugulad on väiksemad
Foto: Sven Arbet

Täna, 19. detsembril kaitseb Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi doktorand Marje Särekanno filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks taimekasvatuse erialal väitekirja “Eri meetodil paljundatud ja avamaal kasvatatud kartuli meristeemtaimede produktiivsuse näitajate analüüs”.

Särekanno vaatles oma töös, kui produktiivsed on erinevatel meetoditel paljundatud kartulitaimed. Ta keskendus nimelt seemneeas kartuliviirustest tervendatud taimedele, sest kartuli algseemne viirustest tervendamine on terve kartulikasvatuse alus, kuigi siiani võrdlemisi väheuuritud valdkond.

Ta uuris kahe aasta vältel neljal erineval meetodil paljundatud kartulitaimede kasvamist, mõõtes nende kasvukiirust ja analüüsides laboris põllult võetud proove. Uurimuse tulemusel selgus, et katseklaasis paljundatud taimede mugulad jäid massilt alla kilerullis paljundatud taimede omadele, samuti on suur mõju saagile konkreetsel kasvatusaastal.

Doktoritöö juhendajad on Dr. Katrin Kotkas ja Dr. Evelin Loit ning oponent Dr. Ramona Thieme (Institute for Breeding Research on Agricultural Crops, Federal Research Centre for Cultivated Plants, Julius Kühn-Institute, Germany).

Doktoritöö on kättesaadav PDF failina EMÜ Raamatukogu DSpace keskkonnas.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maaleht - viimased uudised
Huumus näitab mulla kvaliteeti
Alates 1990. aastate keskpaigast on meil sõnnikut umbes kolm korda vähem, kui oleks tarvis huumusbilansi tasakaalus hoidmiseks. Seega on huumusevaru säilitamiseks vaja peale tavapärase sõnniku kasutada üha enam alternatiivseid väetisi.
See, et huumus on mulla olulisim kvaliteedimärk, on levinud arusaam. Ent mis on selle taga tegelikult?
Vargad tagastasid pihta pandud paadi
Paat
Külaskäik Eesti vanima viupesa juurde
See lehtede vahelt vilksamisi paistev oksahunnik 16 meetri kõrgusel kase otsas on tegelikult Eesti vanim viupesa, kust 32 aasta jooksul on tuule tiibade alla saanud 39 noort hiireviud.
Neeruti maastiku­kaitsealal Patermäe nõlval asub Eesti vanim viupesa. Et Eesti Ornito­loogiaühing valis viu 2015. aasta linnuks, on juuli alguses just õige aeg selle rekordpesa juurest läbi astuda.