Kia cee’d: igati tasakaalus

 (4)
                     
Maaleht
Kia cee’d: igati tasakaalus
..

Korea autodel võttis Euroopa vallutamine omajagu aega. Korea vanim autofirma Kia alustas siin autode müüki 1991. aastal, kuid esialgu polnud tegu kuigi töökindlate sõidukitega, Rääkimata siis välimusest või materjalide kvaliteedist.

Kuid nii nagu jaapanlased paar aastakümmet varem, õppisid korealased kiiresti, taibates muuhulgas, et maailma erinevates piirkondades hinnatakse autosid erinevalt. 2006. aastal ilmunud cee’d tähistab pöördepunkti Kia ajaloos. Euroopas eurooplastele konstrueeritud ja Euroopas toodetud autona sai ta üsna populaarseks, leides üle 633 tuhande ostja.

Kuid alati saab paremini, ja kui esimese põlve cee’d oli töökindel ja kaunis kvaliteetne, jäi tal isikupärast puudu.

Oma autode pilkupüüdva kujunduse eest hea seisma palkas Kia varem Audisid (näiteks TT-d) kujustanud Peter Schreyeri, ja II põlve cee’d näitab selle investeeringu kasulikkust. Auto on eelkäijast ainult 5 cm pikem ning 1 cm kitsam ja madalam, kuid mõjub palju voolujoonelise ja hoogsamana.

Autonina ehtiv keskelt kokkusurutud radiaatorivõre läheb üle hoogsajooneliseks mootorikatteks, mis Kia sõnul meenutavat tiigri nina. Autoküljel ei ole plekiga nii palju vigurdatud kui mõnel teisel autol, kuid voolavust õhkub sealtki.

Hoogsust lisab kaunis järsult tõusev küljejoon. Kallimate versioonide esiosa ilmestavad suurtes laternaplokkides paiknevad valgusdiood-päevasõidutuled.

Kõva plastmassi ajastu on cee’dis ilmselt pöördumatult otsa saanud. Armatuurlaud on silmale kena vaadata ja sõrmele pehme katsuda. Kuidas ta ajahambale vastu paneb, saame näha – ühes proovisõiduautos olid usinad puhastajad juba üksjagu kriime suutnud tekitada. Nuppude-lülitite paigutus on igatahes mõistlik, ja kuigi kallimate versioonide roolil ilutseb tervelt 14 nuppu, leiate nendegi hulgast vajaliku üles.

Kiale-Hyundaile tavapäraselt kuuluvad raadio juurde AUX- ja USB-sisendid, mõnesuguse lisatasu eest ka Bluetooth-liides. Veidi suurema lisatasu eest ka navigatsioonisüsteem.

Seda viimast ma tingimata ei soovita, kantavad seadmed teevad oma tööd enamasti paremini, makstes seejuures vähem. Kia navi jäi Hispaania arvukatelt ringteedelt mahasõitude juhatamisega päris hätta, kamandades juhti vahel liiga vara, kuid sagedamini liiga hilja.

Eestimaal ostetavale autole aga tuleb igal juhul soovitada köetavat rooliratast. Seesugune alles hiljuti luksusautode maailma kuulunud „vidin“ on nüüd cee’di varustusnimekirjas. Nagu ka hariliku analoogspidomeetri asemele monteeritud 7-tolline TFT-ekraan, millele kuvatakse osutiga spidomeetri pilt. Täiesti usutavalt, muide.

Ruumi on cee’dis nagu kompaktautos ikka. Telgede vahe uuel mudelil ei kasvanud, kuid nii pea- kui jalaruumi õnnestus sentimeeter-paar juurde saada. Istmed on korralikud, mitte just liiga vägeva külgtoega, kuid ei väsita ka terve päeva kestval sõidul. Pakiruumi maht tõusis niigi korralikult 340 liitrilt koguni 380-ni. Kui tagaistme padjad ette ja seljatoed alla käänata, saate tasasepõhjalise 1318-liitrise lastiruumi.

Edasi lugege portaalist whatcar.ee.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maamajandus - viimased uudised
Riik saab hakata Nabalas maid välja ostma
Üks tuntumaid Nabala kaitseala loodusnähtusi on Tuhala nõiakaev, mille tõttu muudeti ka Rail Balticu trassi asukohta, on keelustatud kaevandamist ning kehtestatud teisi piiranguid.
Valitsus andis Nabala-Tuhala looduskaitseala loomisele rohelise tee, mis võimaldab nüüd riigil hakata sealsetelt maaomanikelt nende majandamiskeelu tsooni jäävaid maid välja ostma.
Kaitsealade rohkus piirab juba tõsiselt omandi kasutamist
Haanja valla mees Kalju Kalk jäi looduskaitsesaaga hammasrataste vahele 2006. aastal, kui selgus, et lõviosa tema metsast asub loodaval kaitsealal. Nüüd puud mädanevad, sest saega metsa minemisele ei saa mõeldagi.
Maaomanikud peavad hüvitisi kaitsealade alla jäävate eramaade eest ebaloomulikult väikeseks ja on seda meelt, et uusi kaitsealasid luuakse sageli kergekäeliselt.
Odav hind teeb piimatootmisele lõpu
OÜ Abaja Farm juhataja Kalle Adler lõpetas piimatoot- mise, kuna vana lauda ja lüpsi- süsteemi asendamine kaasaegsega on praeguse piima- hinna tõttu võimatu.
Piima omahind on Eestis keskmiselt 30 senti, tootja saab 25.
Eritoetus piimatootjatele: lehma või kvoodi kohta?
Praegu pole veel selge, kas seitse miljonit eurot eritoetust jaotatakse piimakvoodi või piimalehmade arvu peale.
Euroopa Komisjon otsustas toetada Vene embargo all kannatavaid Baltimaade põllumehi.
Välismaa metsakaja
27. november 2014 05:15
Udu Viimsis, Pirital
Pilt on illustreeriv
Eesti metsakaja
27. november 2014 05:15
Tarvastu vald
Pilt on illustreeriv
Kaheksa aastat robotlüpsi õigustab ennast
Endel Albin oli esimene julge piimakarjakasvataja, kellel jätkus söakust 2006. aastal lüpsirobotitega katsetama hakata. Nüüdseks on robotitele kulutatud raha enam-vähem tagasi teenitud, seadmed aga töötavad ikka nagu kellavärk.
Esimesed lüpsirobotid jõudsid Eesti farmidesse 2006. aastal. Nüüdseks küünib siinmail töös olevate robotite arv paarisajani, robotiseeritud on poolsada lüpsilauta.
Viljelusvõistlused andsid tagurpidi tulemuse
Viljelusvõistlus on oma eluõigust tõestanud Soomes 20, Eestis 10 ja Lätis 5 aastat. Läti võistluse lõpupidu peeti eelmisel nädalal Rumene lossis.
Tänavusel viljelusvõistlusel said lätlased kehvemaid saake kui meie, soomlased aga paremaidki.