Kia cee’d: igati tasakaalus

 (4)
                     
Maaleht
Kia cee’d: igati tasakaalus
..

Korea autodel võttis Euroopa vallutamine omajagu aega. Korea vanim autofirma Kia alustas siin autode müüki 1991. aastal, kuid esialgu polnud tegu kuigi töökindlate sõidukitega, Rääkimata siis välimusest või materjalide kvaliteedist.

Kuid nii nagu jaapanlased paar aastakümmet varem, õppisid korealased kiiresti, taibates muuhulgas, et maailma erinevates piirkondades hinnatakse autosid erinevalt. 2006. aastal ilmunud cee’d tähistab pöördepunkti Kia ajaloos. Euroopas eurooplastele konstrueeritud ja Euroopas toodetud autona sai ta üsna populaarseks, leides üle 633 tuhande ostja.

Kuid alati saab paremini, ja kui esimese põlve cee’d oli töökindel ja kaunis kvaliteetne, jäi tal isikupärast puudu.

Oma autode pilkupüüdva kujunduse eest hea seisma palkas Kia varem Audisid (näiteks TT-d) kujustanud Peter Schreyeri, ja II põlve cee’d näitab selle investeeringu kasulikkust. Auto on eelkäijast ainult 5 cm pikem ning 1 cm kitsam ja madalam, kuid mõjub palju voolujoonelise ja hoogsamana.

Autonina ehtiv keskelt kokkusurutud radiaatorivõre läheb üle hoogsajooneliseks mootorikatteks, mis Kia sõnul meenutavat tiigri nina. Autoküljel ei ole plekiga nii palju vigurdatud kui mõnel teisel autol, kuid voolavust õhkub sealtki.

Hoogsust lisab kaunis järsult tõusev küljejoon. Kallimate versioonide esiosa ilmestavad suurtes laternaplokkides paiknevad valgusdiood-päevasõidutuled.

Kõva plastmassi ajastu on cee’dis ilmselt pöördumatult otsa saanud. Armatuurlaud on silmale kena vaadata ja sõrmele pehme katsuda. Kuidas ta ajahambale vastu paneb, saame näha – ühes proovisõiduautos olid usinad puhastajad juba üksjagu kriime suutnud tekitada. Nuppude-lülitite paigutus on igatahes mõistlik, ja kuigi kallimate versioonide roolil ilutseb tervelt 14 nuppu, leiate nendegi hulgast vajaliku üles.

Kiale-Hyundaile tavapäraselt kuuluvad raadio juurde AUX- ja USB-sisendid, mõnesuguse lisatasu eest ka Bluetooth-liides. Veidi suurema lisatasu eest ka navigatsioonisüsteem.

Seda viimast ma tingimata ei soovita, kantavad seadmed teevad oma tööd enamasti paremini, makstes seejuures vähem. Kia navi jäi Hispaania arvukatelt ringteedelt mahasõitude juhatamisega päris hätta, kamandades juhti vahel liiga vara, kuid sagedamini liiga hilja.

Eestimaal ostetavale autole aga tuleb igal juhul soovitada köetavat rooliratast. Seesugune alles hiljuti luksusautode maailma kuulunud „vidin“ on nüüd cee’di varustusnimekirjas. Nagu ka hariliku analoogspidomeetri asemele monteeritud 7-tolline TFT-ekraan, millele kuvatakse osutiga spidomeetri pilt. Täiesti usutavalt, muide.

Ruumi on cee’dis nagu kompaktautos ikka. Telgede vahe uuel mudelil ei kasvanud, kuid nii pea- kui jalaruumi õnnestus sentimeeter-paar juurde saada. Istmed on korralikud, mitte just liiga vägeva külgtoega, kuid ei väsita ka terve päeva kestval sõidul. Pakiruumi maht tõusis niigi korralikult 340 liitrilt koguni 380-ni. Kui tagaistme padjad ette ja seljatoed alla käänata, saate tasasepõhjalise 1318-liitrise lastiruumi.

Edasi lugege portaalist whatcar.ee.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maamajandus - viimased uudised
Haljava robotlaut valmis toetuste abita
Veterinaari haridusega Haljava OÜ loomakasvatusjuhi Aavo Mooste jaoks on esmatähtis lehmade heaolu.
Kuna PRIA laudaehituse toetusraha sai mitme aasta eest otsa ning piimahind langeb, on uued robotlaudad tänavu tõeline haruldus.
TIIT UUSOJA majandab Käina lahe ääres
“Saare peal kasumit ei teeni, aga kui päris kahjumisse jääks, siis lihaveiseid küll ei peaks,” teatab Ado-Tooma talu peremees Tiit Uusoja oma loomade juures Kassaris.
Ado-Tooma talu peremees Tiit Uusoja hooldab oma lihaveistega Käina lahe äärseid alasid Kassari maastikukaitsealal.
ANDRES TAMM on aretanud Eesti parima karja
“Tahan piimamajanduse arendamiseks ära kasutada kõiki võimalusi. Palju on veel juurde õppida, et paremini teha, edasi minna,” arutleb Andres Tamm.
Soone Farmi OÜ juhataja Andres Tamm Nõo vallast on aretanud oma holsteini tõugu piimakarja tootmisnäitajatelt üheks vabariigi parimaks. Karja väljalüps on juba ligi 12 400 kg lehma kohta aastas.
ARNE TAMM hooldab rannaalasid
23. oktoober 2014 05:15
ARNE TAMM hooldab rannaalasid
Arne Tamm majandab loodusega kooskõlas – hooldab lihaveistega kaitsealasid ja kaitseb seeläbi ka veelindude rändeteid.
Arne Tamm harib koos perega üle 900 ha maid ja karjatab lihaveiseid Haapsalu lahe ääres Silma looduskaitsealal.
ILMAR TEEVET viis tõusule Vändra OÜ piimanduse
“Investeerime ka uude põllutehnikasse, sest korraliku söödabaasita kõrgeid tulemusi ei saa,” selgitab Vändra OÜ juhataja Ilmar Teevet.
Vändra OÜ juhataja Ilmar Teevet on viimastel aastatel valmis ehitanud mitu laudakompleksi ja suurendanud piimakarja aastalüpsi enam kui 11 tonnini lehma kohta.
LIANA JA KARMO PÕDER: Meil on kokkuhoidev pere
“Oma talus on ikka parem töötada kui kusagil palgatööl. Kui on vaja, rabame hilisõhtuni, aga kui vaja, saab korralikult puhata ka,” on Karmo ja Liana Põder rahul.
Liana ja Karmo Põder peavad Antsla vallas Rimmi külas Ivaski talu, kus koos elab neli põlvkonda ja 50pealine piimakari lüpsab kvaliteetset juustupiima.
MARGOT SAARE käe all kosuvad lehmad, kanad ja jaanalinnud
“Alustasin jaanalinnu­kasvatusega, nüüd on ettevõtmisi palju juurde tulnud ja vastutus ka suurem,” ütleb Margot Saare. Pildil koos elukaaslase Eero Kurmiga Männituka talu jaanalinnu­kasvanduses.
25aastane Margot Saare juhib Pärnumaal OÜ Männituka Farmi, kus uues robotlaudas lüpsab sajapealine piimakari. Lisaks peab noor perenaine kanu ja jaanalinde.
KLIIMAMUUTUSED ja põllumajandus (2)
23. oktoober 2014 05:15
KLIIMAMUUTUSED ja põllumajandus
Martti Mandel põllumajandusministeeriumi taimekasvatussaaduste büroo peaspetsialist
Eesti põllumajanduse kasvuhoonegaaside heitkogus on viimastel aastatel kasvanud.
KONVERENTS “AASTA PÕLLUMEES 2014” Kes maksab Vene turu riskid?
“Eestil on vastavalt Euroopa Liidu reeglitele õigus põllumajandustootjaid riigieelarvest toetada 23 miljoni euro ulatuses,” selgitab põllumajandus- kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus. Seda raha ei taheta tootjatele anda.
Venemaale ekspordi peatamine on Euroopa Liidu turuhinnad
viinud langusesse, piima kokkuostuhinnad on kaotanud
kolmandiku ja tootjad kannavad lisakahjusid. Valitsus aga
ei soovi anda Eesti põllumajandustootjatele lisatoetusi.
Investeerime keskkonnasõbralikku tehnoloogiasse
“Keskkonnasõbralik majandamine sõltub paljuski põllumajandus- ettevõtete omanike ja juhtide arusaamadest keskkonnast ning nende hoiakutest loodushoidu,” tõdeb Silver Kuus.
Investeeringud Eesti põllumajanduse keskkonnasäästlikku majandamisse sõltuvad peamiselt neljast tegurist: ettevõtjate ja tarbijate hoiakutest, majanduslikust tasuvusest, riiklikest sunniregulatsioonidest ning investeerimistoetustest.
JÜRI ILVES peab maheveiseid ja pakub mahesnäkki
“Võistlemise maadlusmatil jätsin päevapealt, nüüd tegutsen Metsanurga talus,” on Jüri Ilves oma maheveiste keskel rahul.
Endine maadleja Jüri Ilves on rajanud Koeru valda
Metsanurga peretalu ning ehitanud maheliha tootmise tsehhi, kus valmistatakse mahesnäkki Vinnukas.
PIRET ALFTHAN kasvatab maatõugu lehmi
Piret Alfthan on võtnud suure piimakarja toimetamise kõrval südameasjaks hoida ja aretada ka maatõugu lehmi.
Parim maakarjakasvataja Piret Alfthan on tõstnud Massiaru põllumajanduslikus osaühingus (POÜ) maatõugu lehmade aastalüpsi 8700 kiloni.
PEETER ALEP juhib tipptasemel piimatootmist
“Mais parandab piimaandi ja teeb ka söödaratsiooni odavamaks, samas tänavuse jaheda suve tõttu jäi maisi kasv meetri jagu lühemaks,” ütleb Põlva Agro OÜ juhataja Peeter Alep.
Põlva Agro OÜ kauaaegne agronoom ja praegune juhataja Peeter Alep kinnitab, et viimastel aastatel on tema põhitöö loomakasvatus ning piimakarja kõrge taseme hoidmine.
Range toiduohutus jätab tarbija praest ilma
Urmas Sepp peab tukkuvale pullikesele selgeks tegema, et nüüd tuleb paar sammu edasi astuda ja siis võib edasi magada.
Eestis ei tohi lihaveist müügiks tappa kodustes tingimustes. Samas võib suurte loomade tapamajja viimine olla absurdselt keeruline ja kulukas.
Praegu tasub pidada pigem lihaveiseid kui piimakarja
Harjumaa lihaveisekasvataja Jane Mättik on veendunud, et veiseliha hinnalangus õpetab paremini majandama: ellu jäävad need, kes oskavad kasumlikult toota ega sõltu ainult toetustest.
Samal ajal kui Eesti piimalehmi ähvardab Vene embargo laastav mõju, avanevad lihaveistele taas Türgi piirid. Sisse pääsevad siiski vaid head ja kindlat tõugu loomad.