Fiat Freemont: Teekond Itaalia moodi

                     
Maaleht
Fiat Freemont: Teekond Itaalia moodi
Foto: whatcar.ee
.

Fiat Freemont on esimene Itaalia autotootja Fiat S.p.A. ning Chrysler Corporationi koostöös valminud sõiduk, mis pärast firmade 2011. aastal toimunud "laulatust" Eestis müügile saabus. Olgugi sisuliselt tegemist Dodge Journey (eestik. teekond) mudeliga, kannab Euroopa versioon uhkelt punast Fiati logo.

Fiatipunast leiab ka kabiinist. Näiteks uue näidikuploki ning keskkonsooli puutetundliku ekraani taustast, roolil ilutsevast firmamärgist rääkimata. Kapoti all tuksuv kahes erinevas võimsuses pakutav 2-liitrine diiselmootor on samuti Itaalia päritolu, aga hinnakirja võimsaim jõuallikas – 280 Hj arendav V6 bensiin – pärineb siiski Ameerikast.

Nagu ka lõviosa ülejäänud autost. Euroopa tarvis käidi üle veermik, muudeti pisut välisdetaile (sulandumaks paremini Fiati korporatiivdisaini) ning parendati materjale sõitjateruumis. Ja õigesti tehti. Kui Dodge`i nime all müüdi Journey’t Euroopas vaid marginaalsetes kogustes, siis Freemont on osutunud pärast pisikest lihvi küllaltki edukaks.

Tõsi, suur osa sellest menust tuleb kanda Fiati turundus- ja müügikanalite rohkusele, mida vaasema Chrysler/Dodge omaga võrreldes on Euroopas kordades rohkem. Siiski, pärast proovisõitu tuleb tõdeda, et selle raha eest on Freemont’is autot enam kui küll.

Liigitada on Freemont’i üsna keerukas. Oma kandilise ja maskuliinse välimuse, suurte rataste ning kõrge kliirensiga meenutab ta esmapilgul puhastverd maasturit.

Lähemal uurimisel selgub, et pigem oleks nagu tegemist ikkagi krossoveriga, sest suur osa müüdud sõidukitest on esiveolised. Tänu seitsmele istekohale võiks aga huviliste hulka liigitada ka mahtuniversaalide austajad.

Mulle tundub õiglane kõrvutada Freemont’i siiski pigem näiteks Nissan Qashqai+2 või Chevrolet Captivaga. Oma olemuselt, sõiduasendilt ja nelikveo võimalustelt sobitub Fiat minu arusaamist mööda sellesse ritta paremini. Päris mahtuniversaalid on sõiduautolikumad ja pakuvad ka rohkem siseruumi. Vähemalt parimad neist.

Freemont’i keskmises istmereas on jalaruumi küllaga, lisaks saab istet soovi korral pikisuunas nihutada. See aga ei päästa Fiati sarnaste masinate tüüpveast – mugavaks äraolemiseks jääb kõige tagumises reas ruumi väheks. Mainimata ei saa jätta sedagi, et kõiki istmeid kasutades muutub pagasiruum imeväikeseks.

Õnneks võeti Ameerikast üle nutikas istmete klappimissüsteem. Viimase istmerea seljatugesid on imelihtne aasast sikutades põrandaks maha keerata. Kui säärast trikki oskavad enamus tänapäevastest mahtautodest, siis Freemontile sarnaselt sama lihtsalt rihmast seljatugesid taas püsti tõmmata, suudavad neist vaid vähesed. Sisuliselt saab kogu protseduuri teostada kasvõi ühe käega ja ilma autosse sisse ronimata.

Ka küljeuksest tagaistmetele ronimine on tehtud inimlikult mugavaks. Keskmine rida sõidab nii pikalt ettepoole, et tekkinud pilust mahub tõepoolest läbi ka täiskasvanud inimene. Iseasi muidugi, kas keegi peale laste sinna üldse ronida tahaks.

Seega pikemale reisile minnes tasub vanaemad-vanaisad siiski koju jätta või lennukiga sihtpunkti saata. See-eest 4-5 liikmelise pere tarvis on Freemont ideaalne reisikaaslane.

Diiselmootori maneerid on väljapeetud ja soliidsed ning jõudu jagub juba madalatel pööretel. Sõit sujub küllaltki vaikselt ning mis veelgi tähtsam – säästlikult. Hoolimata Fiati ligi 2-tonnisest tühimassist jääb keskmine kütusekulu maanteel kuue liitri kanti 100 km kohta.

Proovisõiduauto käike tuli käsitsi vahetada, kuid võimaluse korral eelistaksin ise pigem automaatkastiga versiooni. Sobib ehk Freemont’i olemusega kuidagi paremini kokku. Hinnavahe pole samuti suur ning lisaks saate kaasa ka nelikveo, mida manuaalile ei pakutagi.

Sõidab Freemont mugavalt, seda lisavarustusse kuuluvatest 19-tollistest velgedest hoolimata. Veidi naljakas on vaid nende suurte ja ägedate velgede sees vaadata pisikesi pidurikettaid, mis oleks pärit justkui Fiat Bravolt. Seisma jääb Freemont nende abil siiski täiesti probleemideta.

Samas võib auto käitumist nimetada piisavalt “euroopalikuks”. Selle all pean eelkõige silmas õõtsumise puudumist ning kindlat juhitavust, millega sarnased sõidukid teispool Atlandi ookeani eriti ei hiilga.

Reisiautole kohaselt leidub Freemont’i kabiinis laekaid ning riiuleid igale maitsele ja ega paha pärast nimetatud teda Dodge`i aegadel ratastel riidekapiks.

Eksootilisemaks näiteks on juhi kõrvalistme alune peidik, mille avamiseks tuleb istmepadi üles käänata. Aga laekaid jagub ka tagaistujatele ning juhtki saab kõik vajaliku käepäraselt ära mahutada.

Siiski leidub salongis paar ergonoomilist möödalasku. Armatuurlaua püstine keskosa on üsna lai ning soonib juhi parema jala põlve küllaltki valusalt. Samuti asetseb käigukang veidi liiga taga, tehes paariskäikude lülitamise ebamugavaks. Lisaks on keskmine käetugi tänu käsipiduri kangi paiknemisele kitsavõitu, mistõttu rooli hoides muutub küünarnuki toetamine võimatuks.

Edasi lugege portaalist whatcar.ee.
Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maamajandus - viimased uudised
Haljava robotlaut valmis toetuste abita
Veterinaari haridusega Haljava OÜ loomakasvatusjuhi Aavo Mooste jaoks on esmatähtis lehmade heaolu.
Kuna PRIA laudaehituse toetusraha sai mitme aasta eest otsa ning piimahind langeb, on uued robotlaudad tänavu tõeline haruldus.
TIIT UUSOJA majandab Käina lahe ääres
“Saare peal kasumit ei teeni, aga kui päris kahjumisse jääks, siis lihaveiseid küll ei peaks,” teatab Ado-Tooma talu peremees Tiit Uusoja oma loomade juures Kassaris.
Ado-Tooma talu peremees Tiit Uusoja hooldab oma lihaveistega Käina lahe äärseid alasid Kassari maastikukaitsealal.
ILMAR TEEVET viis tõusule Vändra OÜ piimanduse
“Investeerime ka uude põllutehnikasse, sest korraliku söödabaasita kõrgeid tulemusi ei saa,” selgitab Vändra OÜ juhataja Ilmar Teevet.
Vändra OÜ juhataja Ilmar Teevet on viimastel aastatel valmis ehitanud mitu laudakompleksi ja suurendanud piimakarja aastalüpsi enam kui 11 tonnini lehma kohta.
ANDRES TAMM on aretanud Eesti parima karja
“Tahan piimamajanduse arendamiseks ära kasutada kõiki võimalusi. Palju on veel juurde õppida, et paremini teha, edasi minna,” arutleb Andres Tamm.
Soone Farmi OÜ juhataja Andres Tamm Nõo vallast on aretanud oma holsteini tõugu piimakarja tootmisnäitajatelt üheks vabariigi parimaks. Karja väljalüps on juba ligi 12 400 kg lehma kohta aastas.
ARNE TAMM hooldab rannaalasid
23. oktoober 2014 05:15
ARNE TAMM hooldab rannaalasid
Arne Tamm majandab loodusega kooskõlas – hooldab lihaveistega kaitsealasid ja kaitseb seeläbi ka veelindude rändeteid.
Arne Tamm harib koos perega üle 900 ha maid ja karjatab lihaveiseid Haapsalu lahe ääres Silma looduskaitsealal.
KLIIMAMUUTUSED ja põllumajandus (2)
23. oktoober 2014 05:15
KLIIMAMUUTUSED ja põllumajandus
Martti Mandel põllumajandusministeeriumi taimekasvatussaaduste büroo peaspetsialist
Eesti põllumajanduse kasvuhoonegaaside heitkogus on viimastel aastatel kasvanud.
LIANA JA KARMO PÕDER: Meil on kokkuhoidev pere
“Oma talus on ikka parem töötada kui kusagil palgatööl. Kui on vaja, rabame hilisõhtuni, aga kui vaja, saab korralikult puhata ka,” on Karmo ja Liana Põder rahul.
Liana ja Karmo Põder peavad Antsla vallas Rimmi külas Ivaski talu, kus koos elab neli põlvkonda ja 50pealine piimakari lüpsab kvaliteetset juustupiima.
MARGOT SAARE käe all kosuvad lehmad, kanad ja jaanalinnud
“Alustasin jaanalinnu­kasvatusega, nüüd on ettevõtmisi palju juurde tulnud ja vastutus ka suurem,” ütleb Margot Saare. Pildil koos elukaaslase Eero Kurmiga Männituka talu jaanalinnu­kasvanduses.
25aastane Margot Saare juhib Pärnumaal OÜ Männituka Farmi, kus uues robotlaudas lüpsab sajapealine piimakari. Lisaks peab noor perenaine kanu ja jaanalinde.
KONVERENTS “AASTA PÕLLUMEES 2014” Kes maksab Vene turu riskid?
“Eestil on vastavalt Euroopa Liidu reeglitele õigus põllumajandustootjaid riigieelarvest toetada 23 miljoni euro ulatuses,” selgitab põllumajandus- kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus. Seda raha ei taheta tootjatele anda.
Venemaale ekspordi peatamine on Euroopa Liidu turuhinnad
viinud langusesse, piima kokkuostuhinnad on kaotanud
kolmandiku ja tootjad kannavad lisakahjusid. Valitsus aga
ei soovi anda Eesti põllumajandustootjatele lisatoetusi.
Investeerime keskkonnasõbralikku tehnoloogiasse
“Keskkonnasõbralik majandamine sõltub paljuski põllumajandus- ettevõtete omanike ja juhtide arusaamadest keskkonnast ning nende hoiakutest loodushoidu,” tõdeb Silver Kuus.
Investeeringud Eesti põllumajanduse keskkonnasäästlikku majandamisse sõltuvad peamiselt neljast tegurist: ettevõtjate ja tarbijate hoiakutest, majanduslikust tasuvusest, riiklikest sunniregulatsioonidest ning investeerimistoetustest.
JÜRI ILVES peab maheveiseid ja pakub mahesnäkki
“Võistlemise maadlusmatil jätsin päevapealt, nüüd tegutsen Metsanurga talus,” on Jüri Ilves oma maheveiste keskel rahul.
Endine maadleja Jüri Ilves on rajanud Koeru valda
Metsanurga peretalu ning ehitanud maheliha tootmise tsehhi, kus valmistatakse mahesnäkki Vinnukas.
PIRET ALFTHAN kasvatab maatõugu lehmi
Piret Alfthan on võtnud suure piimakarja toimetamise kõrval südameasjaks hoida ja aretada ka maatõugu lehmi.
Parim maakarjakasvataja Piret Alfthan on tõstnud Massiaru põllumajanduslikus osaühingus (POÜ) maatõugu lehmade aastalüpsi 8700 kiloni.
PEETER ALEP juhib tipptasemel piimatootmist
“Mais parandab piimaandi ja teeb ka söödaratsiooni odavamaks, samas tänavuse jaheda suve tõttu jäi maisi kasv meetri jagu lühemaks,” ütleb Põlva Agro OÜ juhataja Peeter Alep.
Põlva Agro OÜ kauaaegne agronoom ja praegune juhataja Peeter Alep kinnitab, et viimastel aastatel on tema põhitöö loomakasvatus ning piimakarja kõrge taseme hoidmine.
Range toiduohutus jätab tarbija praest ilma
Urmas Sepp peab tukkuvale pullikesele selgeks tegema, et nüüd tuleb paar sammu edasi astuda ja siis võib edasi magada.
Eestis ei tohi lihaveist müügiks tappa kodustes tingimustes. Samas võib suurte loomade tapamajja viimine olla absurdselt keeruline ja kulukas.
Praegu tasub pidada pigem lihaveiseid kui piimakarja
Harjumaa lihaveisekasvataja Jane Mättik on veendunud, et veiseliha hinnalangus õpetab paremini majandama: ellu jäävad need, kes oskavad kasumlikult toota ega sõltu ainult toetustest.
Samal ajal kui Eesti piimalehmi ähvardab Vene embargo laastav mõju, avanevad lihaveistele taas Türgi piirid. Sisse pääsevad siiski vaid head ja kindlat tõugu loomad.