Taimekahjurid on aktiivseks muutunud
Rapsi kahjurid
Kapsakoi lendlus oli eelmisel nädalal massiline. Teda võis kohata nii rapsipõldudel kui mujal kultuuridel, kus eelmisel aastal kasvatati rapsi. Arvestades eelmise aasta ulatuslikke kahjustusi, ei tohiks seda tähelepanuta jätta.
Kapsakoi on pisike hallikas liblikas, kelle tiibade siruulatus on 15…17 mm. Vastsed on 12 mm pikkused, roheka keha ja pruuni peaga röövikud, kes puudutamisel hakkavad elavalt vingerdama või laskuvad võrgendi abil lehelt alla. Kapsakoi muneb ristõieliste lehtede alumisele küljele. Nad munevad väga erinevatel aegadel, osa neist hakkab kohe munema ja osad võtavad ette pikemaid rändeid ning munevad hiljem. Üks emane võib muneda kuni 200 muna. Soodsates temperatuuri tingimustes, nagu praegu. Väikesed röövikud kooruvad munadest 4-5 päeva pärast, algul kaevandavad taime soontes ja sammaskoes, hiljem toituvad üldjuhul lehe alumisel küljel. Taime kasvades epidermis rebeneb ja taim muutub pitsiliseks (auguliseks). Röövikud tungivad taime südamikku, kahjustades õisikut. Tähelepanelikult vaadates näeme esmalt õrna võrgendit ja siis pisikesi röövikuid. Röövikujärk kestab olenevalt õhutemperatuurist 3-5 nädalat, seejärel tuleb nukuperiood hõredas kookonis. Nukuperiood kestab 1,5-2 nädalat, ning seejärel ilmub teine põlvkond. Täiskasvanud röövikud on toidutaime lehtedega üsna ühte värvi ja seetõttu raskesti märgatavad. Kapsakoid võivad kahjustada nii suvi- kui ka talirapsi. Talirapsil kahjustavad noori kõtru ja seemneid. Kapsakoi tõrjet alustatakse, kui ühel taimel on 5-10 röövikut või kui selliseid taimi on põllul vähemalt 10%.
Kuna suvirapsil on mõnel pool juba õisik moodustunud, tuleb jälgida ka hiilamardikate arvukust. Hiilamardikate tõrje kriteeriumiks loetakse, kui õiepungade algfaasis on ühe taime kohta 1…2 mardikat või vahetult õitsemise eel 4 mardikat, sel juhul tuleks tõrjega alustada kohe.
Varre-peitkärsaka kahjustused ilmnevad sageli varsumise ajal, kui vageltõugud kaevandavad rapsivarres, liikudes ülalt alla juurekaela suunas. Vahel on kogu vars seest õõnsaks söödud. Kahjustatud vars kuivab ja murdub, seemned jäävad peeneks, sageli lehed kolletuvad ja kuivavad. Tõrjekriteeriumiks on 1 mardika leidmine 6 taime kohta. Kasutage kollaseid püüniseid tuvastamaks kahjurite olemasolu põllul. Kuna teiste kahjurite arvukus on kõrge, tõrjume sageli koos kapsakoidega ja hiilamardikatega ka peitkärsakat. Suuremaid kahjustusi oleme täheldanud eelnevatel aastatel just varajasematel külvidel.
Talirapsil on näha ka esimesi suuremaid kõdrasääse kahjustusi. Kõdrasääske soodustab kõdra-peitkärsaka olemasolu, mida oli võimalik tõrjuda õitsemise ajal. Õitsemise ajal oleme soovitanud kasutada preparaati Mavrik 2F, mis on tänu oma unikaalsetele omadustele ohutu kimalastele, mesilastele, lepatriinulastele ja teistele kasulikele putukatele.
Kuna taliraps on suures osas ära õitsenud ja kärsakas munenud (muneb 2- 4cm kõtradesse), on see soodustanud kõdrasääse munemist kõtrades olevate vigastuste kaudu. Lisaks on niiskete ilmadega kõtrades olevad kärsaka vastsete väljumisavad sissepääsuteeks seenhaigustele. Kõdrasääsk saab muneda vaid nendesse kõtradesse, mis on eelnevalt vigastatud kas peitkärsakate, maakirpude või mõne muu teguri poolt. Muna areng kestab 4–5 päeva, vastsete kahjustusaeg on keskmiselt kaks nädalat. Vaglad toituvad kõtrades seemnetest ja siseseintest.
Kahjustatud kõdrad muutuvad kollaseks, omandavad ebanormaalse kuju, keerduvad ja valmivad enneaegselt.
Kahjurite tõrje
Kontaktse toimega tooted annavad kiire, kuid lühiajalise efekti tõrjumaks kahjureid. Soovitame lisada märgajat, et kontaktne toode püsiks kauem peal. Hiilamardikate, maakirpude ja kapsakoide valmikute tõrjeks sobivad enamus kontaktse toimega tooted nagu Karate Zeon, Kaiso 50 EG, Fastac
50, Decis Mega, Bulldock jt. Kuna teada on, et putukad on muutunud või muutumas resistentseks erinevate püretroidide suhtes, soovitame järgida insektitsiidi kasutamisel rotatsiooni, st kasutada erineva toimeainega tooteid.
Kontaktsetest toodetest on hiilamardikate tõrjeks registreeritud toode Avaunt. Erinevus on toimeaja pikkuses, kuna toimeaine seotakse taime vahakihiga ning seega annab Avaunt kuni 14 päevase kaitse. Avaunti efektiivsus kapsakoidele on madal, seega tuleb kasutada seda toodet peale
kapsakoi tõrjumist ning kui hiilamardikad on asustanud rapsi, kulunorm 0,2 l/ha. Avaunt on tõhus naeri-hiilamardikate vastu, kes on muutunud resistentseks püretroidide suhtes nagu Fastac 50, Decis Mega, Mavrik 2F jt.
Kapsakoi feromoonpüüniseid on otstarbekas kasutada eelkõige kahjuri prognoosi eesmärgil.
Süsteemse toimega tooted nagu Biscaya (kulunorm 0,3 l/ha), Plenum 50 WG (0,15 kg/ha) annavad pikemaajalise kaitse kahjurite vastu. Tavaliselt on see kuni kaks nädalat, paljuski sõltub taime kasvukiirusest. Seetõttu on kahjurite vastu tõhus kasutada nii kontaktse kui ka süsteemse toimeainega toodet korraga, et anda pikemaajaline kaitse kultuurile. Eriti kui probleemiks on kapsakoid, tuleb arvestada, et munadele tooted otse ei mõju ning kui röövikud on väljunud saaksid need hiljem hukka. Proteus sisaldab 1% kontaktset toimeainet, lisaks süsteemsele, kuid resistentsete populatsioonide olemasolul soovitame lisada kontaktset toimet juurde mõne muu tootega.
Lisaks on lubatud kasutada rapsil toodet Pyrinex Supreme, mis on registreeritud peitkärsakate, kõdrasääse, naeri-lehevaablase ja suure maakirbu vastu. Toime kahjuritele avaldub, kui preparaati neile otseselt peale pritsitakse või kui nad toituvad taime pritsitud osadel. Fumigantse toime tõttu (preparaadi aurustunud faas) tõrjutakse ka raskesti ligipääsetavates kohtades asuvaid kahjureid. Kloorpürifoss on efektiivne imevate putukate (lehetäid, ripslased jt), närivate putukate (näiteks mardikalised, liblikalised ja nende vastsed) ning isegi punase kedriklesta vastu.
Kuna Pyrinex Supreme sisaldab kahte toimeainet, erineva toimemehhanismiga annab hea pikaajalise ja kiire "nokaudi" efekti tänu toimeainete kloorpürifossi ja beetatsüflutriini teineteist täiendavale toimele. Pyrinex Supreme kaitsev toime vältab vähemalt 7-14 päeva, sõltuvalt tingimustest ja kahjurite rünnakust. Kulunorm 0.75 – 1.25 l /ha, sobib kasutada ka teraviljadel ripslaste ja lehetäide tõrjeks ning kartulil kartulimardika vastu.
Hernes
Kui juba putukatest juttu tuli, siis on viimane aeg rääkida hernemähkuri tõrje õigest ajastamisest. Üldiselt langeb liblikate väljalend kokku herne õitsemisega. Liblikad lendlevad õhtuti, munevad taime ülemistele lehtedele, õievarrele ja kauna algmetele enamasti ühekaupa. Üks emane muneb kuni 300 muna. Varsti pärast koorumist närivad röövikud end kauna sisse, kus toituvad teradest. Kahjuriteks on röövikud, tavaliselt on neid kaunas 1–3. Aastas on üks põlvkond. Teades, et munemine on enamasti juunis-juulis, on võimalik tõsiseid kahjustusi vältida. Kõige olulisem on õige pritsimisaeg. Kõigepealt määrake liblikate maksimaalse lendluse aeg kas õhtuste vaatlustega või feromoonpüünistega, mis on kindlam viis.
Hernepõllule pannakse 1 feromoonpüünis kolme hektari kohta. Püüniseid on soovitatav panna põllu äärest 6-10 m sissepoole. Kui püünisesse tuleb ööpäevas vähemalt 5–10 liblikat, siis on lendlus küllalt tugev ja tuleks pritsida. Püüniseid kontrollitakse hommikuti, loendades ja märkides üles liimilehel olevad hernemähkuri liblikad. Optimaalne pritsimisaeg on 2-3 päeva pärast kui võimalikult palju isendeid on munadest koorunud, aga ei ole veel jõudnud kauna siseneda. Õige pritsimise aeg hoiab oluliselt kokku kulutusi taimekaitsevahenditele.
Pritsimiseks on lubatud kasutada: Decis Mega 0,15 l/ha kahjurite ilmumisel, Fastac 50 0,1 l/ha õitsemise ajal, Mavrik 2F 0,2-0,4 l/ha õitsemise ajal. Mahepõllumajanduses on lubatud kasutada toodet NeemAzalTM-T/S 1,5-3,0 l/ha.
