Kalasadamad panevad euroraha betooni ja rauda
Kuigi toetusperiood algas aastast 2007, jõudis esimene abiraha meie rannakaluriteni alles 2010, arvestatav toetus aga aastal 2012. Perioodil 2007–2013 said sadamad kokku ligi 113 miljonit eurot.
Läänemaa Rannakalanduse Seltsi viieteistkümnest väikesadamast said viimases toetusvoorus viis sadamat 1,5 miljonit eurot, millest omaosalusena tuli maksta 120 000 eurot.
Toetust said Dirhami, Topu, Virtsu, Puise ja Österby sadamad. Selle raha eest remonditi kaisid, ehitati lainemurdjaid, parandati kalurite olmetingimusi ning osteti sadamatehnikat.
Seltsi tegevjuht Margus Medell tunnistab, et kui kalurid rahaabi poleks saanud, ei oleks omavahenditest selliseid töid teha suudetud ja enamik sadamatest olnuks siiani ligadi-logadi. Selts ei tee vahet oma liikmete ja ühendusse mittekuuluvate sadamate vahel, toetust saavad taotleda kõik tegutsevad sadamad.
“Kindlasti on vaja renoveerida ka Hara ja Nõva sadamad,” räägib Medell. “Püüame arendada kalandusalaseid sadamateenuseid, korraldada paremini rannapüügi loomuse lossimist, plaanis on asutada sadamatesse pisi-kalatööstusi, teha Haapsallu üks korralik kalapood, mida seal praegu pole.”
Ta lisab, et kalasadamatesse on vaja rajada ka tonn-poolteist mahutavad külmhooned, et kaluritel oleks koht, kus püütud kala mõnda aega hoida. See päästaks nad kokkuostjate lõa otsast.
Värske kala säilib vähe ja kalur on sunnitud selle müüma kokkuostjale viimase määratud hinnaga. Mingit võimalust kauplemiseks või tingimiseks praegu pole.
Kalapaate ei pea enam läbi savi ja muda tirima
Liivi Lahe Kalandusnõukogu juhatuse esimees Arne Taggo kinnitab samuti, et toetuste eest on paljud sadamad korda saadud. Mitmes käib ehitustöö praegugi. Kümnest kalasadamast on toetust saanud üheksa, näiteks Jaagupi sadamakaisse on pandud kõige rohkem betooni, Võistes ehitatakse ümber kalurite olmehoone, soetatud on uusi kalapaate, sadamatehnikat, lõpetada on veel pisitööd kai remontimise kallal jne.
MTÜ Võiste Sadamaarendus juhi Argo Mengeli sõnul tuli esimene euroraha Võiste sadamale 2009–2010, mil soetati lossimise ja vaakumpumpamise seadmed, sorteerimisliin ja kahveltõstuk, mis toimivad siiani väga hästi. Seejärel ehitati vana puukai asemele, millest traktorid-autod juba hakkasid läbi vajuma, uus betoonist kai. Teises etapis renoveeriti jäähoidla, nüüd on sellest kujundatud lao-
hoone väikese 24 ruutmeetri suuruse külmutuskambriga, mis võimaldab kala viie miinuskraadi juures lühikest aega säilitada.
Edasi said rahastuse Võiste sadama maapoolsed hooned – püünisehoidla ja kalurite olmehoone. Viimane saab veevärgi ja kanalisatsiooni, edaspidi kolib sinna ka sadamakapteni kontor. Kõrvuti olmehoone ehitusega paigaldati slipi ette korralik betoonkate, varem tuli paate mõnikord kahe traktoriga läbi savi merest välja sikutada. Kaile paigaldati ka tuliuus kollaselt kiiskav 360kraadise pöördenurgaga kraana, millega saab tõsta paate, aga ka kalasaaki. Lisaks on sadamas telfer.
“Sadamainvesteeringud on kallid ja oma jõududega ei oleks ka Võistes saanud teha neid töid, mille me nüüd toetuste abil oleme teinud,” nendib Mengel. “Niigi on mehed siin ise võtnud pangalaenu, et projektide omaosaluseks vajalikud summad kokku saada.”
Hooajal töötab Võistes, mis oma suundumuselt ongi eelkõige räimepüügisadam, viis brigaadi, kus ametis vähemalt 30 meest. Üldse on Pärnumaa rannakalurite käsutuses üle 160 aluse.
Lõviosa Võiste sadama kaudu püütud räimest ostab kokku EstoFish ehk Eesti Kalapüügiühistu, kellel Audru vallas Eesti üks võimsamaid spetsiaalselt kala jaoks mõeldud külmhooneid, mis suudab päevas külmutada kuni 200 tonni kala ja kus on 3200 m2 sügavkülmutatud kala ladustamise pinda. Üldse müüvad Pärnu rannakalurid ühistule aastas 6000–8000 tonni räime. Ühistu liikmed on AS Hiiu Kalur, OÜ Kaabeltau, OÜ Keskpunkt, OÜ Monistico ja Saare Kalapüügi OÜ ning Pärnu rannakalureid ühendav Pärnu Rannakalurid TÜ.
Sadam kui tõmbekeskus iga 30 meremiili tagant
Kui kalasadamate toetusi jagab PRIA kaudu põllumajandusministeerium, siis turismiteenuste pakkumisele keskendunud jahisadamad saavad abiraha Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) vahendusel. Viimati eraldati 19 säärasele sadamale ühtekokku kolm miljonit eurot.
Ka mullu alanud toetusperioodil aastateks 2014–2020 on jahisadamate toetuseks plaanitud viis miljonit eurot ning kavas on läbi viia vähemalt kaks taotlusvooru. EASi juhatuse liikme Sigrid Harjo sõnul läheb sellest rahast enamik turismi- ja jahisadamate arendamisele. Toetus tuleb Euroopa Regionaalarengu Fondi kaasrahastatava väikesadamate võrgustiku arendamise meetmest.
Sigrid Harjo märgib, et toetuse eesmärk on aidata kaasa väikesadamate võrgustiku loomisele, nii et sadamateenuste kättesaadavus oleks tagatud iga 30 meremiili tagant.
“Sellise tihedusega sadamavõrgustik võimaldab harrastusmeresõitjatel mõistliku pikkusega päevateekonnaga Eesti vetes liikuda nii, et oleks võimalik sadamas ööbida,” selgitab Sigrid Harjo.
Ta nendib, et lisaks sadamavõrgustiku tihedusele on oluline külastajatele vajalike teenuste olemasolu sadamas, mida taotluste läbivaatamisel ning toetuse andmisel ka silmas peeti.
Euroopa Liidu toetust saanud sadamaid on kõigis merepiiriga maakondades. Toetuse abil tehtud investeeringud võimaldavad külastajatele taas avada pikalt suletud Kaberneeme sadama ning muuta jahtidele turvalisemaks kai Virtsu sadamas, mis oli harrastusmeresõitjatele suletud alates 2013. aasta augustitormist.
KALANDUSFOND
Uuel perioodil tuleb euroraha rohkem
- Aastateks 2014–2020 saab Eesti kalamajandus Euroopa Kalandusfondilt (EKF) kokku 129,6 miljonit eurot.
- Kõige suuremat tähelepanu pööratakse uue rahastamisperioodi rakenduskavas investeeringutele kala töötlemisse ja turustamisse – 32,5 miljonit eurot.
- Rannapiirkondade arenguks suunatakse 27,7 miljonit eurot.
- Kalapüügivahenditega ja keskkonnahoiuga seotud investeeringuteks läheb 26,2 miljonit eurot.
- Vesiviljeluse arendamiseks on ette nähtud 17,8 miljonit eurot.
- Perioodi 2014–2020 esimesed meetmed avanevad tõenäoliselt 2016. aasta alguses. Eelisarendatud valdkonnad 2007–2013
- Kalalaevastiku kohandamine – EKF 15 264 531 eurot, Eesti riik 5 088 177 eurot.
- Vesiviljelus, sisevete kalandus, kalandustoodete töötlemine ja turustamine – EKF 24 583 929 eurot ja Eesti riik 8 194 643 eurot.
- Ühist huvi pakkuvad meetmed – EKF 21 209 664 eurot ja Eesti riik 7 069 888 eurot.
- Kalanduspiirkondade säästev areng – EKF 19 281 513 eurot ja Eesti riik 6 427 171 eurot.
- Tehniline abi – EKF 4 228 402 eurot ja Eesti riik 1 409 468 eurot.
- Kokku eraldati perioodil 2007–2013 Eesti rannakalanduse arendamiseks umbes 113 miljonit eurot.
Allikas: statistikaamet, maamajanduse infokeskus, põllumajandusministeerium, kalaliit
