Soovitused, mida järgida autoliisingut valides

 (9)
                     
Maaleht
Soovitused, mida järgida autoliisingut valides
Foto: Ilmar Saabas

Liisinguga auto soetamisel sõltub su igakuine liisingumakse nii liisingutüübist (kapitali- või kasutusrent) kui ka auto hinnast, esmase sissemakse suurusest, intressimäärast, liisinguperioodi pikkusest ning sellest, kui suur on sõiduki jääkväärtus liisingu lõppedes.

Kõigepealt tuleks selgeks teha, kumb liisingutüüp sinu vajadustega paremini sobib - kas kapitalirent või kasutusrent.

Kapitalirent sobib siis, kui sa tahad pärast liisingu lõppemist saada auto omanikuks. Liisinguperioodi jooksul tasud igakuiste maksetena liisinguandjale kogu sõiduki maksumuse koos intressidega. Kui liisinguperiood lõpeb ja sa oled kõik maksed korrektselt tasunud, saad auto omanikuks. Selleks, et kuumaksed oleksid väiksemad, on võimalik jätta viimane osamakse suurem - teisisõnu on tegemist jääkväärtusega kapitalirendiga. Üldiselt on kapitalirendi puhul kuumakse veidi suurem kui kasutusrendi puhul.

Kasutusrent sobib siis, kui sul pole eesmärki saada pärast liisinguperioodi lõppemist auto omanikuks, vaid soovid näiteks liisida järgmise. Kasutusrendi puhul ostab liisinguandja sinu valitud auto ning annab selle sulle teatud perioodiks kasutada. Sina tasud igakuiseid liisingumakseid ning kui liisinguperiood lõpeb, võid masina tagastada. Lisaks sellele on sul ka võimalik auto jääkväärtusega välja osta. Tähele tasub panna seda, et auto tagastamisel peab see olema heas korras ning vastama tagasiostja kehtestatud nõuetele. Ka võib kasutusrendi puhul kehtida läbisõidukilomeetrite piirang - see tähendab, et auto ei või liisingu lõppedes olla läbi sõitnud rohkem kui lepingus ette nähtud, näiteks 100 000 km.

Kui ostad auto eraisikult või firmalt, kes pole käibemaksukohuslane, võid kasutada ka järelmaksu. See on tingimuste poolest sarnane kapitalirendiga.

Nii kapitali- kui kasutusrendi ja järelmaksu puhul võid üldjuhul lepinguperioodi lõppedes sõiduki kasutamise jätkamiseks ka liisingu või järelmaksulepingut pikendada - juhul kui auto vanus seda võimaldab.

Sissemakseks vähemalt 10% auto hinnast

Lepingu sõlmimisel tuleb sul teha ka esimene sissemakse. Nõue selle suurusele on erinevates liisingufirmades erinev, kuid üldiselt peab endal olema vähemalt 10% auto hinnast. Sinu jaoks on kasulikum teha võimalikult suur sissemakse, sest esiteks on siis igakuised maksed väiksemad ja teiseks tasud kokkuvõttes vähem intresse. Konkreetne intressimäära suurus sõltub mitmetest erinevatest teguritest: auto vanus, liisinguperioodi pikkus, esimese sissemakse suurus, jääkväärtuse suurus jne.

Liisingu tähtaja maksimaalne pikkus sõltub liisinguandjast, kuid on üldjuhul 5-6 aastat. Sellele, kui vana võib auto liisinguperioodi lõppedes olla, on erinevad nõuded, mis võivad sõltuda ka liisingu tüübist. Ühes firmas võib auto vanus liisingu lõppedes olla näiteks maksimaalselt 8 aastat, teises maksimaalselt 15 aastat.

Liisingulepingu sõlmimisel tuleb arvestada lepingutasuga, mis võib olla nii teatud protsent sõiduki hinnast kui ka fikseeritud tasu. Lepingutasu võib ulatuda sadadesse eurodesse.

Enne lepingu allkirjastamist uuri, millistel tingimustel on võimalik lepingut ennetähtaegselt lõpetada. Näiteks võib üldjuhul nii kapitali- kui ka kasutusrendi korral liisinguandja nõuda sinult ennetähtaegse tagasimaksmisega tekitatud kahju hüvitamist sõltuvalt sellest, kas tegemist on fikseeritud või fikseerimata intressimääraga lepinguga. Vaid viimase puhul ei või kahjude hüvitamist nõuda, kui leping on sõlmitud pärast 1. juulit 2011. Küll aga tuleb sul kahju hüvitamisega arvestada juhul, kui näiteks auto varastatakse või see hävib. Sellisel juhul võib kindlustusandja katta vaid auto turuväärtuse, aga auto turuhind on reeglina aasta pärast madalam kui oli ostuhind. Vaata täpseid liisingulepingu ennetähtaegse lõpetamise tingimusi oma lepingust.

Kuna liisinguandjad pakuvad liisingut erinevatel tingimustel (erinev intressimäär, lepingutasu, liisinguperioodi pikkus jmt tingimused), siis tasub võtta aega ja võrrelda vähemalt kolme erinevat pakkumist. Võrdlemisel aitab see, et iga liisinguandja peab sulle andma tarbijakrediidi standardinfo teabelehe, kus on kirjas sulle pakutava krediidi suurus, intressimäär aastas, krediidi kulukuse määr, muud lisanduvad tasud, viivised ja teised võlgnevusega seotud tasud, lepingu kestvus jne. Kuna nende teabelehtede vorm on kõigi liisinguandjate jaoks ühesugune, teeb see pakkumised sinu jaoks lihtsasti võrreldavaks.

Millega tuleb arvestada liisinguperioodi jooksul?

Lisaks kohustuslikule liikluskindlustusele tuleb sõlmida autole ka vabatahtlik ehk kaskokindlustus kogu liisinguperioodi jooksul. Mõni liisinguandja võib siinkohal teha erandi odavamatele autodele, summapiir on seejuures ette määratud. Kaskokindlustuse sõlmimisel tasub teada, et sa ei pea tingimata kindlustust sõlmima liisinguettevõtte pakutavas kindlustusseltsis, vaid võid ise seltsi valida. Küll aga pead järgima seda, et kindlustatud saaksid kõik need riskid, mille vastu liisingulepingus on kohustus kindlustada. Reeglina on nendeks riskideks vargus, vandalism, röövimine, õnnetusjuhtum ja tulekahju.

Ühtlasi tasub teada, et sa ei tohi autot ilma liisingufirma loata anda kellelegi teisele, näiteks sõbrale kasutada ning kui autoga peaks juhtuma õnnetus, pead lisaks kindlustusfirmale informeerima ka liisinguandjat.

Vaata kasutus- ja kapitalirendi võrdlust.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maamajandus - viimased uudised
Haljava robotlaut valmis toetuste abita
Veterinaari haridusega Haljava OÜ loomakasvatusjuhi Aavo Mooste jaoks on esmatähtis lehmade heaolu.
Kuna PRIA laudaehituse toetusraha sai mitme aasta eest otsa ning piimahind langeb, on uued robotlaudad tänavu tõeline haruldus.
TIIT UUSOJA majandab Käina lahe ääres
“Saare peal kasumit ei teeni, aga kui päris kahjumisse jääks, siis lihaveiseid küll ei peaks,” teatab Ado-Tooma talu peremees Tiit Uusoja oma loomade juures Kassaris.
Ado-Tooma talu peremees Tiit Uusoja hooldab oma lihaveistega Käina lahe äärseid alasid Kassari maastikukaitsealal.
ANDRES TAMM on aretanud Eesti parima karja
“Tahan piimamajanduse arendamiseks ära kasutada kõiki võimalusi. Palju on veel juurde õppida, et paremini teha, edasi minna,” arutleb Andres Tamm.
Soone Farmi OÜ juhataja Andres Tamm Nõo vallast on aretanud oma holsteini tõugu piimakarja tootmisnäitajatelt üheks vabariigi parimaks. Karja väljalüps on juba ligi 12 400 kg lehma kohta aastas.
ARNE TAMM hooldab rannaalasid
23. oktoober 2014 05:15
ARNE TAMM hooldab rannaalasid
Arne Tamm majandab loodusega kooskõlas – hooldab lihaveistega kaitsealasid ja kaitseb seeläbi ka veelindude rändeteid.
Arne Tamm harib koos perega üle 900 ha maid ja karjatab lihaveiseid Haapsalu lahe ääres Silma looduskaitsealal.
ILMAR TEEVET viis tõusule Vändra OÜ piimanduse
“Investeerime ka uude põllutehnikasse, sest korraliku söödabaasita kõrgeid tulemusi ei saa,” selgitab Vändra OÜ juhataja Ilmar Teevet.
Vändra OÜ juhataja Ilmar Teevet on viimastel aastatel valmis ehitanud mitu laudakompleksi ja suurendanud piimakarja aastalüpsi enam kui 11 tonnini lehma kohta.
KLIIMAMUUTUSED ja põllumajandus (2)
23. oktoober 2014 05:15
KLIIMAMUUTUSED ja põllumajandus
Martti Mandel põllumajandusministeeriumi taimekasvatussaaduste büroo peaspetsialist
Eesti põllumajanduse kasvuhoonegaaside heitkogus on viimastel aastatel kasvanud.
LIANA JA KARMO PÕDER: Meil on kokkuhoidev pere
“Oma talus on ikka parem töötada kui kusagil palgatööl. Kui on vaja, rabame hilisõhtuni, aga kui vaja, saab korralikult puhata ka,” on Karmo ja Liana Põder rahul.
Liana ja Karmo Põder peavad Antsla vallas Rimmi külas Ivaski talu, kus koos elab neli põlvkonda ja 50pealine piimakari lüpsab kvaliteetset juustupiima.
MARGOT SAARE käe all kosuvad lehmad, kanad ja jaanalinnud
“Alustasin jaanalinnu­kasvatusega, nüüd on ettevõtmisi palju juurde tulnud ja vastutus ka suurem,” ütleb Margot Saare. Pildil koos elukaaslase Eero Kurmiga Männituka talu jaanalinnu­kasvanduses.
25aastane Margot Saare juhib Pärnumaal OÜ Männituka Farmi, kus uues robotlaudas lüpsab sajapealine piimakari. Lisaks peab noor perenaine kanu ja jaanalinde.
Investeerime keskkonnasõbralikku tehnoloogiasse
“Keskkonnasõbralik majandamine sõltub paljuski põllumajandus- ettevõtete omanike ja juhtide arusaamadest keskkonnast ning nende hoiakutest loodushoidu,” tõdeb Silver Kuus.
Investeeringud Eesti põllumajanduse keskkonnasäästlikku majandamisse sõltuvad peamiselt neljast tegurist: ettevõtjate ja tarbijate hoiakutest, majanduslikust tasuvusest, riiklikest sunniregulatsioonidest ning investeerimistoetustest.
KONVERENTS “AASTA PÕLLUMEES 2014” Kes maksab Vene turu riskid?
“Eestil on vastavalt Euroopa Liidu reeglitele õigus põllumajandustootjaid riigieelarvest toetada 23 miljoni euro ulatuses,” selgitab põllumajandus- kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus. Seda raha ei taheta tootjatele anda.
Venemaale ekspordi peatamine on Euroopa Liidu turuhinnad
viinud langusesse, piima kokkuostuhinnad on kaotanud
kolmandiku ja tootjad kannavad lisakahjusid. Valitsus aga
ei soovi anda Eesti põllumajandustootjatele lisatoetusi.
JÜRI ILVES peab maheveiseid ja pakub mahesnäkki
“Võistlemise maadlusmatil jätsin päevapealt, nüüd tegutsen Metsanurga talus,” on Jüri Ilves oma maheveiste keskel rahul.
Endine maadleja Jüri Ilves on rajanud Koeru valda
Metsanurga peretalu ning ehitanud maheliha tootmise tsehhi, kus valmistatakse mahesnäkki Vinnukas.
PIRET ALFTHAN kasvatab maatõugu lehmi
Piret Alfthan on võtnud suure piimakarja toimetamise kõrval südameasjaks hoida ja aretada ka maatõugu lehmi.
Parim maakarjakasvataja Piret Alfthan on tõstnud Massiaru põllumajanduslikus osaühingus (POÜ) maatõugu lehmade aastalüpsi 8700 kiloni.
PEETER ALEP juhib tipptasemel piimatootmist
“Mais parandab piimaandi ja teeb ka söödaratsiooni odavamaks, samas tänavuse jaheda suve tõttu jäi maisi kasv meetri jagu lühemaks,” ütleb Põlva Agro OÜ juhataja Peeter Alep.
Põlva Agro OÜ kauaaegne agronoom ja praegune juhataja Peeter Alep kinnitab, et viimastel aastatel on tema põhitöö loomakasvatus ning piimakarja kõrge taseme hoidmine.
Range toiduohutus jätab tarbija praest ilma
Urmas Sepp peab tukkuvale pullikesele selgeks tegema, et nüüd tuleb paar sammu edasi astuda ja siis võib edasi magada.
Eestis ei tohi lihaveist müügiks tappa kodustes tingimustes. Samas võib suurte loomade tapamajja viimine olla absurdselt keeruline ja kulukas.
Praegu tasub pidada pigem lihaveiseid kui piimakarja
Harjumaa lihaveisekasvataja Jane Mättik on veendunud, et veiseliha hinnalangus õpetab paremini majandama: ellu jäävad need, kes oskavad kasumlikult toota ega sõltu ainult toetustest.
Samal ajal kui Eesti piimalehmi ähvardab Vene embargo laastav mõju, avanevad lihaveistele taas Türgi piirid. Sisse pääsevad siiski vaid head ja kindlat tõugu loomad.