NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Teata sobimatust kommentaarist"!
TOP 1-9
Kommentaaride järjekord: parimad uuemad vanemad
  • Milleks nuumata

    23.04.2012 14:41
    Auto jaoks võiks raha olla enne endal kokku kogutud.
    Kõik need liisinguskeemid on lihtsalt pangapuukide nuumamine.
    Vasta
  • jajah

    23.04.2012 14:51
    eraisikul tasuks raha korjata ja siis osta. liisides soetab inimene valdavalt liiga kalli auto, mille ülalpidamine on pärast peavalu tekitav.
    Vasta
  • hea artikkel

    23.04.2012 14:53
    hea artikkel. liising on meie kultuuri- ja majandusruumis sageli ainukeseks võimaluseks oma elutustasemele vastav sõiduvahend muretseda. ainsaks probleemiks võib olla ainult selle10% sissemakse kokkusaamine.

    näiteks kui teenid 2000 eurot kuus ja oled selgelt üle keskmise edukas, siis on ometi päris raske oma ühiskonnapositsioonile vastava nt uue 5. seeria bmw või audi a6 endale muretsemine (auto maksaks rohkem kui su 2 aasta sissetulek otse välja ostes!). liising teeb selle õnneks võimalikuks ja kättesaadavaks.
    1 vastus
    Vasta
  • Liisi

    23.04.2012 16:02
    Pank pakkus liisingut, omadel tingimustel, me tahtsime suuremat sissemaksu ja sellega väiksemat liisinguperioodi. Saime ka, aga oluliselt suurema intressiga. PANK VÕIDAB ALATI.
    Vasta
  • asdfg

    23.04.2012 16:51
    Kasulik harjutus oleks ka välja uurida või kokku arvutada liisinguga ostmise "kogukulu" - s.t. peale auto enda maksumuse ka pangatasud ja intressid (ja kasvõi hilisem auto panga nimelt enda nimele ümberregistreerimine, kui plaan välja osta).

    Nii võib esmapilgul soodsa liisingumakse tagajärjeks olla esinduse hinnakirjast kõvasti kallim auto.

    Muuseas.. olen kuulnud rusikareeglit, auto hinna ülempiir, mida inimene endale "lubada saab" on 1 aasta palk. €2000 teeniva inimese jaoks oleks see siis €24,000.. mis on rohkem nagu uus Honda Accord kui uus Audi A6.
    Vasta
  • Rattur

    23.04.2012 19:44
    Miks peab liisija panka informeerima, kuigi see on juba 1,9 kordselt välja ostetud, plekimõlkimise korral näiteks liisija poolt, et suurendada tuttpüttide isu või? Ainsad soovitatavad liisingupartnerid mainiks siin Ühis, Sampo,Parex,seb
    Vasta
  • njah

    23.04.2012 21:44
    hea artikkelkirjutas:
    hea artikkel. liising on meie kultuuri- ja majandusruumis sageli ainukeseks võimaluseks oma elutustasemele vastav sõiduvahend muretseda. ainsaks probleemiks võib olla ain...
    1 vastus
    Esiteks, kui sa teenid 2000 eurot kuus, siis sa ei ole selgelt üle keskmise edukas...
    Ja 5 seeria BMW on üle oma võimete elamine igal juhul. Raske on mõista, miks peaks üldse BMW ostma, sest väiksema raha eest saab samamugavaid autosid. See oleks nagu pigem mingi rullnoka teema juba.
    Mine vaata näiteks Skype kontori juures, palju neid bmw-sid seal on? alla 2000€ kuus ei teeni keegi. Mõistetamatu, mis ühiskonnapositsioon on, mis sunnib siis kõrgepalgalist ostma kallimat autot. Mingi eputamispositsioon ilmselt.
    Vasta
  • FFW>>

    24.04.2012 06:54
    Liisinguid, krediitkaarte, järelmakse ja muid tarbimislaene võtavad ainult idioodid! Kaotad nii rahas kui elukvaliteedis.
    Vasta
  • intress 3,8%

    24.04.2012 08:36
    Milleks abielluda, kui saab liisida :)
    Vasta
LISA OMA KOMMENTAAR
Selle artikli kohta on 9 kommentaari
Nimi
Kommenteerimistingimused

Maamajandus - viimased uudised
Haljava robotlaut valmis toetuste abita
Veterinaari haridusega Haljava OÜ loomakasvatusjuhi Aavo Mooste jaoks on esmatähtis lehmade heaolu.
Kuna PRIA laudaehituse toetusraha sai mitme aasta eest otsa ning piimahind langeb, on uued robotlaudad tänavu tõeline haruldus.
TIIT UUSOJA majandab Käina lahe ääres
“Saare peal kasumit ei teeni, aga kui päris kahjumisse jääks, siis lihaveiseid küll ei peaks,” teatab Ado-Tooma talu peremees Tiit Uusoja oma loomade juures Kassaris.
Ado-Tooma talu peremees Tiit Uusoja hooldab oma lihaveistega Käina lahe äärseid alasid Kassari maastikukaitsealal.
ANDRES TAMM on aretanud Eesti parima karja
“Tahan piimamajanduse arendamiseks ära kasutada kõiki võimalusi. Palju on veel juurde õppida, et paremini teha, edasi minna,” arutleb Andres Tamm.
Soone Farmi OÜ juhataja Andres Tamm Nõo vallast on aretanud oma holsteini tõugu piimakarja tootmisnäitajatelt üheks vabariigi parimaks. Karja väljalüps on juba ligi 12 400 kg lehma kohta aastas.
ARNE TAMM hooldab rannaalasid
23. oktoober 2014 05:15
ARNE TAMM hooldab rannaalasid
Arne Tamm majandab loodusega kooskõlas – hooldab lihaveistega kaitsealasid ja kaitseb seeläbi ka veelindude rändeteid.
Arne Tamm harib koos perega üle 900 ha maid ja karjatab lihaveiseid Haapsalu lahe ääres Silma looduskaitsealal.
ILMAR TEEVET viis tõusule Vändra OÜ piimanduse
“Investeerime ka uude põllutehnikasse, sest korraliku söödabaasita kõrgeid tulemusi ei saa,” selgitab Vändra OÜ juhataja Ilmar Teevet.
Vändra OÜ juhataja Ilmar Teevet on viimastel aastatel valmis ehitanud mitu laudakompleksi ja suurendanud piimakarja aastalüpsi enam kui 11 tonnini lehma kohta.
KLIIMAMUUTUSED ja põllumajandus (2)
23. oktoober 2014 05:15
KLIIMAMUUTUSED ja põllumajandus
Martti Mandel põllumajandusministeeriumi taimekasvatussaaduste büroo peaspetsialist
Eesti põllumajanduse kasvuhoonegaaside heitkogus on viimastel aastatel kasvanud.
LIANA JA KARMO PÕDER: Meil on kokkuhoidev pere
“Oma talus on ikka parem töötada kui kusagil palgatööl. Kui on vaja, rabame hilisõhtuni, aga kui vaja, saab korralikult puhata ka,” on Karmo ja Liana Põder rahul.
Liana ja Karmo Põder peavad Antsla vallas Rimmi külas Ivaski talu, kus koos elab neli põlvkonda ja 50pealine piimakari lüpsab kvaliteetset juustupiima.
MARGOT SAARE käe all kosuvad lehmad, kanad ja jaanalinnud
“Alustasin jaanalinnu­kasvatusega, nüüd on ettevõtmisi palju juurde tulnud ja vastutus ka suurem,” ütleb Margot Saare. Pildil koos elukaaslase Eero Kurmiga Männituka talu jaanalinnu­kasvanduses.
25aastane Margot Saare juhib Pärnumaal OÜ Männituka Farmi, kus uues robotlaudas lüpsab sajapealine piimakari. Lisaks peab noor perenaine kanu ja jaanalinde.
Investeerime keskkonnasõbralikku tehnoloogiasse
“Keskkonnasõbralik majandamine sõltub paljuski põllumajandus- ettevõtete omanike ja juhtide arusaamadest keskkonnast ning nende hoiakutest loodushoidu,” tõdeb Silver Kuus.
Investeeringud Eesti põllumajanduse keskkonnasäästlikku majandamisse sõltuvad peamiselt neljast tegurist: ettevõtjate ja tarbijate hoiakutest, majanduslikust tasuvusest, riiklikest sunniregulatsioonidest ning investeerimistoetustest.
KONVERENTS “AASTA PÕLLUMEES 2014” Kes maksab Vene turu riskid?
“Eestil on vastavalt Euroopa Liidu reeglitele õigus põllumajandustootjaid riigieelarvest toetada 23 miljoni euro ulatuses,” selgitab põllumajandus- kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus. Seda raha ei taheta tootjatele anda.
Venemaale ekspordi peatamine on Euroopa Liidu turuhinnad
viinud langusesse, piima kokkuostuhinnad on kaotanud
kolmandiku ja tootjad kannavad lisakahjusid. Valitsus aga
ei soovi anda Eesti põllumajandustootjatele lisatoetusi.
JÜRI ILVES peab maheveiseid ja pakub mahesnäkki
“Võistlemise maadlusmatil jätsin päevapealt, nüüd tegutsen Metsanurga talus,” on Jüri Ilves oma maheveiste keskel rahul.
Endine maadleja Jüri Ilves on rajanud Koeru valda
Metsanurga peretalu ning ehitanud maheliha tootmise tsehhi, kus valmistatakse mahesnäkki Vinnukas.
PIRET ALFTHAN kasvatab maatõugu lehmi
Piret Alfthan on võtnud suure piimakarja toimetamise kõrval südameasjaks hoida ja aretada ka maatõugu lehmi.
Parim maakarjakasvataja Piret Alfthan on tõstnud Massiaru põllumajanduslikus osaühingus (POÜ) maatõugu lehmade aastalüpsi 8700 kiloni.
PEETER ALEP juhib tipptasemel piimatootmist
“Mais parandab piimaandi ja teeb ka söödaratsiooni odavamaks, samas tänavuse jaheda suve tõttu jäi maisi kasv meetri jagu lühemaks,” ütleb Põlva Agro OÜ juhataja Peeter Alep.
Põlva Agro OÜ kauaaegne agronoom ja praegune juhataja Peeter Alep kinnitab, et viimastel aastatel on tema põhitöö loomakasvatus ning piimakarja kõrge taseme hoidmine.
Range toiduohutus jätab tarbija praest ilma
Urmas Sepp peab tukkuvale pullikesele selgeks tegema, et nüüd tuleb paar sammu edasi astuda ja siis võib edasi magada.
Eestis ei tohi lihaveist müügiks tappa kodustes tingimustes. Samas võib suurte loomade tapamajja viimine olla absurdselt keeruline ja kulukas.
Praegu tasub pidada pigem lihaveiseid kui piimakarja
Harjumaa lihaveisekasvataja Jane Mättik on veendunud, et veiseliha hinnalangus õpetab paremini majandama: ellu jäävad need, kes oskavad kasumlikult toota ega sõltu ainult toetustest.
Samal ajal kui Eesti piimalehmi ähvardab Vene embargo laastav mõju, avanevad lihaveistele taas Türgi piirid. Sisse pääsevad siiski vaid head ja kindlat tõugu loomad.