Fiat Freemont: Teekond Itaalia moodi

                     
Maaleht
Fiat Freemont: Teekond Itaalia moodi
Foto: whatcar.ee
.

Fiat Freemont on esimene Itaalia autotootja Fiat S.p.A. ning Chrysler Corporationi koostöös valminud sõiduk, mis pärast firmade 2011. aastal toimunud "laulatust" Eestis müügile saabus. Olgugi sisuliselt tegemist Dodge Journey (eestik. teekond) mudeliga, kannab Euroopa versioon uhkelt punast Fiati logo.

Fiatipunast leiab ka kabiinist. Näiteks uue näidikuploki ning keskkonsooli puutetundliku ekraani taustast, roolil ilutsevast firmamärgist rääkimata. Kapoti all tuksuv kahes erinevas võimsuses pakutav 2-liitrine diiselmootor on samuti Itaalia päritolu, aga hinnakirja võimsaim jõuallikas – 280 Hj arendav V6 bensiin – pärineb siiski Ameerikast.

Nagu ka lõviosa ülejäänud autost. Euroopa tarvis käidi üle veermik, muudeti pisut välisdetaile (sulandumaks paremini Fiati korporatiivdisaini) ning parendati materjale sõitjateruumis. Ja õigesti tehti. Kui Dodge`i nime all müüdi Journey’t Euroopas vaid marginaalsetes kogustes, siis Freemont on osutunud pärast pisikest lihvi küllaltki edukaks.

Tõsi, suur osa sellest menust tuleb kanda Fiati turundus- ja müügikanalite rohkusele, mida vaasema Chrysler/Dodge omaga võrreldes on Euroopas kordades rohkem. Siiski, pärast proovisõitu tuleb tõdeda, et selle raha eest on Freemont’is autot enam kui küll.

Liigitada on Freemont’i üsna keerukas. Oma kandilise ja maskuliinse välimuse, suurte rataste ning kõrge kliirensiga meenutab ta esmapilgul puhastverd maasturit.

Lähemal uurimisel selgub, et pigem oleks nagu tegemist ikkagi krossoveriga, sest suur osa müüdud sõidukitest on esiveolised. Tänu seitsmele istekohale võiks aga huviliste hulka liigitada ka mahtuniversaalide austajad.

Mulle tundub õiglane kõrvutada Freemont’i siiski pigem näiteks Nissan Qashqai+2 või Chevrolet Captivaga. Oma olemuselt, sõiduasendilt ja nelikveo võimalustelt sobitub Fiat minu arusaamist mööda sellesse ritta paremini. Päris mahtuniversaalid on sõiduautolikumad ja pakuvad ka rohkem siseruumi. Vähemalt parimad neist.

Freemont’i keskmises istmereas on jalaruumi küllaga, lisaks saab istet soovi korral pikisuunas nihutada. See aga ei päästa Fiati sarnaste masinate tüüpveast – mugavaks äraolemiseks jääb kõige tagumises reas ruumi väheks. Mainimata ei saa jätta sedagi, et kõiki istmeid kasutades muutub pagasiruum imeväikeseks.

Õnneks võeti Ameerikast üle nutikas istmete klappimissüsteem. Viimase istmerea seljatugesid on imelihtne aasast sikutades põrandaks maha keerata. Kui säärast trikki oskavad enamus tänapäevastest mahtautodest, siis Freemontile sarnaselt sama lihtsalt rihmast seljatugesid taas püsti tõmmata, suudavad neist vaid vähesed. Sisuliselt saab kogu protseduuri teostada kasvõi ühe käega ja ilma autosse sisse ronimata.

Ka küljeuksest tagaistmetele ronimine on tehtud inimlikult mugavaks. Keskmine rida sõidab nii pikalt ettepoole, et tekkinud pilust mahub tõepoolest läbi ka täiskasvanud inimene. Iseasi muidugi, kas keegi peale laste sinna üldse ronida tahaks.

Seega pikemale reisile minnes tasub vanaemad-vanaisad siiski koju jätta või lennukiga sihtpunkti saata. See-eest 4-5 liikmelise pere tarvis on Freemont ideaalne reisikaaslane.

Diiselmootori maneerid on väljapeetud ja soliidsed ning jõudu jagub juba madalatel pööretel. Sõit sujub küllaltki vaikselt ning mis veelgi tähtsam – säästlikult. Hoolimata Fiati ligi 2-tonnisest tühimassist jääb keskmine kütusekulu maanteel kuue liitri kanti 100 km kohta.

Proovisõiduauto käike tuli käsitsi vahetada, kuid võimaluse korral eelistaksin ise pigem automaatkastiga versiooni. Sobib ehk Freemont’i olemusega kuidagi paremini kokku. Hinnavahe pole samuti suur ning lisaks saate kaasa ka nelikveo, mida manuaalile ei pakutagi.

Sõidab Freemont mugavalt, seda lisavarustusse kuuluvatest 19-tollistest velgedest hoolimata. Veidi naljakas on vaid nende suurte ja ägedate velgede sees vaadata pisikesi pidurikettaid, mis oleks pärit justkui Fiat Bravolt. Seisma jääb Freemont nende abil siiski täiesti probleemideta.

Samas võib auto käitumist nimetada piisavalt “euroopalikuks”. Selle all pean eelkõige silmas õõtsumise puudumist ning kindlat juhitavust, millega sarnased sõidukid teispool Atlandi ookeani eriti ei hiilga.

Reisiautole kohaselt leidub Freemont’i kabiinis laekaid ning riiuleid igale maitsele ja ega paha pärast nimetatud teda Dodge`i aegadel ratastel riidekapiks.

Eksootilisemaks näiteks on juhi kõrvalistme alune peidik, mille avamiseks tuleb istmepadi üles käänata. Aga laekaid jagub ka tagaistujatele ning juhtki saab kõik vajaliku käepäraselt ära mahutada.

Siiski leidub salongis paar ergonoomilist möödalasku. Armatuurlaua püstine keskosa on üsna lai ning soonib juhi parema jala põlve küllaltki valusalt. Samuti asetseb käigukang veidi liiga taga, tehes paariskäikude lülitamise ebamugavaks. Lisaks on keskmine käetugi tänu käsipiduri kangi paiknemisele kitsavõitu, mistõttu rooli hoides muutub küünarnuki toetamine võimatuks.

Edasi lugege portaalist whatcar.ee.
Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Registreeritud (0) Anonüümne (0)
Jäta kommentaar
või anonüümseks kommenteerimiseks vajuta siia
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

Maaleht - viimased uudised
“Tööstused lubasid algul maksta toorpiima eest euroliidu keskmist hinda, hiljem aga nõuti lepingute ümbertegemist Eesti keskmise hinna järgi, või muidu ähvardati piima kokkuost ühepoolselt lõpetada,” kirjeldab piimandusturgu tootja vaatevinklist Raivo Mus
“Tööstused lubasid algul maksta toorpiima eest euroliidu keskmist hinda, hiljem aga nõuti lepingute ümbertegemist Eesti keskmise hinna järgi, või muidu ähvardati piima kokkuost ühepoolselt lõpetada,” kirjeldab piimandusturgu tootja vaatevinklist Raivo Musting.
Eesti piimatöötlussektori ülevaatest selgub, et tööstused teenisid vaatamata Vene sanktsioonidele
2014. aastal 392,9 miljonit eurot müügitulu ning kasum suurenes üle 70 protsendi.
RMK metsaistutus Kirde regiooni metsades
RMK tänavukevadine metsakülv Kirde regioonis. Sama tööd tehakse teenustööna ka erametsaomanikele. Rahaliselt on metsa külvamine istutamisest üldiselt odavam, kuid metsa kasvamahakkamist tuleb muidugi kauem oodata.
Keskkonnaministeeriumi asekantsel Marku Lamp on seda meelt, et ka tuleviks saavad meil olema kaitsealused metsad, sellised, kus inimene looduse arengusse üldse ei sekku, aga ka sellised metsad, kus inimene on juba kord sekkunud ning kus mets vajab seda inimesepoolset sekkumist ka edaspidi.
“Patsient võiks tulla konsultatsioonile korrektsiooniks juba siis, kui veenilaiendid on alles kosmeetilises faasis – siis on kõige lihtsam haigust kontrolli alla saada,” selgitab dr Palmiste.
“Patsient võiks tulla konsultatsioonile korrektsiooniks juba siis, kui veenilaiendid on alles kosmeetilises faasis – siis on kõige lihtsam haigust kontrolli alla saada,” selgitab dr Palmiste.
Valutavad ning pundunud veenilaiendid võivad anda märku sellest, et organismi laastab mõni tõsisem tervisehäire.
Ühistu aitab taimed metsa tuua
17. aprill 2015 13:37
23-01-2012-Tarmo-Lees-002
Tarmo Lees peab ühistute rolli metsataimede ühishangete korraldamisel väga oluliseks. Ta on seda meelt, et tulevikus peaksime uuenduses kasutama ainult Eestimaal kasvatatud metsataimi.
Metsataimede ühishangetes osalevate ühistute esindajana märkis Tarmo Lees Keskühistust Eramets tänasel metsauuenduskongressil, et metsaühistute aktiivsema tegevuse alguseks sh. ka taimede ühisel omandamisel võib lugeda aastat 2009.
RMK metsaistutus Kirde regiooni metsades
RMK kasvatab oma vajadusteks taimed põhiliselt oma taimlates. Pildil sügavkülmutusest tulnud männitaimed, mis praegu kasvavad juba nädalajagu aega Sõmeru Soodla metsade keskel.
Täna Tartus toimuval metsauuendamise seminaril rääkis Keskkonnaameti metsauuenduse peaspetsialist Eda Tetlov metsataimede kvaliteedist, kättesaadavusest ja seemnevaru olukorrast.